Juba 6490 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 42 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 12 korda.

Tegevusaruanne 2025

AS Gaasivõrk alustas majandustegevust 01.08.2013. aastal ja on jätkuvalt tegutsev.

AS Gaasivõrk on suurim maagaasi jaotusvõrguettevõte Eestis, kes haldab 1 537 km jaotustorustikku ning kes vastavalt maagaasiseadusele tagab jaotusvõrgu toimimise ja korrasoleku oma võrgupiirkonnas, kindlustades AS Gaasivõrk jaotusvõrguga ühendust omavatele tarbijatele kvaliteetse võrguühenduse ja turvalise gaasivarustuse ning osutades maagaasi jaotusteenust pea 45. tuhandes tarbimispunktis.

Torutranspordina tarnitakse juba viimased kolm aastat vaid Läänest tulevat LNG-d ja kodumaist rohegaasi. AS Gaasivõrk äritegevuse tulem on hooajalises sõltuvuses ilmastikust, kuna turu nõudlus võrguteenuse järele on suurem talvisel kütteperioodil aasta esimeses ja viimases kvartalis ning väiksem teises ja kolmandas kvartalis, kui on soojem periood.

AS Gaasivõrk tegevust suunavad EL poliitilised otsused. Euroopa Komisjoni „Fit for 55“ paketiga on seatud eesmärgiks vähendada 2030.

aastaks kasvuhoonegaaside emissioone 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, sh vähendada metaani emissioone, saavutamaks kliimaneutraalsust aastal 2050. Eesmärgi toetamiseks rakendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi ehk CO2-turg piiramaks maagaasisektoris lubatud heitkoguste ühikuid. Eesmärgiks on taastuvatele energiaallikatele üleminek ja gaasivõrkude dekarboniseerimine, mis annavad selged suunised ja raamistiku AS Gaasivõrk äritegevuse planeerimiseks ja läbiviimiseks. 2025. aastal sisestati biometaani võrku kaheksas erinevas asukohas kokku koguses 190 GWh, mis on 15% enam kui 2024 aastal. Vastutustundliku ettevõttena peab AS Gaasivõrk arvestust metaaniheitmete osas vastavuses määrusega 2024/1787, eesmärgiga edendada äritegevust paremas kooskõlas rohepöörde poliitikatest tulenevate kliimaeesmärkide ja keskkonna nõuetega. AS Gaasivõrk autopark koosneb 100% gaasiautodest, mis tarbivad eestimaist rohegaasi.

2025. aastal vähenes AS Gaasivõrk klientide gaasitarbimine võrreldes 2024. aastaga 10,3% ehk 350 GWh. Tarbimise langusest moodustas hinnanguliselt ligikaudu kolmveerandi soojemast talvest tingitud väiksem küttevajadus, ülejäänu oli seotud klientide tarbimiskäitumise püsivate muutustega, sh gaasitarbimise lõpetamise või alternatiivsete kütteallikate kasutuselevõtuga. Kuigi üldpildis on märkimisväärselt vähenenud ka uute liitumiste rajamine, siis aruandeaastal on uute liitunud klientide arv stabiliseerunud. Gaasitarbimise vähenemise tõttu on oluline rõhk investeeringutel vananeva võrguvara toimepidevuse tagamiseks ning vastutustundliku ettevõttena seatud eesmärkide täitmiseks metaani lekete tuvastamisega, likvideerimisega ja ennetamisega, sh avariiolukordade operatiivse kõrvaldamisega. Lisaks on järjest kasvav fookus jaotusvõrkude dekarboniseerimisel läbi biometaani transpordi ning muude madala süsiniku sisaldusega gaasiliste kütuste.

