Vilepuhujate kaitse seadustamine on arutlusteema, mille juured ulatuvad ärisaladuste kaitse seadusandluse juurde. Need kaks aspekti — sõnavabadus ja ettevõtlusvabadus — on nagu sama mündi kaks külge. Eestis on vilepuhujate kaitse direktiivi hilinenud rakendamine pannud meid Euroopa Liidu tähelepanu alla, koos Hispaania, Itaalia, Luksemburgi, Poola, Saksamaa, Tšehhi ja Ungariga. Direktiivi üle võtmiseks mõeldud seaduseelnõu ei jõudnud 2022. aasta jaanuariks Riigikogus arutusele, ning valimiste tõttu jäi eelnõu menetlemata. Justiitsminister Lea Danilson-Järg on lubanud, et kui kohus otsustab trahvi määramise, siis see tasutakse.

Direktiivi vastuvõtmine on osutunud keeruliseks mitmetele EL-i liikmesriikidele. Kuigi direktiiv heaks kiideti 2019. aastal, on rakendamine viibinud, kuna teema on vastuoluline paljuski, mis on põhjustanud hilinemise. Eestis, kus direktiivi ettevalmistamisega tegeles Urmas Reinsalu, on samuti selgunud, et vilepuhuja kaitse on teema, mis vajab täiendavat tähelepanu ja seadusandlikku täpsustamist.

Vilepuhuja, kes on isik, kes avaldab teavet, mille ta usub olevat tõene ja mis võib kujutada endast ohtu või kahju avalikule huvile, peab olema kaitstud. Direktiiv nõuab, et avaldatud teave peab olema põhjendatult tõene, et vältida pahatahtlikke kaebusi. Samuti on määratud, et teave peab olema eelnevalt proovitud organisatsiooni siseselt või väliste kanalite kaudu avaldada, välja arvatud juhul, kui esineb vahetu oht või tõenäoline tõendite varjamise risk.

Eestis on teatud sektorites kehtivad eriseadused, mis tagavad konfidentsiaalsuse, sealhulgas arstide patsiendisaladus, advokaatide kutsesaladus ja väärtpaberituru insaiderite kohustus siseteabe hoidmiseks. Samuti on olemas eriseadusi, mis reguleerivad teabe avaldamist erinevates olukordades.

Direktiivi rakendamine vajab tasakaalu leidmist ettevõtlusvabaduse ja sõnavabaduse vahel. Euroopa Liidu õiguse kohaselt peab rikkumisest teavitamise süsteem olema piisavalt tugev, et kaitsta avalikku huvi, samas kui see ei tohiks olla vastuolus ettevõtjate õigusega juhtida oma organisatsiooni ja kaitsta ärisaladusi.

Eestis on olnud juhtumeid, kus rikkumisest teavitamine on olnud vajalik, kuid ka juhtumeid, kus tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja ärisaladuste kaitse vahel on osutunud keeruliseks. Näiteks hiljutine Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend Prantsusmaalt, kus audiitor avaldas konfidentsiaalseid dokumente, tuletas meelde, et sõnavabaduse ja ärisaladuste kaitse tasakaal on vajalik.

Seega on vilepuhujate kaitse seadustamine Eestis oluline samm, et kaitsta avalikku huvi ja tagada õiglane tasakaal sõnavabaduse ja ettevõtlusvabaduse vahel. Kuigi direktiivi rakendamine on viibinud, on oluline, et riigikogu ja valitsejad teeksid vajalikud sammud seadusandlikuks vastavusse viimiseks, arvestades nii EL-i õiguse kui ka inimõiguste kohtu praktikat. Tulevikus peaks rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas rakendada direktiivi, et saavutada vajalik tasakaal ning vältida trahve ja õiguslikke probleeme.

vaata veel