Juba 3519 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 42 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 12 korda.

Tegevusaruanne 2023

AS Gaasivõrk alustas majandustegevust 01.08.2013. a.

AS Gaasivõrk on suurim maagaasi jaotusvõrguettevõte Eestis, kes haldab 1 537 km jaotustorustikku ning kes vastavalt maagaasiseadusele (MGS) tagab jaotusvõrgu toimimise ja korrasoleku oma võrgupiirkonnas, kindlustades AS Gaasivõrk jaotusvõrguga ühendust omavatele tarbijatele kvaliteetse võrguühenduse ja turvalise gaasivarustuse ning osutades maagaasi jaotusteenust enam kui 44 tuhandes tarbimispunktis.

AS Gaasivõrk äritegevuse tulem on hooajalises sõltuvuses ilmastikust, kuna turu nõudlus võrguteenuse järele on suurem talvisel kütteperioodil aasta esimeses ja viimases kvartalis ning väiksem teises ja kolmandas kvartalis, kui on soojem periood.

AS Gaasivõrk tegevust suunavad EL poliitilised otsused, kus Euroopa Komisjoni „Fit for 55“ paketiga vähendatakse 2030. aastaks kasvuhoonegaaside emissioone 55%, saavutamaks kliimaneutraalsust aastal 2050 ning metaani emissioonide määrusega vähendatakse metaani emissioone 30% aastaks 2030, võrreldes 2020 tasemega. CO heitmete vähendamiseks alustatakse kasvuhoonegaaside lubatud 2 heitkoguse ühikutega kauplemisega 2028. aastal. Eesmärgiks on taastuvatele energiaallikatele üleminek, gaasiturgude dekarboniseerimine ja metaani emissioonide vähendamine, mis annavad selged suunised ja raamistiku AS Gaasivõrk äritegevuse planeerimiseks ja läbiviimiseks.

2023. aastal rajati AS Gaasivõrk jaotusvõrku kaks uut biometaani sisestuspunkti, kokku sisestatakse biometaani võrku juba seitsmes erinevas asukohas koguses 134 GWh/a. Vastutustundliku ettevõttena peab AS Gaasivõrk arvestust metaaniheitmete ja muude oluliste näitajate osas eesmärgiga edendada äritegevust paremas kooskõlas rohepöörde poliitikatest tulenevate kliimaeesmärkide ja keskkonna nõuetega. AS

Gaasivõrk autopark koosneb 100% gaasiautodest, mis tarbivad Eestimaist rohegaasi.

2023. aastal mõjutas enamikke majandussektoreid ja ettevõtteid jätkuvalt Ukraina sõjategevusega kaasnev ning kehtestatud sanktsioonid Vene

Föderatsiooni suunas Euroopa Liidu ja teiste riikide poolt, mille tulemusel tarnitakse torutranspordina vaid Läänest tulevat LNG-d ja kodumaist rohegaasi. Vaatamata uutele tarneallikatele turul LNG näol, on jätkuv gaasitarbimise vähenemine, mis aruandeaastal vähenes 14%. Kuigi üldpildis on märkimisväärselt vähenenud ka uute liitumiste rajamine, siis aruandeaastal on uute liitunud klientide arv stabiliseerunud.

Gaasitarbimise vähenemise tõttu on oluline rõhk investeeringutel vananeva võrguvara toimepidevuse tagamiseks ning vastutustundliku ettevõttena seatud eesmärkide täitmiseks metaani lekete tuvastamisega, likvideerimisega ja ennetamisega, sh avariiolukordade operatiivse kõrvaldamisega.

AS Gaasivõrk on võtnud kasutusele meetmed olemaks valmis võimalikuks varustuskindluse tõrke olukorraks vastavalt MGS § 26-le ning teeb igakülgselt koostööd süsteemihalduri ja Eesti Vabariigiga, kogudes Incukalns maa-alusesse gaasihoidlasse varutud strateegilise gaasivaru makset lõpptarbijatelt alates maist 2023. Lisaks täidab AS Gaasivõrk elutähtsa teenuse osutajana maagaasiseadusest, hädaolukorra seadusest ja küberturvalisuse seadusest tulenevaid kohustusi toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide osas ning muude kehtestatud õigusaktidega ettenähtud nõudeid ja asjakohaseid kohustusi.

