Juba 6604 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 182 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,8 punktiga ja kommenteeritud 3 korda.

Tegevusaruanne 2024

AS Utilitas Eesti (edaspidi UEE) kuulub energiakontserni Utilitas, mis pakub kaugkütteteenust ja toodab soojust ja elektrit kümnes linnas Eestis ja Lätis ja lisaks sellele arendab ja opereerib taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsusi Eestis, Lätis ja Leedus. UEE aktsiatest 100% kuulub kontserni emaettevõttele OÜ Utilitas.

UEE osutab kaugkütteteenust seitsmes linnas üle Eesti – Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kärdlas, Raplas, Paides ning Valgas, kokku ligi 1100-le hoonele. Ettevõte haldab ligi 106-kilomeetrist kaugküttevõrku, millest 77,3% moodustavad täielikult renoveeritud või uued torustikud (2023.a 81 km ja 80,9%). Teenuse pakkumiseks käitab UEE ühte koostootmisjaama ning 12 katlamaja. Lisaks käitab UEE seitset päikeseparki viies linnas (so Jõgeva, Rapla, Keila, Valga ja Paide).

28. novembril 2023 allkirjastasid Utilitas ja Enefit Green ostu-müügilepingu Paide ja Valka kaugkütteäride omandamiseks

Eestis ja Lätis. Tehing viidi lõpule pärast Eesti ja Läti konkurentsiametitelt kooskõlastuse saamist 1. märtsil 2024. Paide üksus liideti UEE koosseisu ning Valka tootmisüksusest sai UEE 100%-line tütarettevõte. Paide tootmisüksuse koosseisu kuulub 2015. aastal valminud koostootmisjaam, biomassi katlamaja, reservkatlamaja ja päikesepark. Valka tootmisüksuse koosseisu kuulub 2012. aastal rajatud koostootmisjaam ja reservkatlamaja ning soojust müüakse Valka linnale. Elektri ja soojuse koostootmisel on regiooni energeetikas oluline roll nii täna kui tulevikus ning nii Paide kui ka Valka tootmisüksused sobituvad oma taastuvatel allikatel põhinevate kaugküttesüsteemidega väga hästi UEE kaugküttevaldkonna portfelli. Paide võrgupiirkonna opereerimise ülevõtmise järel paigaldas UEE juba esimesel kuul kõigile klientidele soojusarvestite kauglugemissüsteemi, mis suurendab klientide jaoks kasutusmugavust ning võimaldab soojusvõrku tõhusamalt juhtida.

Samuti loodi kaugküttevõrgu optimeerimiseks võrgu digitaalne kaksik, mis aitab igapäevase optimeerimise kõrval planeerida ka vajalikke rekonstrueerimistöid. 31.mail 2024 jõustus ka UEE poolt AS-lt Entek Keila Tööstusküla võrgupiirkonna tootmisseadmete ja võrguvarade omandamine. 2024. aasta üheks märkimisväärsemaks sündmuseks oligi UEE Keila linna ja

Keila Tööstusküla võrgupiirkondade ühendamine läbi selleks rajatud soojustorustiku, mis suurendab mastaabiefekti tõttu kaugküttesüsteemi tõhusust ja vähendab Keila linnas fossiilsete kütuste kasutamist.

Kaugküte on efektiivne ja keskkonnasõbralik energialahendus, mis on parim viis tiheasustusega piirkondade soojusenergiaga varustamiseks. Kaugkütet toodetakse tsentraalsetes tootmisseadmetes, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, tootmises väheväärtuslikke kütuseid ja heitsoojust ning rakendada koostootmise eeliseid, vähendades seeläbi negatiivset mõju keskkonnale.

Kõik UEE kaugküttesüsteemid on tunnustatud märgisega „Tõhus kaugküte“. Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles, lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust, kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. UEE kaugküttesüsteem kasutab baaskoormusel kohalikku taastuvkütust, so metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetud hakkepuitu.

Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise otsusega kehtestati liikmesriikidele ajavahemikuks 2021– 2030 siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid, millega astub Euroopa Liit lähemale eesmärgile täita oma Pariisi kokkuleppest tulenev kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemetega. 2021. aasta juulikuus esitles aga Euroopa Komisjon paketti „Eesmärk 55“, mille raames vaatab

Euroopa Liit läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid eesmärgiga muutuda süsinikuneutraalseks aastaks 2050, võttes ühtlasi kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% aastaks 2030.

Eesti taastuvenergia lühiajalisem eesmärk on kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduses. 2022. aasta oktoobris jõustus energiamajanduse korralduse seaduses muudatus, millega kehtestati uus taastuvelektri osatähtsuse eesmärk aastaks 2030. Selles sätestatud uue eesmärgi kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest senise 42% asemel, elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% senise 40% asemel ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%.

2024. aasta jätkuvalt keerulises tegevuskeskkonnas oli UEE fookuses eelkõige toimepidevuse ning varustuskindluse tagamine. Volatiilsetele toormehindadele vaatamata suutis UEE tänu kodumaise taastuvenergia osakaalule tootmises tagada klientidele soodsama kaugkütte hinna, kui muudel energiakandjatel baseeruvate küttelahenduste puhul.

Eskaleerunud energiahindade küsimus ning süsinikuneutraalsuse eesmärgid on saanud olulisteks argumentideks ka klientide kaugküttevõrguga liitumisel. 2024. aastal alustas UEE kaugküttevõrkudes tarbimist 266 hoonet (sh Paides 224 (uus võrgupiirkond), Valgas 4, Raplas 3, Keilas 30 ja Haapsalus 5), lepingulist võimsust lisandus 68 MW (2023.a alustas tarbimist 21 uut tarbijat, lepingulist võimsust lisandus 3 MW). Suurimad tarbimisega alustajad olid Raplas kauplus/ärihoone Tallinna mnt 3b ja Paides Järve tee 4 päästekomando hoone. UEE köetavate hoonete netoportfell suurenes aasta baasil kokku 263 hoone võrra (2023.a 17 hoonet).

Kokku tegi UEE investeeringuid ligi 4,4 mln eurot (2023.a 3,4 mln eurot). Sarnaselt eelnevate aastatega olid suurimad investeeringud soojustorustike rekonstrueerimisse (1,1 km) ja laiendamisse (1,0 km), mis olid samal tasemel 2023. aastaga.

Kokku investeeriti torustiku rekonstrueerimisse ja ehitusse 2,73 miljonit eurot (2023.a 1,65 mln eurot). Suurimateks