SOS LASTEKÜLA EESTI ÜHING MTÜ hetkeolukord
Juba 4096 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 20 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 8 korda.
Tegevusaruanne 2023
Tegevuskeskkond 1. jaanuaril 2023 oli Eesti rahvaarv 1 366 491 inimest. Enim mõjutasid rahvaarvu muutust rekordmadal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike jätkuv saabumine Eestisse.
2023. aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 inimest ja riigist lahkus 14 491 inimest.
Laste arv Eestis oli 269 111, mis on 3,6% suurem kui 2022. aastal. Absoluutses vaesuses elavate laste osatähtsus oli 4% ja suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus oli 16%. Mõlemad näitajad on suurenenud 1% võrra. Lapsi, kes viibisid asutusekeskses lastehoius, oli 2023.
aastal 86, see on 7% eelkooliealiste laste arvust. Asendushooldusteenustel viibis 2023 kuni 17-aastast last, kellest asenduskodudes elavaid lapsi oli 714. Perest eraldati 2023. aastal 300 last, kellest paigutati asendus- ja perekodudesse 94 last, hooldusperre 32 last, tagasi bioloogilisse peresse läks 87 last, turvakodusse 27 last, eestkostele 50 last ja 10 last jäi muu paigutusliigi alla. Hooldusperes, sh perekonnas hooldamisel viibis 166 last ja 21 last lapsendati. See näitaja on viimasel viiel aastal samas suurusjärgus.
Asendus- ja perekodus elavate laste arv väheneb, hooldusperes kasvavate laste arv aga suureneb. Eesti asendus- ja perekodudes elas 714 last. Valdav enamus neist lastest, ligikaudu 70%, on vanemad kui 12-aastased.
2023. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1 832 eurot, mis on 11,3% kõrgem võrreldes 2022. aastaga. Enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduse (18,6%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (15,4%) tegevusaladel. Kõrgeim brutokuupalk oli Harju, sh Tallinn (2 121 eurot) ja Tartu maakonnas (1 941 eurot), madalaim aga Valga (1 408 eurot) ja Saare maakonnas (1 449 eurot). SOS Lasteküla Eesti Ühingu keskmine brutopalk oli 1 801 eurot.
Keskmine palk küll tõusis, kuid inflatsioon oli 9,2% ja tegelikult tundis töötaja vaid kaheprotsendilist palgakasvu. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust ligi kaks viiendikku.
Toidukaupadest kallinesid enim suhkur (42,2%), kakao (29,9%), oliivõli (26,6%) ja kastmed (25,6%). Odavnesid kütused, sh bensiin 7,4% ja diislikütus 10,7%.
Töötuse määr oli Eestis 2023. aasta lõpus 6,4%.
Eesti ettevõtjate kindlustunne on viimaste aastate madalaim. Annetajad ja ettevõtjad olid 2023. aasta toetuste/annetuste jagamise suhtes väga ettevaatlikud.
Aasta 2023 numbrites
Ühingu keskpika plaani eesmärgiks on olla 1 500 lapsele ja noorele kvaliteetset teenust pakkuv, juhtimiselt ja finantsiliselt iseseisev ning teisi
SOS liikmesriike toetav heategevusorganisatsioon. 2023. aastal aitas ühing kokku 3 167 last, sh erinevate teenustega kokku 704 last ja noort ning SOVA chati tehti laste poolt 2 463 abiküsimist.
Ühingu suurimad koostööpartnerid on kohalikud omavalitsused ja Sotsiaalkindlustusamet.
Ühingu teenused jagunesid territoriaalselt 5 programmi vahel - Virumaa, Harjumaa, Lõuna-Eesti ja Raplamaa SOS Lasteküla programm ning grupikodude programm.
Hooldusel oli 2023. aastal ühtekokku 221 last ja noort, 86 tüdrukut ja 106 poissi. Aasta lõpus oli perepõhistel teenustel Harjumaa programmis 47, Virumaa programmis 40, Lõuna-Eesti programmis 27, Raplamaa programmis 35 ja grupikodudes 20 last ja noort.
2023. aasta lõpus oli SOS Lasteküla Eesti Ühingul üle Eesti 41+4 lasteküla pere, kellest 11 elasid lastekülades, 20 olid integreeritud kogukonda ja 10 peret kasvatasid lapsi oma kodus. Kõigis nendes peredes kokku kasvas aasta lõpu seisuga perekoduteenusel 141 last.
Asenduskoduteenusel oli aasta lõpus 16 last, nendest puuetega laste majas 5 last, noortekodus 6 noort ja Vaikses kodus 5 noort. Järelhoolduse ja jätkutoe teenusel oli 14 noort, neist 8 järelhooldusteenusel olevat noort elavad harjutuskorterites.
Erihooldusperesid oli 2023. aastal 3 ja nendes oli kokku 3 last. Kriisihooldusperesid oli 2023. aastal 6 ning kokku oli 13 lapse paigutust. 13-st lapsest 8 olid nooremad kui 18-kuused. Lapsed viibisid kriisihooldusperedes kolmest päevast kuni erandkorras kaheksa kuuni. Noorim lastest oli vaid 6-päevane, vanim 11-aastane.
16 omavalitsuses tegutses peretugevdusteenus. Üha rohkem on kohalikes omavalitsuses vajadus selle ennetusteenuse järele. 2023. aastal avasime peretugevdusteenuse Kastre vallas. Peretugevdusteenusel said abi 444 last ning 203 peret.
Kastre Vallavalitsus loobus 2023. aasta lõpus teenusest, kuna nende hinnangul on piirkonnas abivajavaid peresid vähe ning kohaliku omavalitsuse töötajate pädevus ja võimekus on piisavad, et tagada vajalik abi. 2023. aasta kevadel otsustas Kohila Vallavalitsus teenusest
Kommentaarid (0)