MGS § 23 lg 2 kohaselt peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga. Vastavalt MGS § 37 lg 3 punkt 4-le kooskõlastas

Konkurentsiamet märtsis 2023 AS Gaasivõrk gaasi võrguteenuse hinna 7,991 €/MWh, mis hakkas kehtima AS Gaasivõrk klientidele 01.06.2023. Lisaks algatas Konkurentsiamet kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) metoodika ülevaatamist ja uuendamist, millest tulenevalt kooskõlastas juulis 2023 uue AS Gaasivõrk võrguteenuse hinna 8,241 €/MWh, mis hakkas kehtima AS Gaasivõrk klientidele 01.10.2023. Kuna

AS Gaasivõrk võrguteenuse hind sisaldab ka AS Elering gaasi ülekandeteenuse hinda, mille muudatus jõustus 04.12.2023, siis on alates detsembrist 2023. AS Gaasivõrk gaasi võrguteenuse hind 12,139 €/MWh. Tulenevalt võrguteenuse tasu mahuühikus arvestuselt üleminekult energiaühiku põhiseks ning varumakse lõpptarbijalt kogumise kohustuse rakendumisest, on muutunud ka 01.06.2023 seisuga AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused.

2023. aastal edastas AS Gaasivõrk talle kuuluva jaotusvõrgu kaudu tarbijatele 3 245 GWh ehk 304 mln m3 (2022. aastal 352 mln m3) maagaasi ja biometaani. AS Gaasivõrk müügitulu kokku moodustas 27,106 mln eurot (2022. aastal 24,942 mln eurot), sealhulgas tulu gaasi jaotusteenuse müügist 26,713 mln eurot (2022. aastal 24,547 mln eurot). Ettevõtte aruandeaasta kulud kokku moodustasid 26,527 mln eurot (2022. aastal 25,430 mln eurot) ja kasum 0,636 mln eurot (2022. aastal kahjum 0,457 mln eurot). AS Gaasivõrk majandustegevust on oluliselt mõjutanud gaasitarbimise vähenemine. Kuna võrguteenuse hinna kooskõlastamise ja WACC metoodika põhjendatud kaasajastamise protsess on aeganõudev, siis ei ole AS-le Gaasivõrk olnud aruandeaastal tagatud lubatud tulukus.

Vaatamata euribori tõusuga seotud intressimäärade suurenemisele vastab AS Gaasivõrk endiselt kõikidele laenulepingust tulenevatele nõudmistele.

2023. aastal investeeris AS Gaasivõrk jaotusvõrgu rekonstrueerimisse ja renoveerimisse 2,52 mln eurot (2022. aastal investeeriti 2,15 mln eurot). Lisanduvate tarbijate liitmiseks maagaasitorustikuga investeeriti 0,23 mln eurot (2022. aastal 0,81 mln eurot). 2024. aastal planeeritavad investeeringud jaotusvõrgu rekonstrueerimisse ja renoveerimisse jäävad samale tasemele, samuti investeeringud uute tarbijate liitmiseks gaasivõrguga tulenevalt gaasitarbimise märkimisväärsest vähenemisest ja langustrendist.

2024. aastal plaanib ettevõte jätkata senist majandustegevust. Peamisteks eesmärkideks on pakkuda kindlat ja usaldusväärset võrguteenust, sh koostöös süsteemihalduri ja Eesti Vabariigiga. Gaas on parima juhitava võimsusena oluline tipukoormuste katja, tagades ekstreemsetes talvistes ilmaoludes toasooja jm vajaliku energiatarbe, mida elektrienergia arvelt tagada ei oleks võimalik. Maagaas on jätkuvalt oluline