Juba 3100 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 20 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,6 punktiga ja kommenteeritud 90 korda.

Tegevusaruanne 2025

MTÜ Klubi Tartu Maraton on 10. detsembril 1991 asutatud mittetulundusühing, mille põhitegevuseks on suurte rahvaspordiürituste korraldamine.

MTÜ Klubi Tartu Maraton on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, registrikoodiga 80037038.

Möödunud, 2024-2025 majandusaastal jätkas Klubi Tartu Maraton oma põhitegevustega ja viis läbi 5 traditsioonilist liikumisharrastuse suurüritust - Tartu Maraton, Tartu Maastikumaraton, Tartu Rattaralli,

Tartu Rattamaraton ja Tartu Linnamaraton, mis kõik koonduvad Tartu Maratoni Klassiku sarja. Lisaks rahvusvahelisse UCI kalendrisse kuuluva 1. Kategooria profiratturite võidusõidu Tour of Estonia ja neljandat korda ühepäevasõiduna toimuva naistele suunatud Ladies Tour of Estonia, mis mõlemad toimuvad koos Tartu Rattaralliga samal nädalalõpul.

Kõige olulisem majandusaasta jooksul toimunud sündmus oli Tartu Maratoni toimumine originaalradade asemel Alutaguse spordikeskuses ja sealsetel suusaradadel. Asukoha muutuse põhjuseks oli lumepuudus

Otepää- Elva regioonis, Tartu Maratoni originaalrajal. Kuigi osalejate arv langes võrreldes 2024 aastaga ca 30% tänu kogu talve kestnud väga kehvadele lumeoludele, õigustas ürituse teise Eesti nurka kolimine ennast igati, sest ainuke alternatiiv oleks olnud Tartu Maratoni toimumine jalgsimatkana.

Samuti oluline aga mitte nii kardinaalne muutus oli seotud osade ürituste kalendaarse paiknemisega. Tartu

Maastikumaratoni ja Tartu Rattamaratoni põhidistantside toimumispäevaks sai senise pühapäeva asemel laupäev. Antud muudatuse põhimotivaator oli vastu tulla osalejate soovile vältida emadepäevaga konflikti

Tartu Maastikumaratoni puhul ja Rattamaratoni puhul luua osalejatele võimalus jääda peale põhisündmust veel üheks lisaööks piirkonda muljetama ja taastuma. Tartu Rattaralli toimumisaeg liikus edasi 1 nädal ja senise mai viimase pühapäeva asemel hakkab alates 2025 aastast Tartu Rattaralli toimuma juuni esimesel pühapäeval. Antud muudatus on seotud eelkõige rahvusvahelise rattakalendri tihedusega ja eesmärgiga pikendada Maastikumaratoni ja Rattaralli vahelist perioodi, mis on hädavajalik nii kattuvatele osalejatele kui korraldajatele.

Aasta kokkuvõttes osalejate arv võrreldes eelmise aastaga langes 11,5 %. Üksiksündmustena oli langus kõige suurem erakorralistes oludes ja asukohas toimunud Tartu Maratonil (37%) ja ainuke osalejate arvu kasv oli oktoobri alguses toimuval Tartu Linnamaratonil (4%).

Välisosalejate koondarv Tartu Maratoni Klassiku sarjas kasvas mõõdukalt ca 3%, kuid jääb siiski veel ca 50% väiksemaks kui oli 2019 aastal. Suurim välisosalejate kasv oli Tartu Linnamaratonil kus see oli 48%!

Välisosalejate arvu tempokamat taastumist pärsib jätkuvalt sõda Ukrainas ja lääne riikides olev hoiak, et

Eesti asub sõjapiirkonnas ja siia on ohtlik tulla.

Hoolimata natuke vähenenud osalejaskonnale kuid tänu erasektori ja riigi natuke kasvanud toetustele ja äärmiselt pingelisel kokkuhoiupoliitikale sündmuste korralduskulude osas oli võimalik majandusaasta siiski lõpetada väikese positiivse tulemusega ja tagada ühingu jätkusuutlikkust lühikeses perspektiivis.

Sarnaselt eelmiste aastatega peab kokkuvõttes tõdema, et kuigi stabiliseeruv osalejate number annab põhjust mõõdukaks optimismiks tuleviku suhtes, siis viimastel aastetel suure hüppe teinud sisendhindade kasv ja maksukoormus ei anna võimalust jätkusuutlikkust tagada ilma täiendava, süsteemse riikliku rahastuseta.

Kuna jätkuvalt on kaks põhilist konkureerivat liikumissündmust võrreldes Klubi Tartu Maratoniga 10 korda suuremal määral riiklikult toetatud on vaja konkurentsis püsimiseks tõsta tuntavalt senist riikliku rahastuse määra ja stabiilsust ja taastada varasem osalejate arv.

Aruandeaastal oli MTÜ Klubi Tartu Maraton volinike kogu koosseisus viis liiget.

MTÜ Klubi Tartu Maraton juhatus oli aruandeaastal üheliikmeline. Juhatuse ja volinike kogu liikmetest on palgaline töötaja ainult juhataja, kelle tööjõukulud aruandeaastal oli 58 676 eurot.

Aruandeaastal töötas klubis lisaks juhatuse liikmele 10 inimest, kelle tööjõukulud moodustasid 388 401 eurot.