Juba 1344 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 4 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,7 punktiga ja kommenteeritud 300 korda.

Tegevusaruanne 2023

Tegevusaruanne 2023

Sihtasutus Eesti Mälu Instituut (edaspidi EMI) tegeles 2023. aastal oma põhikirjajärgse tegevusega. EMI uurib inimvaenulike režiimide ja neid suunavate ideoloogiate olemust, ajalugu ja eriti nende põhjustatud kahjusid nii inimohvrite kui inimõiguste vallas. EMI teeb koostööd sarnastes valdkondades tegutsevate organisatsioonidega nii Eestis kui teistes riikides. EMI on Eesti riigiasutuste partneriks inimvaenulike režiimide poolt põhjustatud kahjude uurimise ja teavitamise alases rahvusvahelises ja siseriiklikus tegevuses ning osaleb avaliku arvamuse kujundamisel sihtasutuse eesmärkidega seotud valdkondades.

EMI põhitegevuse rahastamiseks eraldati Eesti Vabariigi riigieelarvest justiitsministeeriumiga sõlmitud tegevustoetuse lepingu alusel 2023.

kalendriaastaks 1 079 000 eurot, millest 334 916 eurot jäid aruandeaasta jooksul kasutamata ning kajastuvad aruandes eelmiste perioodide tulemina, mis kasutatatkse EMI põhikirjalise tegevuse toetamiseks järgnevatel perioodidel. Lisaks jooksva tegevuse toetamisele eraldati 2023.

aastal riigieelarvest sihtrahastusena 1 200 000 eurot kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni ettevalmistamiseks. Seoses Patarei kompleksi arendaja töögraafiku muutustega kasutati 2023. aastal sellest ära väike osa ning kasutamata summa 1 118 585 eurot kajastub aruandes kohustusena, mis kasutatakse ekspositsiooni rajamiseks 2024. aastal.

Lepingute alusel Eesti jm riikide asutustega rahastati EMI projektipõhiseid tegevusi lisaks kokku enam kui 54 tuhande euro eest. Müügitulu (teenuste ja raamatute müük) oli 2023. aastal minimaalne (alla kahe tuhande euro), kuna Patarei näituse ala oli ehitustööde ootuses külastajatele suletud.

EMI tööjõukulu moodustas 2023. aastal kokku 721 975 eurot, sh EMI kahe juhatuse liikme tasud. Instituudis töötab koos tähtajaliste töölepingute alusel töötajatega 20 inimest, neist 9 töötajat, kelle töö on osaliselt või täielikult teadusuuringud.

Ülevaade EMI põhikirjalisest tegevusest 2023. aastal.

Instituudi organiseerimisel ilmumas 2023. aastal Georg Heitmanni raamat Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg

Heitmanni päevik aastatest 1945-1947 (Tallinn: Argo, 2023), mille tõlke toimetas dr. Olev Liivik.

Sihtasutus osaleb oma esindajate kaudu jätkuvalt erinevates rahvusvahelistes koostöövormides. Meelis Maripuu ja Toomas Hiio osalevad IHRA (International Holocaust Remembrance Alliance) välisministeeriumi juhitava Eesti delegatsiooni liikmetena IHRA akadeemilise töögrupi töös.

Selle aasta kaks istungit peeti Horvaatias Zagrebis ja Dubrovnikus (osales Meelis Maripuu).

Toomas Hiio on valitud Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC; Platform for European Memory and Conscience) juhatuse liikmeks.

Juhatuse liige Martin Andreller on Eesti kui vaatlejaliikme esindajana Euroopa mälu ja solidaarsuse võrgustiku (ENRS, European Network

Remembrance and Solidarity) nõuandva kogu liige.

Koostamisel on Eesti Mälu Instituudi järgmiste toimetiste köide, mis on pühendatud Eesti sõjapõgenikele Teises maailmasõjas.

Eesti sõjapõgenikud Teises maailmasõjas 2024. aastal möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpusündmustest Eestis, mis määras meie ajaloo järgmisteks aastakümneteks. 2024. aasta on kavandatud teema-aastana, mil suurem osa meie avalikkusele mõeldud üritusi on seotud antud teemaga.

Sellega seoses alustas Eesti Mälu Instituut juba 2022. aastal Teise maailmasõja kestel Eestist põgenenud isikute andmebaasi koostamist, mis annab ajaloolastele ja rahvastikuteadlastele võimaluse analüüsida Eesti ühiskonda tabanud ränka kaotust nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete meetoditega. Samas on koostatav andmebaas juba täna väärtuslik pereajaloo allikas ja jäädvustab möödunud põlvkondade saatust. 2023.

aastal keskenduti esmajoones suuremate andmekogude digiteerimisele ja andmebaasi liitmisele. Need andmed puudutavad suuremas mahus

Rootsi ning Põhja-Ameerikasse jõudnud põgenikke. Põgenike andmeid võrreldakse varasemate Eesti Vabariigi pereregistri andmetega, ehk seostada nad oma varasemate elukohtadega. 2023. aasta lõpuks on andmebaasis ca 60 kuni 70 tuhat isikut, nende arv on pidevas muutumises: üht pidi lisanduvad uued nimed, kuid teisalt väheneb isikute arv topeltkannete ühendamise kaudu. Rootsi jõudnud põgenike andmete kogumisel on meid olulisel määral abistanud rannarootslaste järeltulijad, kes on juba aastaid tegelenud Eestist saabunud inimeste andmete kogumisega

Rootsi arhiividest. Andmekogumise esimene etapp lõpeb 2024. aasta septembris, kui möödub 80 aastat II maailmasõja lahingute lõpust Eestis.

Seejärel on kavas uurida Eestist lahkunute edasist teekonda uue elukoha leidmiseks Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujalgi.

Sellega paralleelselt on jätkunud töö Eesti kommunismiohvrite andmebaasi täiendamisel ja haldamisel.

Praktiline töö andmebaasidega 2023. jätkus töö represseeritute andmete täpsustamisega ja ohvrite nimede väljaselgitamisega. 14. juuni mälestuspäevaks valmis taas neli uut mälestusplaati kokku 200 hukkunu nimega. Kommunismiohvrite elektroonilise memoriaali külastajate hulk on kasvanud u 2500 inimese võrra (14% võrreldes 2022. aastaga), ulatudes üle 22300. Keskmine külastanute arv on kasvanud 16%. Kasvanud on teistest riikidest tehtud päringute arv – kui 2022. aastal oli kolmveerand külastustest tehtud Eestist, siis 2023 oli see osakaal langenud 70%-le. 5% (1100 kasutajat) on USAst,