AS Gaasivõrk on võtnud kasutusele meetmed olemaks valmis võimalikuks varustuskindluse tõrke olukorraks vastavalt maagaasiseadusele ning teeb igakülgselt koostööd süsteemihalduri ja Eesti Vabariigiga, kogudes Incukalns maa-alusesse gaasihoidlasse varutud strateegilise gaasivaru makset lõpptarbijatelt alates maist 2023. Lisaks täidab AS Gaasivõrk elutähtsa teenuse osutajana maagaasiseadusest, hädaolukorra seadusest ja küberturvalisuse seadusest tulenevaid kohustusi toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide osas ning muude kehtestatud õigusaktidega ettenähtud nõudeid ja asjakohaseid kohustusi. AS Gaasivõrk vastab ISO 27001 standardile.

2025. aastal AS Gaasivõrk võrguteenuse hind klientidele ei muutunud. Kehtib 01.10.2023 Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud gaasi võrguteenuse hind 12,139 €/MWh, millest üle poole moodustab AS Elering gaasi ülekandeteenuse hind.

2025. aastal edastas AS Gaasivõrk talle kuuluva jaotusvõrgu kaudu tarbijatele 3 032 GWh ehk 284 mln m3 (2024. aastal 315 mln m3) maagaasi ja biometaani. AS Gaasivõrk müügitulu kokku moodustas 37,333 mln eurot (2024. aastal 41,452 mln eurot), sealhulgas tulu gaasi jaotusteenuse müügist 36,801 mln eurot (2024. aastal 41,056 mln eurot). Ettevõtte aruandeaasta kulud kokku moodustasid 35,722 mln eurot (2024. aastal 38,586 mln eurot) ja kasum 1,795 mln eurot (2024. aastal kasum 2,976 mln eurot). AS Gaasivõrk majandustegevust on oluliselt mõjutanud gaasitarbimise üldine vähenemine.

AS Gaasivõrk finantsseis ja suhtarvud vastavad jätkuvalt ettevõtte finantskohustuste teenindamise nõuetele.

2025. aastal investeeris AS Gaasivõrk jaotusvõrgu rekonstrueerimisse ja renoveerimisse 1,88 mln eurot (2024. aastal investeeriti 2,01 mln eurot). Lisanduvate tarbijate liitmiseks maagaasitorustikuga investeeriti 0,46 mln eurot (2024. aastal 0,25 mln eurot). 2026. aastal planeeritavad investeeringud jaotusvõrgu rekonstrueerimisse ja renoveerimisse tõusevad tulenevalt eluea lõppu jõudnud kaugloetavate gaasiarvestite väljavahetamise vajadusest. Samuti suurenevad investeeringud uute tarbijate liitmiseks gaasivõrguga, mis on valdavalt rahastatud liitujate poolt tasutavate liitumistasude arvelt ning seotud gaasijaamade rajamisega sagedusreservide pakkumiseks süsteemihaldurile.

2026. aastal plaanib ettevõte jätkata senist majandustegevust. Peamisteks eesmärkideks on pakkuda kindlat ja usaldusväärset võrguteenust, sh koostöös süsteemihalduri ja Eesti Vabariigiga, võttes arvesse muutunud julgeolekuolukorda. Gaas on parima juhitava võimsusena oluline tipukoormuste katja, tagades ekstreemsetes talvistes ilmaoludes toasooja jm vajaliku energiatarbe, mida elektrienergia arvelt tagada ei oleks võimalik. Järgnevatel aastatel on gaasil ka oluline roll elektrisüsteemi sagedusreservi tagamisel. Maagaas on jätkuvalt oluline üleminekukütus rohepöörde kliimaeesmärkide saavutamises ning omab tähtsat ja vajalikku rolli järgnevatel aastakümnetel. Tulenevalt olulistest muutustest gaasisektoris ning rohepöörde eesmärkide täitmisest, on ettevõte alustanud võrguteenuse hinnamuudatuse menetluse regulaatoriga võimsustasu kehtestamiseks. Oluline on ka koostöö naaberriikidega viimaks gaasi võrguteenuse hinnastamine sarnastele alustele ning tagamaks võrdsed tingimused ühendatud gaasiturul.