Juba 266 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,6 punktiga ja kommenteeritud 42 korda.

Tegevusaruanne 2023

MTÜ Kehra Raudteejaam moodustati 17.09.2008 eesmärgiga teha korda Anija vallale kuuluv ja pikka aega tühjalt seisnud Kehra raudteejaama hoone, et asutada sinna Vabadussõja murdelahingute muuseum ning Kehra muuseum. 2018. aasta veebruaris avati jaamahoone uuesti külastajatele, esimeses järjekorras sai valmis Vabadussõja murdelahingute muuseum,

Kehra ajalugu tutvustav ekspositsioon valmis 2021. aasta suvel. Alates 1. augustist 2018 töötab ühistranspordi ootesaal koos kohvikuga.

Muuseum on avatud kooskäimiskohaks kõigile kohalikele kodanikuühendustele, kes seda vajavad.

MTÜ liikmed on peamiselt Kehras elavad inimesed, kelle soov on väärtustada kohalikku ajalugu.

Liikmeskonda kuulub kohalikke kodu-uurijaid, professionaalseid ajaloolasi, vanavarakogujaid, endisi ja praegusi õpetajaid, kultuuritöötajaid. MTÜ loodi kodanikualgatuse korras, asutajaliikmeid on 9. Majandusaasta lõpus oli ühingul 16 liiget.

MTÜ tööd korraldab ja asjaajamisega tegeleb valitav 3-liikmeline juhatus. Oma tegevuse toetamiseks esitab MTÜ rahataotlusi Anija vallale ja fondidele. MTÜ Kehra Raudteejaam on kohaliku LEADER-grupi Ida-Harju Koostöökoda liige.

MTÜ Kehra Raudteejaamal oli 2023. aastal 1 palgaline töötaja – muuseumi perenaine.

MTÜ Kehra Raudteejaam pidas 2023. aasta jooksul 2 üldkoosolekut ja 3 töökoosolekut.

Ühing saab tulu kohvikuruumide ja muuseumi ruumide väljaüürimisest, muuseumi piletite müügist ja giiditeenusest.

Muuseum on aastaringselt avatud 4 päeva nädalas. Tasuta on külastajad saanud muuseumis käia küüditamisohvrite mälestuspäevadel, filmiõhtutel, kontsertidel ja paberipäeval. 2023.aastal hakkas külastajate arv taastuma pärast pandeemiaaegset pausi. Kokku oli külastajaid 2023. aastal 1250, sh õpilasi 180 ja koolieelikuid 86.

Traditsiooniliselt osaleb MTÜ Anija vallas riiklike tähtpäevade tähistamisel, mis on seotud Vabadussõja, Eesti riikluse ja küüditamisohvrite mälestamisega: 3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu aastapäeval, 24. veebruaril ja 23. juunil asetame pärjad ja küünlad Vabadussõja mälestusmärkide juurde, mida on Anija vallas kokku 5. Küüditamisohvrite mälestuspäevadel 25. märtsil ja 14. juunil oleme külalised ka muuseumi sisse kutsunud. Sel aastal tähistasime 4. juunil Eesti lipu 139. aastapäeva kontserdi ja päevakohase sõnavõtuga ajaloolaselt Ott Sandrakult.

Näitused

Ajutisi näitusi oli 7. Kuni märtsikuuni oli üleval eelmisel aastal valminud näitus Kehra Kunstidekooli 60 tegevusaastast. Märtsis ja aprillis oli näitus kohaliku harrastusajaloolase Arvo Kruusma kollektsioonist. Aprilli lõpust kuni juuli lõpuni oli kohaliku harrastuskunstniku Sirje Voolmaa juubelinäitus „Võltsing või koopia“. Maikuu lõpust kuni septembrini oli Kehra Gümnaasiumi õpilaste näitus „Mulle oluline kohalik paik“. Selle näituse ühe töö valisime oma püsiekspositsiooni. Septembris ja oktoobris oli näitus kolme Ukraina graafiku loomingust. Kunstnik Lembit

Lõhmuse erakogust valis teosed ja koostas näituse Andres Aruoja. Oktoobris avasime muuseumi kogul ja Kehra Nuku nukkudekollektsioonil põhineva näituse „Kehra Nukk 60“. Näituse valmimist toetas Ida-Harju Koostöökoda. Detsembris lisandus kapinäitus „Ilma sõjata“ Jüri Sikka militaarmudelite kollektsioonist.

Konverents

Ajalookonverents „Teed ja reisimine“ toimus 7. oktoobril. Kõnelesid Valdo Praust, kartograaf Tõnu Raid, transpordiajaloolane Riho Paramonov ja

Priit Raudkivi, kes oli ühtlasi ka konverentsi moderaator. Konverentsile järgnes bussiekskursioon ajalooliste teede paikadesse Valdo Prausti juhtimisel. Konverentsi rahastas Ida-Harju koostöökoda.

Muuseumiöö

Muuseumiöö „Öös on liikumist“ oli pühendatud liikumisaastale. Sel puhul oli Kehra muuseumis rahvatantsupidu, kus esinesid pea kõik väikesed ja suured Anija valla tantsijad. Näha sai nii rahvatantsu, kantritantsu kui tänavatantsu.

Filmiõhtud

Kohaliku omaalgatuse programmi toega jätkasime 2021. aastal alustatud dokumentaalfilmide näitamisega kord kuus. Filmiõhtud olid jaanuarist aprillini ja oktoobrist detsembrini. Filmiõhtuid juhtis 2022/2023 hooaja kevadel projektijuht Kadri Killing ja alates oktoobrist valis filmid ja juhtis vestlusi filmide autoritega Raimo Jõerand. Hooajal 2023/2024 näitasime kõige uuemaid eesti dokumentaalfilme. Sel hooajal alustasime koostööd

Kehra rahvamajaga, kus on paremad tingimused filmide näitamiseks.

Paberipäev

Kehra 6. paberipäev toimus 12. augustil ja oli pühendatud ajalehele. Paberipäev algas Heli laulustuudio kontserdiga. Olid traditsioonilised töötoad, aga kahes töötoas valmisid seekord peamiselt ajalehepaberist kostüümid, mida autorid enda seljas ka rahvale näitasid. Kostüümise valmistamisel abistasid lapsi emad ja õpetajad. Lastele esines ka Eesti lasteteater etendusega „Kuidas saada heaks“. Valdo Prausti juhtimisel said huvilised jalutada Kehra peal ja kuulda lugusid endistest aegadest. Päeva lõpetas ettekanne paberlehe olevikust ja tulevikust, mille pidas ajakirjanik Aivar Hundimägi, kes on Kehra kooli vilistlane.

Kontserdid

Jaanuaris ostsime KOP-i toetusega muuseumile digiklaveri. Selle tutvustuseks rahvale oli kontsert, kus esinesid Viljandi Kultuuriakadeemia klaveriõppejõud Themuri Sulamanidze ja tema õpilased. Heli Laulustuudio õpilased andsid kontserdi 4. juunil Eesti lipu päeval ja Paberipäeval.

Kunstidekooli õpilased andsid kontserdi detsembris.

Museaalide arvelevõtmine