Juba 10 819 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 40 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga ja kommenteeritud 129 korda.

Tegevusaruanne 2023

Kohila Vineer OÜ on Latvijas Finieris AS kontserni tütarettevõte ja Raplamaa suurim tööandja. Meie peamine tegevus on vineeri ja spooni tootmine ning vineerist toodete tootmine. Kohila Vineer OÜ tagab pikaajalise koostöö kõigi huvirühmadega kogu väärtusahela ulatuses. Alates tooraine ja kaupade tarnijatest kuni põhi- ja kõrvaltoodete ostjateni. Kasutame toorainena Eestis varutud kaske ja teeme tihedat koostööd nii

Riigimetsa Majandamise Keskuse kui ka paljude erametsaomanikega. Varutud puit töödeldakse klientide tellimustel kõrgkvaliteetseteks RIGA

WOOD kaubamärki kandvateks toodeteks, mida turustatakse üle kogu maailma.

Ettevõte on asutatud 2011. aastal ja esimestel aastatel tootis ettevõte spooni, millest omakorda toodeti vineeri teistes Latvijas Finieris kontserni kuuluvates tehastes. Alates 2016. aastast, mil tehti täiendav investeering 60 miljoni euro ulatuses, töödeldakse ümarpuit Kohilas kohapeal kvaliteetseteks vineertoodeteks, mis tarnitakse meie klientidele tänaseks 60 erinevasse riiki. Tehas pakub tööd 229 töötajale.

2023.aasta oli Kohila Vineer OÜ jaoks järjekordne väljakutsete rohke, kuid kokkuvõttes siiani kõige edukam aasta. Aasta alguses tegi tehase töö sujuva korraldamise keeruliseks töötajate kõrge viirushaigustesse haigestumine. Aprillis alanud linnurahu mõjutas sellel aastal tegevust oluliselt vähem, sest talv oli piisavalt külm ja kestis tavapärasest kauem, mis omakorda võimaldas täiendavas mahus puitu varuda. Lisaks toetasid kontserni teised tehased raierahu ajal toorainega, tarnides teistest riikidest materjali millega tagati tehase toimimine ning klientide lepingute õigeaegne täitmine. Eelpool nimetatud meetmed paratamatult vähendasid tehase kasumlikkust põhjustades täiendavaid kulutusi logistikas ning kapitali paigutuses tooraine varudesse. Peamised takistused tootmise tulemuste saavutamisel olid liinide tehnilised ja tehnoloogilised probleemid. 2022.aastal ebanormaalse olukorra tekitanud kevadine lindude pesitsusrahu mõju väljendus ka 2023.aasta tooraine kõrgemates hindades, mis hakkasid langema alles kolmandas kvartalis ja mida õnneks leevendasid oluliselt langenud energiahinnad. Intressimäära tõus on vähendanud oluliselt nõudlust vineeritoodete järele ja alates kolmandast kvartalist hakkas langema toodangu müügihind. Suurenenud on sanktsioonidest hoolimata Venemaal toodetud vineeri import Euroopa liitu läbi kolmandate riikide, mis omakorda vähendab Eestis toodetud toodangu konkurentsivõimet. Kõrge inflatsiooni tõttu on olnud suureks väljakutseks ka palgasurve, mis jätkub vaatamata sellele, et ettevõte tõstis hiljuti oma töötajate palku.

Kokkuvõttes suutis Kohila Vineer OÜ juba kolmandat aastat ületada tehase projektvõimsuse ning vaatamata keerulistele välistele asjaoludele olla seejuures kasumlik.

Lisaks oma põhitegevusele oleme aktiivsed ka ühiskondlikes tegevustes. Oleme toetanud mitmeid kultuuri-, spordi-, haridus- ja kogukondlike projekte. Täiendavalt põhipalgale pakume oma töötajatele laiemat motivatsioonipaketti, kompenseerides toitlustamist, transporti, sportimist ja tervislikke eluviiside edendamist. Tunnustame oma töötajaid oluliste saavutuste eest tööl ning isiklikel tähtpäevadel. Nagu ka varasematel aastatel, korraldasime metsarahva päeva raames juba neljandat korda avatud uste päeva, kus avasime üheks päevaks tehase uksed oma töötajate peredele, sõpradele ning kohalikele elanikele.

Oleme jätkanud panustamist Ukraina toetamisse, annetades erinevatesse projektidesse sadade tuhandete eurode ulatuses ning plaanime jätkata seda kuni sõja lõppemiseni.

2023.aastal on tehtud investeeringuid 724 980 euro ulatuses (2022.aastal 1 104 308 euro ulatuses).

Tööjõukulud olid kokku 7 449 417 eurot (2022.a. 6 467 284 eurot). Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasusid kokku 63 634 eurot (2022.a. 143 992 eurot).

2023.aasta puhaskasum on 6 226 372 eurot (2022.a 2 897 857 eurot).

2024.aastal jätkub tööstussektori langustrend. Lisaks kõrgele inflatsioonile on jätkuvalt aktuaalne ressursside kõrged hinnad ning nende kättesaadavus. Lisaks kõrge palgasurve ja kõrged intressimäärad. Arvestades üleüldist globaalse majanduse jahtumist on näha nõudluse vähenemist. Vaatamata Venemaa puittoodetele seatud sanktsioonidele, ilmub neid jätkuvalt turule läbi kolmandate riikide tekitades ebavõrdset konkurentsi kogu väärtusahelas, kahjustades kohalikku tööstust ning toetades Venemaa majandust.

Eesti metsanduspoliitikas muutusi toimunud ei ole ning ebakindel olukord jätkub. Kevadine raierahu on muutunud normaalsuseks. Tehase töö tõrgeteta tagamiseks kvartali jagu tooraine ettevarumine ei ole võimalik, mistõttu tuleb otsida alternatiivseid meetmeid või kaaluda tööseisakuid.

Kevadine pesitsusrahu põhjustab kunstliku tooraine defitsiidi ja kahjustab kohalikku puidutööstust ning selle konkurentsivõimet globaalsel turul kuna teised riigid sarnaseid piiranguid ei rakenda. Metsanduse arengukava protsess ei ole edasi liikunud ning teatud aktivistide rühma valeinfo ning väärarusaama levitamine on oluliselt kahjustanud metsanduse ning kogu puidu tööstuse kuvandit ühiskonnas. Tänu ebakindlale olukorrale ei soosi tekkinud olukord Eestisse täiendavalt investeerima.

Ettevõte avaldab oma tegevusega mõju keskkonnale ja kliimale, peamiselt tehasest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste, loodusvarade tarbimise ja tootmisprotsessi jäätmete näol. Keskkonnamõjud tekivad ka kaudselt, tarneahela erinevates etappides. Keskkonnaküsimused on tihedalt integreeritud kontserni äristrateegiasse ja igapäevatöö planeerimisse. Meie keskkonnaalased põhimõtted on kirjeldatud kontserni keskkonnapoliitikas ning hõlmavad selliseid valdkondi nagu meie toodetud ja äsja arendatud tooted, nende toorained ja sisendid, energia ja loodusvarad, tehnoloogilised protsessid, seadmed, töökeskkond ja pakutavad teenused. Täiustame ettevõtte protsesse ja tagame: (cid:127) keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt kasulikku ja majanduslikult mõistlikku metsandust;