Juba 1068 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 4 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,0 punktiga ja kommenteeritud 2 korda.

Tegevusaruanne 2025

Eesti Kalaliit asutati 31. oktoobril 1995. aastal Eesti kalatöötlemisettevõtete poolt kui vabatahtliku liikmesoleku alusel tegutsev mittetulundusühing.

Eesti Kalaliidu missiooniks on kodumaise kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel, aidates kaasa soodsa ja tasakaalustatud ärikeskkonna kujundamisele Eestis.

Eesti Kalaliidu põhitegevusvaldkondadeks 2025.a oli: 1. koostöösidemete arendamine Liidu liikmete ja teiste erialaliitude ning riiklike, munitsipaal ja eraõiguslike ühendustega Eestis ja välismaal; 2. liikmete huvide esindamine riigivõimu- ja valitsemisorganites ning Euroopa Liidu instantsides, ettepanekute esitamine seadusandluse täiustamiseks; 3. liikmete toodangu tutvustamise korraldamine näitustel, messidel, kontaktüritustel ja konkurssidel; 4. kalanduse ja kalatöötlemisega seotud äriprojektide, riiklike ja välisabiprogrammide analüüsimine ja hindamine; liikmete esindamine projektides; 5. kalandusalase informatsiooni kogumine ja analüüsimine; 6. koolitus- ja konsultatsioonitegevuse korraldamine; 7. kalanduspoliitika väljaarendamine ja kujundamine; 8. kala- ja meresaaduste tarbimise kultuuri arendamine.

MTÜ Eesti Kalaliit ei ole saanud 2025.a riigiabi tegevuskulude katteks. Tegemist on ühinguga, mille tegevust finantseeritakse liikmemaksudest, kuid Eesti Kalaliit osutab teenuseid - korraldatakse kalatoodete degustatsioone, reklaamüritusi liidu liikmetele, organiseeritakse välismessidel osalemist.

Peamiseks prioriteediks majandustegevuse arendamisel on Eesti Kalaliit seadnud Eesti siseturu tarbimise olulise suurendamise ja välisturgudel uute sihtturgude hõivamisega seotud ekspordigeograafia laiendamise ja ekspordipartnerite kontsentratsiooni vähendamise.

Kalatööstus on üks vähestest Eesti majandusharudest, mida iseloomustab väliskaubanduse positiivne bilanss. Kalatööstuste toodangust tarbib siseturg hinnanguliselt 15% ja 85% kogutoodangust eksporditakse; Eesti kalasektor ekspordib kalatooteid rohkem kui 57 riiki ja impordib (põhiliselt tooraine) 60 riigist.

Kalandussektoris aktiivselt tegutsevate ettevõtete arv on 497 ettevõtet turumahuga 506 miljonit eurot, mis hõlmavad järgmist tegutsemisala: 1. merekalapüük (kaugpüük ja Läänemere püük); 2. mageveekalapüük (rannikupüük, siseveekogud, Peipsi järv); 3. kala, vähilaadsete ja molluskite töötlemine ja säilitamine; 4. kala ja kalatoodete, vähilaadsete ja molluskite hulgimüük; 5. kala- ja vesiviljelustoodete (akvakultuuride) kasvatamine.

Töötajate arv kalandussektoris on ca 2350.

Eesti ettevõtluse kogupildiga võrreldes moodustas turuosaliste summaarne müügitulu 0,60% kõigi Eesti ettevõtete summaarsest müügitulust.

Eesti Kalaliit on oluliseks pidanud koostöös riigiga rakendada kalasektori majanduse juhtimisel ja stabiilse ettevõtluskeskkonna kujundamisel kalandussektoris osalusdemokraatia põhimõtteid, mis põhinevad vastastikusel informeeritusel, konsulteerimisel ning otsuste langetamise dialoogil.

Eesti Kalaliidu liikmete huvide esindamisel riigivõimu- ja valitsemisorganites on Eesti Kalaliidul oluline koht kalanduspoliitiliste dokumentide väljaarendamisel ning kujundamisel kooskõlas Euroopa Liidu kalanduspoliitikaga ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamisega.

Eesti Kalaliit osales 2025.aastal Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juures olevas EMKVF Seirekomitee töös Euroopa Merendus– ja

Kalandus-Vesiviljelusfondi Eesti rakenduskava struktuurabi meetmete rakendamisel aastateks 2021–2027 ja põllumajanduse ja kalanduse arengukava väljatöötamisel aastani 2030.

Eesti Kalaliidu ettepanekute põhjal muudeti EMKVF meetmete määruste sisu ja toetuste rakendamist ettevõtjasõbralikumaks.

Eesti Kalaliit osales 2025.a järgmiste nõukogude töös: 1. Riikliku kutsenõukogu töös, mille ülesandeks on kutsestandardite väljatöötamine ja rakendamine Eestis;kalaliidu esindaja kalaliidu juhataja

Valdur Noormägi.

2. Kalanduse Teabekeskuse nõukogu töös, mille ülesandeks on struktuuri moodustamine, mis võimaldab kalandussektoril saada kaasaegset informatsiooni, oskusteavet, koolitust ja nõuannet, et soodustada kalandussektori konkurentsivõime ning teadmistepõhise majanduse kasv; kalaliidu esindaja juhataja Valdur Noormägi ja asendusliige kalaliidu nõukogu esimees Toomas Kõuhkna.

3. Põllumajandus - ja Toiduameti Kliendinõukogu töös, mille ülesandeks on PTA töökorralduse parendamine; kalaliidu esindaja nõukogu liige

Andres Heinver.

4. Keskkonnaameti Kliendinõukogu töös, mille ülesandeks on Keskkonnaameti töökorralduse parendamine; kalaliidu esindaja juhataja Valdur

Noormägi.

5. PRIA Kliendinõukogu töös, mille ülesandeks on PRIA töökorralduse parendamine; kalaliidu esindaja nõukogu liige Arved Soovik.

6. Eesti Kalaliidu nõukogu liige Andres Heinver on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu liige.