Juba 3602 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 93 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

TKM Kinnisvara AS on Tallinna Kaubamaja Grupp AS 100%line tütarettevõtja. Ettevõte tegeleb Tallinna Kaubamaja Grupi kinnisvara haldamise, hooldamise ja äripindade välja üürimisega. TKM Kinnisvara ASil on kolm 100%lise osalusega tütarettevõtjat - TKM Kinnisvara Tartu OÜ, SIA

TKM Latvija ja UAB TKM Lietuva.

Ettevõtte müügitulust 80% moodustab Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete poolt tasutav üüritulu. Kinnisvaraettevõtte omanduses on

Kaubamaja Tallinna müügimaja, Viimsi Keskus, Viking Motorsi hoone ja 19 Selveri hoonet ning mitmed kinnistud erinevates asukohtades Eestis.

Lisaks üüritakse kaubandus- ja teeninduspinda grupivälistele osapooltele.

Ettevõtte suurim grupiväliste üüripindade portfell on koondunud Viimsi Keskusesse. Viimsi Keskus on kaubandus- ja meelelahutuskeskus, kus on kokku üle 12 000 m² väljaüüritavat pinda. Keskusesse on koondunud piirkondlikult olulised kaubanduse ja teeninduse ettevõtted. Viimsi

Keskuse ankurüürnik on Selver. Hoone teisel korrusel tegutsevad spordisaal, laste mängumaa ja bowlingusaal, mitmed toitlustuskohad ning iluteenuseid pakkuvad ettevõtted. Viimsi Keskus on aasta jooksul suutnud külastatavust kasvatada hoolimata majanduskeskkonnas valitsenud ebakindlusest. Viimaste aastate heitlikud majandusolud on pannud keerulisse olukorda toitlustussektori. Tallinna südalinna kaubanduspindade külastatavust on aasta jooksul oluliselt mõjutanud ka ümbruskonnas toimuvad tänavate rekonstrueerimistööd. Liikluspiirangud seoses tänavate osalise sulgemisega avaldavad üürnike tegevusele jätkuvalt märkimisväärset mõju.

TKM Kinnisvara AS igapäevast äritegevust korraldab üheliikmeline juhatus. Ettevõtte juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet nõukogu.

Nõukogu otsustab ettevõtte arengustrateegia ja investeerimispoliitika üle ning aastaeelarve vastuvõtmise. Nõukogu on 4-liikmeline ja valitud 3-aastaseks ametiajaks.

Ettevõtte 2023. aasta keskmine töötajate arv oli 12 (2022: 10) inimest. Tööjõukulud kokku (palgakulu ja sotsiaalmaksukulu) olid aruandeperioodil 1 032 tuhat eurot (2022: 894 tuhat eurot).

2023. aastal tehti investeeringuid 3 171 tuhande € ulatuses (2022: 1 282 tuhat eurot).

Sotsiaalne vastutus

Eetiline äritegevus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete põhiväärtuste hulka. Vastutustundliku ettevõtluse eesmärgiks on arendada keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist, alates kõige lihtsamast igapäevategevusest kuni mahukate investeerimisprojektideni. Suurt tähelepanu on pööratud hoonete energiatõhususe parendamisele. Ettevõtte on teinud investeeringuid tehnosüsteemide energiatarbe täpsemaks mõõtmiseks ja juhtimiseks. Mitmetes keskustes on väljaehitatud automaatne kütte- ja ventilatsioonisüsteemi juhtimine. Suurem osas keskuste valgustusest on välja vahetatud energiasäästlike LED valgustite vastu. Viimaste aastate jooksul on mitme hoone katusele rajatud päikesepargid, mille toodetud elektrienergiat kasutatakse peamiselt hoone kohapealse tarbimise katmiseks. Hoonetesse on paigaldatud kogumiskonteinerid, mis annavad kliendile võimaluse vabaneda oma kasutatud akudest ja patareidest, paber-, klaas- ja plastikpakenditest. 2023. aastal tegi ettevõte investeeringuid jätkusuutlikkuse strateegia raames energiatõhususe tõstmiseks 478 tuhande euro ulatuses.

Lähtuvalt sotsiaalse vastutuse põhimõttest osaletakse sponsortegevuses ja –programmides, viiakse läbi mitmesuguseid heategevuskampaaniaid ning panustatakse kohaliku kogukonna heaks. Viimsis tehakse koostööd piirkonna erinevate spordiklubide ja huvikoolidega, muuseumide ning kultuurikollektiividega pakkudes tasuta reklaampindasid või konkreetsete projektide toetamist. Viimsi Keskuse aatriumis toimuvatel üritustel on võimalik oma loomingut ka laiemale publikule tutvustada.

Makromajanduslik keskkond

Jaekaubanduse areng on tihedalt seotud üldise majanduskasvu ja –keskkonnaga. Eesti Panga viimase majandusprognoosi kohaselt kujuneb

Eesti majanduslangus seni arvatust pikemaks, mille peamisteks põhjusteks on Eesti eksporditurgude halb seis ja kahanenud konkurentsivõime.

Kiiremat majanduskasvu prognoositakse alates 2025. aastast, kuid erinevate sõjakollete tõttu on nii hinna- kui ka majanduskasvu väljavaade tavapärasest ebakindlam. Ettevõtete müügivõimalusi koduturul on piiranud inimeste ebakindlus tuleviku suhtes ja sellest põhjustatud kokkuhoid ning säästmise suurenemine. Pessimistlikumaks muutunud lähituleviku ettevaade toob tõenäoliselt kaasa tööpuuduse suurenemise, mis tipneb prognoosi kohaselt 2024. aastal. Tarbijakorvi maksumus on enam kui pool aastat püsinud olulise muutuseta, kuid 2024. aastal kergitavad oodatavat hinnataset käibemaksu- ja aktsiisitõusud, tarbijakorv kallineb prognoosi kohaselt 3,4%. Järgnevatel aastatel, 2025-2026, oodatakse taas hinnakasvu langust pea soovitud 2%-ni. Rahapoliitika lõdvendamise ootuses on pikemaajalised intressimäärad pankadevahelisel rahaturul alanenud ning 12 kuu EURIBOR on langenud nii kolme kui ka kuue kuu EURIBORist madalamale tasemele. Finantsturgude tulevikutehingutel põhinevate ootuste järgi alaneb 3 kuu EURIBOR lähiaastatel ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. See vähendaks Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuteenindamise kulusid pea paarikümne protsendi võrra.