Juba 10 233 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 160 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2022

AS Vändra paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas. AS Vändra põhitootmisharudeks on veisekasvatus (eelkõige toorpiima tootmine) ja taimekasvatus, mille põhieesmärgiks on sööda tootmine loomakasvatusele.

2022. aastat iseloomustab eelkõige keeruline geopoliitiline olukord Euroopas Venemaa-Ukraina sõja tõttu. See kasvatas toiduainete hindasid ja muuhulgas ka toorpiima hinda, eriti aasta esimeses pooles. Toorpiima hinna tõus mõjutas positiivselt AS Vändra käivet 2022. aastal. Paraku kasvasid ka sisendite hinnad, eelkõige energiakandjate omad, vähendades niiviisi ettevõtte oodatavat kasumlikkust. AS Vändra 2022. aasta realiseerimise müügitulu oli 11,98 miljonit eurot, mis suurenes 4,47 milj euro võrra võrreldes eelmise aastaga. 2022. aastal realiseerisime piima 18 388 tonni. Kaubalisuseks kujunes 98,8%. Lüpsva lehma kohta tootis ettevõte päevas keskmiselt 40,8 kg piima. Piima müügist laekus 8,48 milj eurot, mis on 2,55 milj euro võrra rohkem kui 2021. aastal.

Veiste arv oli aasta lõpuks 2523 looma, võrreldes eelmise aastaga vähenes 47 looma võrra, sh. lehmade arv oli aasta lõpul 1365 looma.

Veiseliha kogutoodang oli 101,8 tonni, see on 0,4 tonni rohkem võrreldes eelneva aastaga. Lihaks realiseeriti 353 looma. Veiseliha realiseerimine on piimafarmide puhul kõrvaltegevus.

Ettevõttes töötas 2022. aastal keskmiselt 60 töötajat, tööjõukulud oli 2,05 milj eurot.

Ettevõtte bilansimaht oli 2022. aasta lõpu seisuga 25,1 milj eurot, mis suurenes võrreldes 2021. aastaga 5,03 milj euro võrra. Ettevõtte lühiajalised ja pikaajalised kohustused suurenesid 1,56 milj euro võrra.

Investeeringud 2022. aastal tehti jooksvaid investeeringuid tehnikasse. Teostati ka mitmeid hoonete ehitus- ja parendustöid. Üldiselt on Agrone grupi ettevõtted viimastel aastatel investeerinud üle ajaloolise keskmise taseme ja seetõttu on põhivara heas seisukorras. Sellest tulenevalt ei ole otsest vajadust 2023. aastal oluliselt investeerida v.a. jooksvad parendused. Läbimõeldud investeerimispoliitika võimaldab investeeringuid üle-aastate paremini planeerida ja teostada suuremaid kapitalimahutusi just nendel aastatel, kus üldine majandus on paremas seisukorras ning riskid väiksemad.

Samas kui riskide mõttes keerukamatel aastatel suurt investeerimisalast survet ei ole.

Roheline Programm

Vändra AS alustas 2019.a. lõpus Rohelist Programmi. Esimene suur samm oli teada saada enda keskkonnamõjude suurima komponendi kliimamõjude jalajälg, milleks kõige levinum rahvusvaheline mõõdik on enda majandustegevuse kasvuhoonegaaside emissioonide hulk ehk süsiniku jalajälg. Selle tarbeks sõlmiti juba jätkutulemusena 2020. aasta esimeses pooles vastava ala tunnustatud partneriga leping süsiniku emissioonide kaardistamiseks Vändra AS-s. Tänaseks oleme kliimamõju kaardistanud juba viimased 4 aastat ning ettevõtte juhtkonnal on tekkinud hea arusaam, kust piima- ja teraviljatootmise peamised kliimamõjud tulenevad ja milline on selle intensiivsus ühe kg toodangu kohta ning mida saab selle vähendamiseks ette võtta. Kui 2019. aastal oli Vändra AS keskmine kliimamõju intensiivsus ühe 1 kg piima kohta 0,95 kg

KHG süsiniku ekvivalenti, siis 2022. aastaks oli meie kliimamõju keskmine intensiivsus ühe kg piimatoodangu vastu langenud -3% võrra tasemele 0,92 kg KGH süsiniku ekvivalenti. Kui võrdleme end sarnase veiste pidamistingimustega teiste Euroopa tootjatega, siis on konkurentidele keskmiseks KHG intensiivsuse näitajaks 1,26-1,50 kg KGH 1 kg piimatoodangu kohta. Selles taustapildis oleme keskmiselt väiksema kliimamõjuga ettevõte võrreldes Euroopa keskmiste tootjatega. Vändra AS kogu kliimamõju on aastas 20 956 T KHG süsiniku ekvivalenti.

Vända AS peamised kliimamõjud on seotud kliimamõjude skoobiga nr 1 – enda tootmistegevuses tekkivate emissioonidega. Teiseks oluliseks kliimamõjude tekkimise allikaks on sisse ostetavad kaubad ja materjalid ehk skoop 3. Viimaseks oluliseks osaks kliimamõjudes on Skoop 2 – sisse ostetav ja kasutatav energia.

Ettevõtte juhtkond on koostanud ettevõttele jätkusuutliku majandamise arengukava järgmiseks 5 aastaks, mille sisuks on keskkonna aspektist tootmise efektiivsemaks muutmine ning investeeringud keskkonna jalajälje vähendamiseks. Suurem osa ettevõtte edasisest kliimamõjude vähendamise alasest tegevuskavast on seotud järgmiste tegevustega:

Skoop 1 – enda tootmistegevus - Fossiilsete masina- ja autokütuste asendus keskkonnasõbralike kütuste vastu (biometaan või HVO kütused) ja põllul traktorite asendus maksimaalselt veokitega - Põllul masintegevuste vähendamine ja koormuse kokku tõmbamine, mida aitavad paremad digitaalsed tugisüsteemid - Kasutame enam põlluharimisel täppisviljeluse töömeetodeid ja masinaid - Ruumide kütmiseks piima soojusenergia kasutus või biogaasi kasutus - Loomade söödaratsioonides väiksema emissioonidega söötade kasutus; samuti söötade kasutus, mis vähendavad loomade organismist metaaniemissioonide teket - Tahke- ja vedelsõnniku emissioonide vähendamine (biogaasi tootmine, laguunide katmine)