Ettevõtluses räägitakse palju kasvust, tulemustest ja saavutustest. Näeme numbreid, projekte, koostöid ja sotsiaalmeedias jagatud “edulugusid”. Aga väga harva räägitakse sellest, mis toimub kõige selle taga päriselt.

Sellest, kui paljud ettevõtjad lõpetavad päeva tundega, et nad on terve päev midagi teinud… aga mitte midagi päriselt lõpetanud.

Üks kiri siin.
Üks kõne seal.
Mõni kiire vastus.
Katkestused.
Failide otsimine.
Meeldetuletused.
“Kas sa saad selle ka veel üle vaadata?”

Ja märkamatult möödubki päev nii, et kõige olulisemate asjadeni ei jõutagi.

Kõige keerulisem osa on see, et selline tööviis tundub väga produktiivne. Tegelikult kulutab see tohutult energiat ja tähelepanu. Inimene liigub terve päev, aga ettevõte ise ei liigu süsteemselt edasi.

Väga paljud ettevõtted ei vaja täna rohkem ideid. Nad vajavad rohkem fookust.

Fookus ei teki aga lihtsalt motivatsioonist või paremast ajajuhtimisest. Fookus tekib keskkonnast, kus ettevõtte töö on üles ehitatud loogiliselt. Kus info ei ole laiali kümnes kohas. Kus protsessid ei sõltu ainult mälust. Kus igapäevane töö ei koosne pidevast reageerimisest.

Olen näinud väga tugevaid ettevõtjaid, kes tegelikult ei ole väsinud oma tööst. Nad on väsinud sellest, et nad peavad kogu aeg kõike oma mõtetes hoidma, ise tegema.

Ja ausalt öeldes ei peaks ükski ettevõte toimima ainult selle pealt, et juht suudab piisavalt kaua “vastu pidada”.

Ettevõtte eesmärk ei peaks olema pidev ellujäämine.
Ettevõtte eesmärk peaks olema toimimine.

Just sellepärast usun ma väga süsteemse ülesehituse olulisusse. Mitte selleks, et teha ettevõtet keerulisemaks, vaid vastupidi — et teha töö lihtsamaks, selgemaks ja rahulikumaks.

Kui protsessid on paigas, tekib rohkem ruumi:

• mõtlemiseks,
• arenguks,
• kvaliteetseks tööks,
• ja lõpuks ka päris eluks väljaspool ettevõtet.

Sest edukas ettevõte ei tähenda ainult seda, et klient on rahul. Edukas ettevõte tähendab ka seda, et ettevõtja ise ei ela pidevas ülekoormuses.

Ja väga sageli algab järgmine arengutase mitte suuremast pingutusest, vaid sellest, et ettevõte ehitatakse lõpuks üles viisil, mis toetab inimest — mitte ei sõltu täielikult temast.

Mina saan aidata