Juba 353 561 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 231 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

AS Arealis kontserni tegevusalaks on kinnisvara arendustegevus, esmajoones pikaajalised büroohoonetega seotud kinnisvarainvesteeringud ning enda omanduses oleva kinnisvara haldamine.

Koduturuna on AS Arealis kontsern defineerinud Balti riigid.

Makromajanduslik raamistik

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul kasvas maailma majandus 2023. aastal 3,1%. Kasvu toetasid tugev tööturg ja järsult aeglustunud hinnakasv, mis parandas tarbijate reaalset ostujõudu. Kuigi üleilmne majandus tervikuna kasvas, oli riikide majandusolukord erinev. Arenenud riikide võrdluses oli neljandas kvartalis majanduskasv suurim USAs, kus majandus kasvas kvartaliga 0,8%. Kasvu toetasid tugev tarbimine ja ulatuslikud valitsussektori kulutused. USA eelarvedefitsiit oli eelmisel aastal hinnanguliselt 8,2% SKPst, olles juhtivate tööstusriikide seas suurim. Teistes suuremates arenenud riikides oli majanduse olukord kehvem. Euroala majandus kvartalivõrdluses ei kasvanud ja

Ühendkuningriigi majanduslangus süvenes. Nii Ühendkuningriigi kui ka euroala majandusele avaldasid suurt mõju kõrged intressid, mis on pärssinud majapidamiste kulutusi ja ettevõtete investeeringuid.

Jaapani majandus kasvas aeglustunud inflatsiooni ja nõrga sisenõudluse tõttu kvartaliga 0,1%.

Üleilmset majandusaktiivsust mõõtev ostujuhtide koondindeks (PMI) oli veebruaris 52,1 punkti, tõustes viimase kaheksa kuu kõrgeimale tasemele. Majanduse elavnemine oli laiapõhjaline, sest paranes nii teenuste kui ka tööstussektori aktiivsus. Olulise arenguna kerkis tööstussektori aktiivsusindeks üle kasvu tähistava 50 punkti taseme esimest korda alates 2022. aasta augustist. Indeks tõusis uute tellimuste kasvule ja varude vähenemisele, samuti paranes eksporditellimuste väljavaade. Selline sündmus annab lootust, et kaheksateist kuud kestnud globaalne tööstuskaupade tootmise madalseis on läbi saamas.

Viimastel kuudel on juba olnud märgata jõudsat kasvu olulisemates elektroonikatööstuse tootmiskeskusteks olevate Aasia riikide tööstustoodangus, mis tavapäraselt hakkab üleilmsest tööstussektorist varem paranema. Tööstussektori tsükli pöördumine peegeldus ka üleilmses kaubavahetuses, mis on alates novembrist taastumise märke näidanud.

Inflatsioon on aeglustunud kiiremini, kui erinevad rahvusvahelised institutsioonid prognoosisid.

Tarbijahinnad kasvasid veebruaris USAs 3,2%, euroalal 2,6% ja Ühendkuningriigis 3,4%. Ülemaailmne hinnakasv on aeglustunud peamiselt eelmise aasta kõrgtasemelt allapoole tulnud energiahindade ja karmistunud rahapoliitika tõttu. Hinnakasvu survet on kohati aidanud vähendada ka pingelise olukorra leevenemine tööturul, mida peegeldab vakantsete töökohtade arvu vähenemine, tööpuuduse mõningane kerkimine ja suurenenud tööjõupakkumine. Toidu- ja energiahindu mittearvestav alusinflatsioon on endiselt võrdlemisi kiire, ehkki see on mitmetes riikides samuti hoogu maha võtnud. Hinnakasvu ohjeldamiseks on keskpangad jätkanud rahapoliitiliste intressimäärade hoidmist kõrgel tasemel. Samal ajal annab hinnasurve vähenemine alust uskuda, et intressimäärade tipp on tõenäoliselt saavutatud.

Föderaalreservi sõnul hoitakse baasintresse praegusel 23 aasta kõrgeimal tasemel, kuni on selgelt näha, et hinnakasv on aeglustumas keskpanga eesmärgini. Vaatamata inflatsiooni pidurdumisele ei võimalda värsked majandusnäitajad keskpangal veel veenduda, et hinnakasvusurve on lõplikult taltunud.

Ühendkuningriigi keskpank soovib samuti hetkel jätkata ranget rahapoliitikat, kuniks kiire palgakasvu tempo on raugenud.

Euroala majanduse seis eelmise aasta lõpus märkimisväärselt ei paranenud. 2023. aasta viimases kvartalis majandus kvartaliga pisut kasvas, kuid võrreldes 2022. aasta viimase kvartaliga iseloomustas euroala majandust paigalseis. Eelmise aasta kokkuvõttes kasvas euroala SKP vaid 0,4%, mis on palju vähem võrreldes paari eelmise aasta 4–5% kasvuga. Endiselt piirasid euroala majanduskasvu kõrged intressimäärad, kiire inflatsioon ja nõrk välisnõudlus. Eelmise aasta lõpupoole toetasid euroala majandust peamiselt Lõuna-Euroopa riigid, nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, kuna nõudlus sealsete turismiteenuste järele oli tugev. Euroala suurimatest riikidest ulatus Saksamaa majanduslangus kvartalivõrdluses 0,3%ni peamiselt sealse tööstussektori raskuste tõttu ja Prantsusmaa SKP ei kasvanud