Seoses viimase aja „Kuuuurija" kaubamärgi skandaaliga ja sageli esinevate küsimustega intellektuaalomandi kaitse kohta mõtlesime kirjutada kaubamärgi teemal.

Kas olete mõelnud, et tahaksite oma kaupu või teenuseid kaitsta? Tahaksite eristuda tihedas konkurentsis, olla meeldejääv ja äratuntav? Kui vastasite eelmistele küsimustele jaatavalt, siis järgnev info võib teile kasulik olla.

Igal ettevõttel on õigus lisaks ärinimele regitreerida ka kaubamärk, mis aitab pakutavatel toodetel/teenustel eristuda konkurentide omast. Kaubamärk on tihtipeale ettevõtja kõige väärtuslikum vara, mis vajab õiguskaitset. Mis asi on see kaubamärk? Kellele on see vajalik? Kuidas seda registeerida ja mis sellega kaasneb? Eelnimetatud segeli esinevatele küsimustele püüame lühidalt vastata.

Kaubamärk on iga tähis, mis aitab tarbijal eristada ühe ettevõtja toodet/teenust teiste ettevõtjate omadest. Sellisteks tähisteks võivad olla sõnad, logod, nimed ja värvid, samuti ka kõik muud tunnused kaubandusliku päritolu tuvastamiseks, nagu toodete kuju ning nende pakend ja ehk isegi helid või lõhnad. Näiteks on enamik Disney tegelaskujusid registreeritud kaubamärkidena.

Meeldejääv kaubamärk annab suure eelise ettevõtjale klientide tähelepanu meelitamiseks. Kaubamärgi registreerimine tagab aga märgile õiguskaitse, mis piirab teistel äriühingutel ja isikutel teie kaubamärgiga identse ja sarnase kaubamärgi kasutamise samade või sarnaste kaupade tähistamiseks.

Kui olete kaubamärgid välja töötanud, tuleb need Patendiametis registreerida, et saada nende kasutamise ainuõigus. Kaubamärgi registreerimise avaldus tuleb esitada Patendiametile kas vastuvõtuosakonnas või elektrooniliselt patendiameti e-teenuste kaudu.

Kaubamärgi registreerimise taotlus tuleb esitada iga kaubamärgi kohta eraldi. Registreerimiseks tuleb esitada nõuetekohane avaldus, nõutud lisadokumendid ning tasuda riigilõiv.

Enne kaubamärgi registreerimist tuleks mõelda järgmistele aspektidele:

• millisesse klassi teie kaubad ja teenused kuuluvad;
• millist liiki on teie kaubamärk;
• territoriaalse õiguskaitse küsimus;
• kontrollida Patendiameti andmebaasis juba varasemalt registreeritud kaubamärke.

Kaubamärgi kaitsmisel kasutatakse kaupade ning teenuste rahvusvahelist Nizza klassifikatsiooni. See on rahvusvaheline klassifitseerimise süsteem, mis kehtib ka Eestis, mistõttu kaubamärgi kaitsmisel tuleb teil määrata, millisesse kauba- või teenuseklassi teie kaubamärk kuulub. Otstarbekas on kaitsta oma kaubamärki ainult nendes klassides, millega on seotud teie ettevõtte tegevus.

Nagu varasemalt sai märgitud, võivad kaubamärgiks olla nii sõnad, logod, värvid, nimed, lõhnad kui ka helid. Sellest tulenevalt ja arvestades äriühingu huve tuleks mõelda, mida soovitakse kaitsta ja millist eesmärki saavutada. Oluline on silmas pidada, et kaubamärgi registreerimine ja kasutamine peab toimuma heas usus, mis tähendab seda, et selle eesmärgiks peab olema õiguste kaitse, mitte teiste isikute/konkurentide äritegevuse takistamine.

Territoriaalse õiguskaitse küsimus on peamine. Oluline on kindlaks teha, millises riigis peamiselt pakutakse kaupu/teenuseid ning vastavalt sellele otsustada, kas on kasulikum teha kaubamärgi registreering igas riigis eraldi või taotleda rahvusvahelise kaubamärgi registreerimist.

Selleks, et veenduda, kas puudub vastuolu varasemate kaubamärkide, ärinimede ja muude varasemate õigustega, tuleks juba kaubamärgi valiku ja väljatöötamise ajal teha otsinguid. Oluline on saada selgust, kas valitud tähist on võimalik kasutada ja sellele õiguskaitset saada või tuleks konfliktide vältimiseks valida kaubamärgiks midagi muud. Patendiameti kodulehel on olemas vastavad viited nii siseriiklikule registrile kui ka Euroopa Liidu omale.

Kaubamärgi registreerimise hind sõltub sellest, mitmes teenuste ja kaupade klassis te oma kaubamärgi kaitsete. Kaubamärgi registreerimise puhul Eestis on ühe kauba- või teenusklassi riigilõiv 145 eurot, iga lisaklassi eest tuleb tasuda 45 eurot. Kui kaubamärki hakatakse registrisse kandma, tuleb tasuda registrisse kandmise lõiv 45 eurot.

Oluline on silmas pidada, et kaubamärgid kehtivad territoriaalselt ja seni, kuni neid kasutatakse. Registreeritud kaubamärgi omanik on kohustatud seda ka kasutama registreerimisel märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kui te kaubamärki mõjuva põhjuseta viie aasta jooksul ei kasuta, võib asjast huvitatud isik ainuõiguse kohtus vaidlustada. Muidu kehtib õigus kaubamärgile 10 aastat, misjärel saab kehtivust pikendada piiramatu arv kordi kümne aasta kaupa.

Kui Patendiametile on esitatud nõuetekohane taotlus kaubamärgi registreerimiseks koos vajalikke andmetega, võetakse see menetlusse ja tehakse ekspertiis kaubamärgi suhtes. Ekspertiisi käigus kontrollitakse, kas esineb mõni kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu. Kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud, siis tehakse kaubamärgi registreerimise otsus ja avaldatakse sellekohane teade Patendiameti ametlikus väljaandes «Eesti Kaubamärgileht». Seejärel tehakse registreering Patendiameti registris ning pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja kaubamärgitunnistuse.

Kaubamärgitunnistus annabki kaubamärgi kasutamise ainuõiguse ja kaitseb teie intellektuaalomandit. Soovitame enne vaidluse tekkimist mõelda oma intellektuaalomandi kaitse peale või isegi juhul, kui teie ettevõttel pole intellektuaalomandi kaitset vajavat vara, peate olema teadlik teiste äriühingu õigustest, et vältide võimalikke probleeme ja/või kohtuvaidlusi.

Kui teil on tekkinud küsimus seoses kaubamärgi registreerimisega või muu intellektuaalomandialane küsimus, pöördu meie juristide poole.

Nii originaalartikel kui ka teisd õigusteemalised artiklid on leitavad meie kodulehel!