Juba 442 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,6 punktiga ja kommenteeritud 42 korda.

Tegevusaruanne 2024

MTÜ Kehra Raudteejaam moodustati 17.09.2008 eesmärgiga teha korda Anija vallale kuuluv ja pikka aega tühjalt seisnud Kehra raudteejaama hoone, et asutada sinna Vabadussõja murdelahingute muuseum ning Kehra muuseum. 2018. aasta veebruaris avati jaamahoone uuesti külastajatele, esimeses järjekorras sai valmis Vabadussõja murdelahingute muuseum,

Kehra ajalugu tutvustav ekspositsioon valmis 2021. aasta suvel. Alates 1. augustist 2018 töötab ühistranspordi ootesaal koos kohvikuga.

Muuseum on avatud kooskäimiskohaks kõigile kohalikele kodanikuühendustele, kes seda vajavad.

MTÜ liikmed on peamiselt Kehras elavad inimesed, kelle soov on väärtustada kohalikku ajalugu. Liikmeskonda kuulub kohalikke kodu-uurijaid, professionaalseid ajaloolasi, vanavarakogujaid, endisi ja praegusi õpetajaid, kultuuritöötajaid. MTÜ loodi kodanikualgatuse korras, asutajaliikmeid on 9. Majandusaasta lõpus on ühingul 15 liiget.

MTÜ tööd korraldab ja asjaajamisega tegeleb valitav 3-liikmeline juhatus. Oma tegevuse toetamiseks esitab MTÜ rahataotlusi Anija vallale ja fondidele. MTÜ Kehra Raudteejaam on kohaliku LEADER-grupi Ida-Harju Koostöökoda liige. MTÜ Kehra Raudteejaamal oli 2024. aastal 1 palgaline töötaja – muuseumi perenaine. MTÜ Kehra Raudteejaam pidas 2024. aasta jooksul 2 üldkoosolekut ja 3 töökoosolekut.

Ühing saab tulu kohvikuruumide ja muuseumi ruumide väljaüürimisest, muuseumi piletite müügist ja giiditeenusest. Alates 2024. aastast on

MTÜ-l leping Anija vallaga, et valla kolme kooli õpilased saavad muuseumitundides osaleda tasuta ning vald kompenseerib tunni kulu.

Muuseum on aastaringselt avatud 4 päeva nädalas. Tasuta on külastajad saanud muuseumis käia küüditamisohvrite mälestuspäevadel, kohalike taidlejate kontsertidel ja näituste avamisel. Kokku oli külastajaid 2024. aastal 1900, sh õpilasi ja koolieelikuid kokku 326.

Traditsiooniliselt osaleb MTÜ Anija vallas riiklike tähtpäevade tähistamisel, mis on seotud Vabadussõja, Eesti riikluse ja küüditamisohvrite mälestamisega: 3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu aastapäeval, 24. veebruaril ja 23. juunil asetame pärjad ja küünlad Vabadussõja mälestusmärkide juurde, mida on Anija vallas kokku 5. Küüditamisohvrite mälestuspäevadel 25. märtsil ja 14. juunil oleme külalised ka muuseumi sisse kutsunud.

Pidevalt jätkub töö museaalide arvele võtmise ja nende korrastamisega. Praegu on arvele võetud 483 eset, 31 kunstiteost, 16 teenetemärki ja medalit, 460 pisitrükist (plakatid, flaierid, voldikud, kaardid, kavad, kutsed jne), 242 dokumenti, 246 raamatut, 8 fotoalbumit, 51 auvist (CD, DVD, mälupulgad). Endiselt on pooleli fotofondi korrastamine ja süstematiseerimine.

Näitused

Ajutisi näitusi oli 5. Kuni märtsikuuni oli üleval eelmisel aastal valminud näitus Kehra Nuku 60 tegevusaastast. Märtsis ja aprillis oli näitus kohaliku kollektsionääri Jüri Sikka automudelite kollektsioonist. Maikuu keskpaigst kuni juuli keskpaigani oli kohaliku fotograafi Margarita

Artamonova fotonäitus. Sellega paralleelselt oli koolipoiss Artjom Sidorovi mudelautode kollektsiooni näitus. Juulist oktoobri lõpuni oli näitus

Kehras elanud ja kasvanud graafiku Maret Kernumehe 90. sünniaastapäeva puhul. Novembri algul avasime Kehrast pärit harrastuskunstniku

Tiiu Viiese maalinäituse, mis jäi kuni novembri lõpuni.

Konverents

XII ajalookonverents “Kehra mõis – tuntud ja tundmatu” toimus 21. septembril 2024. Kõnelesid Valdo Praust, ajaloolane emeriitprofessor Tiit

Rosenberg, sordiaretaja prof Mati Koppel, Tartu Ülikooli doktorant Elis Pärn. Konverentsi moderaator oli Priit Raudkivi. Konverentsile järgnes jalutuskäik Kehra mõisasüdamesse Valdo Prausti juhtimisel. Konverentsi rahastas Kohaliku omaalgatuse programm.

Muuseumiöö

Muuseumiööl „Öös on vabadust“ olid külalisteks Tunne ja Mari-Ann Kelam. Kõne all olid Tunne Kelami vanemad, kunstnik ja luuletaja Peeter

Sink ning helilooja Marje Sink. Lisaks juba olemas olnud Peeter Singi maalile kinkis Tunne Kelam muuseumile veel kaks Peeter Singi maali, millel on kujutatud Jägala jõge ja Soodla jõge. Muuseumiööl esines ka Heli Laulustuudio.

Filmiõhtud

Kohaliku omaalgatuse programmi toega jätkasime 2021. aastal alustatud dokumentaalfilmide näitamisega kord kuus. Filmiõhtud olid jaanuarist aprillini ja oktoobrist detsembrini. Filmiõhtuid juhtis 2023/2024 hooajal projektijuht Raimo Jõerand, kes valis filmid ja vestles külalistega. Hooajal 2023/2024 näitasime kõige uuemaid eesti dokumentaalfilme. Sel hooajal alustasime koostööd Kehra rahvamajaga, kus on paremad tingimused filmide näitamiseks. Filmiõhtud jätkusid alates novembrist ja näitasime samuti uusi Eesti dokumentaalfilme.

Kontserdid

Heli Laulustuudio õpilased andsid kontserdi Muuseumiööl.

Kunstidekooli õpilased andsid kontserdi mais.

2025. aastal jätkub muuseumi tegevus tavapäraselt: korraldame näitusi, Muuseumiöö, kavas on ajalookonverents, sobivate esinejatega kontserdid. Jätkub töö museaalide kirjeldamise ja süstematiseerimisega.