Juba 983 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 241 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Aastal 2023 valmisid Eestis üle pea kümne aasta taas suured uued tuulepargid. Enefit Greenil sai aastal 2023 valmis Purtse tuulepark, kus on viis tuulikut, koguvõimsusega 21 MW. Utilitas Windil valmis Saarde tuulepark üheksa tuulikuga, koguvõimsus 39 MW. Lisandunud pargid tõstsid

Eesti tuulikute koguarvu 157-le ja koguvõimsuse 376 MW-le. Kõik pargid kokku andsid elektri põhivõrku 684 GWh elektrit, mis on veerand kogu toodetud taastuvelektrist ja üks seitsmendik kogu siseriiklikust elektritoodangust.

Aasta märksõnaks oli mere- ja maismaa projektide kiire areng ja nähtavus ühiskonnas, mis lõi avalikkuses pisut vildakata arusaamise, et meil on küllaga edukaid arendusprojekte ja seeläbi tulevikus liiga palju elektrit. Riik, Kliimaministeeriumi eestvedamisel tegeles aktiivselt eelkõige maismaa tuuleparkide menetlusprotsesside kiirendamisega. Sealhulgas lühendati oluliselt Keskkonnaameti menetlusaegu, riik suunas mitukümmend miljonit uute spetsialistide tööle võtmisesse kogu sektoris, mis näitab selgelt soovi menetlusaegu reaalselt lühendada.

Eelnevatel aastatel tehtud otsused radarite piirangute vähendamiseks ja kohaliku kasu mudeli rakendamiseks on tugevalt tõstnud huvi Eesti maismaa projektide arendamiseks. Kllimaministeeriumi hinnangul on töös nii palju maismaa tuuleprojekte, et nendega saab katta Eesti siseriikliku tarbimise. Samas ei toonud Eleringi poolt läbi viidud 2023 suuremahuline vähempakkumine 650 GWh esile uusi edenenud projekte, mis annaksid alust optimismi maismaa kiire arengu peale kindel olla. Eesti vajab lisaks maismaa parkidele kui meretuuleparke.

Positiivsena oli Eleringi korraldatud vähempakkumine selgelt tuule ja päikese-tuule hübriidprojekte soosiv, esmakordselt oli märgitud tingimus toodangu mahule I ja IV kvartalis, mis on Eestis suure tarbimisega, kuid vähese päikeseenergia perioodid. Eelmine 450 GWh vähempakkumisel olid edukad väga soodsa hinnaga päikesepargid, mis panustavad küll kogu aasta elektritoodangusse, kuid on vähem korrelatsioonis elektritarbimisega kui tuuleenergia, mida on rohkem just talveperioodil.

2023 oli ka riigikogu valimiste aasta ja eesmärk katta kogu Eesti siseriiklik tarbimine taastuvelektriga lepiti kokku koalitsioonilepingus.

Koalitsioonilepingus lepiti kokku küll eesmärk kogu siseriiklik tarbimine aastal 2030, kuid selle sisustamine jäi Kliimaministeeriumi ülesandeks.

Kliimaministeerium koos Eleringiga esitas elektritarbimise kasvuks aastaks 2030 väga tagasihoidlikud numbrid, mis näitasid vaid mõne protsendist kasvu. Samas on ühiskond liikumas elektriautode ja üleüldise elektrifitseerimise kursil, mis kasvatab elektritarbimist enam kui senine praktika annab alust oletada. Meie naaberriigid esitasid enda kavad märkimisväärselt suurema kasvuprotsendiga.

Kesine tarbimismahu eesmärk võib samas halvendada meie tööstuse ja eelkõige uute energiamahukate tööstuste riiki tulekut. EASi esitas sügisel analüüsi, kus Eestisse on valmis tulema kolmteist energiamahukat projekti, mille aastane tarbimine on 70% tänasest kogu riiklikust energiatarbest. Kestev sõda Ukrainas ja Covidi pandeemia järellainetused on majanduskliima nii ehk naa muutnud kogu maailmas ja eelkõige

Euroopas keeruliseks, ning tootmiseks esmavajaliku taastuvenergia puudumine on Eestile tugevaks miinuseks majanduse kasvatamiseks või isegi olemasoleval tasemel hoidmiseks. 2023 lõpus jõudis riik modifitseeritud lahenduseni, kus kasvas nii siseriiklik tarbimine kui ka selle saavutamiseks abinõuna suuremahuliste vähempakkumiste maht.

Mereparkide areng oli 2023 stabiilne, kõik kolm esimese laine projekti: Utilitas Wind, Enefit Green ja Saare Wind Energy on keskkonnamõju hindamise protsessis või selle lõpetanud. Eesti-Läti ühisprojekt Elwind liigub samuti jõudsalt edasi ja Eesti ala on plaanitud oksjonile panna aastal 2027. Läti jaoks on see esimene meretuulepark ja riiklik huvi selle võrra kõrgem. Kahe riigi ühisprojekt, mille juures kasutatakse Euroopa

Liidu rahastust on positiivse näitena välja toodud ELi publikatsioonides ja meretuule sektoris üldiselt.

2023 kuulutas riik välja oksjonid meretuule aladele, mis on määratletud aasta tagasi vastu võetud riiklikus mereala planeeringus. Kõik Eesti meretuule alad jäävad Eesti lääneküljele. TTJA kuulutas välja esimesed oksjonid Liivi 1 ja Liivi 2 aladele, mis asuvad Liivi lahe ja Saaremaa vahel. Etteruttavalt võitis mõlemad arendusalad 2024 aasta alguses Leedu korporatsioon Ignitis Renewables.

2023 kevadel viis Pärnumaa Kutsehariduskeskus läbi Eesti ja kogu piirkonna esimese täiendkoolituse elektrituuliku hooldustehnikute õpetamiseks. Esimene projekt toimis tänu kooli valmisolekule erinevaid olemasolevaid õppeaineid tuuleenergia vaates kokku sulandada ja luua täiesti uus kava. Praktikat tulevastele hooldustehnikutele pakkus Empower4Wind, kes leidis aega kõik kaheksateist osalist päriselt tuulikusse viia ja neid kohapeal koolitada. Uus täiendusõppe programm näitas kätte ka kitsaskohad, mis väljenduvad puuduliku rahastuse, õppejõudude puuduse ja õppestendide puuduses. Kõik murekohad said protsessi jooksul ka ära markeeritud ja neile otsitakse aktiivselt lahendusi. Nii Pärnu kui Kuressaare ametikoolid tegid 2023 samme õppestendide ja muude õppevarade soetamiseks ja õppejõudude leidmiseks/koolitamiseks.

Mõlemad koolid valmistavad aktiivselt ette taseme õppekavasid, kus esimesi õppureid loodetakse õppima võtta juba 2025 sügisel.

2023 on Eesti tuuleenergiale tugevate murrangute ja muutuste aasta. Üle pika aja valmisid uued tuulepargid ja koostöö riigiga muutus sisulisemaks. Samas oli tuuleenergia ikka Eestile veidi uus ja igal sammul oli küsimus, kas saaks ehk kuidagi ilma hakkama. 2023 muutus ühtsemaks majandussektori hääl, kes ütles, et ilma taastuvenergiata me edasi liikuda ei saa ja see tuleb Eestis kõige lihtsamini tuulest. Kõigist sisemistest protsessidest vaatamata jäi selgelt kõlama valitsuse hääl, et me läheme taastuvenergiale üle ja see annab kindlad raamid nii ühiskonnale, majandusele, tuule sektorile kui riigile endale.