Juba 4360 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 147 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2024

Eesti Suusaliit (ESL) on viimastel aastatel keskendunud restruktureerimisele ja organisatsiooni jätkusuutlikule arendamisele. Lõppenud majandusaastal jõudis lõpule pikalt väldanud protsess, mille raames kinnitas Eesti Suusaliidu üldkogu 15.oktoobril 2024 uue põhikirja koos uue juhtimisstruktuuriga.

Liikmeskonnast alguse saanud muudatuste eesmärk oli luua parem juhtimis ja vastutus selgus erinevate tasandite vahel ning toetada organisatsiooni pikaaegset arengut üha muutuvas maailmas. Kuigi muudatused võivad spordivaldkonna jaoks tunduda võõrad ja ebatraditsioonilised, siis usume, et spordi juhtimine peab muutuma üha ettevõtlikumaks, et olla hinnatud partneriks nii erasektorile kui avalikule sektorile. Lisaks ei saa vähe tähtsustada asjaolu, et sport ja selle juhtimine peab olema arusaadav ka ühiskonnas, sest vaid nii tõstame valdkonna olulisust ning suudame kaasata rohkem inimesi erinevates rollides osalema.

Põhikirja kinnitamise järgselt jätkub Eesti Suusaliidu juhtimine kolme tasandi kaudu varasema kahe asemel: Üldkogu – nõukogu – juhatus (varasemalt

Üldkogu – juhatus). Üldkogu tasandil muudatusi ei toimunud ja üldkogu täidab ka edaspidi nii MTÜ seadusest kui ESL põhikirjast tulenevaid funktsioone.

Uue põhikirja kohaselt lisandus struktuuri nõukogu, mis teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja täidab talle põhikirjaga seatud muid ülesandeid.

Varasemalt kehtinud struktuuris täitis juhatus sisuliselt nõukogu funktsiooni (st ei osalenud igapäevases organisatsiooni juhtimises), kuid omas seadusest tulenevat juhatusele kohanduvat vastutust. Uue struktuuriga oleme viinud sisu ja vormi vastavusse ning juhatus on üheliikmeline tegevjuhi isikus, kes teostab ka reaalelus organisatsiooni igapäeva juhtimist ja tegevust.

Ellu viidud muudatused loovad Eesti Suusaliidule tugeva positsiooni edasiseks arenguks ja loob rolliselguse. Usume, et antud ajalooline muudatus toetab alaliidu püüdlusi jätkusuutliku organisatsiooni ülesehitamisel ja suudame Eesti suusaspordi kasvatada eeskujulikuks näiteks kogu spordi valdkonnale.

Vastuvõetud põhikirjas ei muudetud ühtegi meie põhitegevust ja läbi aasta viis Suusaliit ellu erinevaid tegevusi, et tagada oma liikmesklubide ning sportlase võimalikult hea teenindamine ning suusaspordi populariseerimine nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ühe tähtsündmusena jääb möödunud aastat saatma „Juku Suusakool“ 30.juubeli puhul välja antud uusversioon, mis nägi ilmus 2024.aasta detsembris. Autor Kaarel

Zilmeri poolt 1994.aastal esmakordselt ilmavalgust näinud lastele ja noortele suunatud suusaraamat sai kaasajastatud sisu ning välimuse ja sisaldab lisaks ajatule suusaõppele hulganisti materjali meie tänaste tippsportlaste kohta. Raamat sisaldab materjali kõigi suusaspordi alade kohta ja on ainulaadne, mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Eesti Suusaliit tänab autor Kaarel Zilmerit, kaasautoreid Vahur Teppanit ja Ave

Ojasoont, kujundaja Katri Karingut ja kõiki teisi, kes panustasid projekti, mille tulemusena on jõudnud ringlusesse 2500 eksemplari „Juku

Suusakool 30“ lasteraamatut.

Suusaspordi kogukond jätkas juba kolmandat aastat toimunud ühiskondliku projekti „100 Suusatundi“, mille raames tõid meie treenerid koostöös

Eesti Terviseradade ja Liikumisharrastuse Kompetentsikeskusega üle Eesti suusaradadele üle 1000 inimese, kellele jagati tasuta suusaõpet.

Samuti oli Eesti Suusaliidul hea meel võõrustada talve jooksul kahte rahvusvahelist suurvõistlust – veebruaris toimunud Otepää kahevõistluse

MK etappi ja märtsis Tallinna Lauluväljakul toimunud murdmaasuusatamise MK etappi. Mõlemad suurvõistlused olid äärmiselt edukad tuues kohapeale võistlusele kaasa elama tuhandeid inimesi ja pakkudes rohkelt emotsioone ERR-i vahendusel ligi sajale tuhandele inimesele.

Eesti Suusaliit jätkab ka muudes valdkondades oma põhikirjaliste tegevustega, korraldades Eesti meistrivõistlusi kõigil meie spordialadel, toetades meie sportlaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Samuti korraldab Suusaliit jätkuvalt laiapõhjalisi noortesarju kõigil meie aladel tuues osalema üle 1200 noore sportlase ja meie ambitsioon on lähi aastatel osalejate numbrit kasvatada.

Eesti Suusaliidu sportlaste osalemine rahvusvahelisel areenil

Lõppenud hooaeg oli kõigil meie aladel täiskasvanute tiitlivõistluste aasta ja ajalooliselt olime esindatud kõigil ESL poolt hallatavatel aladel.

Kokku lähetas Eesti Suusaliit täiskasvanute tiitlivõistlustele 18 sportlast, kellest 7 olid debütandid. Säravaima tulemuse tegi freestyle suusataja

Henry Sildaru, kes saavutas halfpipe võistlustel 6.koha. Kahevõistleja Kristjan Ilves, kelle kogu hooaeg kujunes ootamatult keeruliseks, teenis maailmameistrivõistlustel 11.koha ja suusahüppaja Artti Aigro saavutas MM-il 18.koha. Murdmaasuusatajatest saavutasid tiitlivõistlustel parimad tulemused Alvar Johannes Alev ja Kaidy Kaasiku, kes saavutasid individuaal distantsidel 19.koha. Lumelaua pargisõidus saavutas oma esimestel maailmameistrivõistlustel Laura Anga 27.koha ja mäesuusatamises teenisid Tormis Laine ning Juhan Luik tiimivõistlusel ajaloolise 13.koha.

2026.aasta taliolümpiamängude kvoodi kohtade teenimine algas 1.juulil 2024 ja kui muidu on tiitlivõistluste hooajal kogu fookus tiitlivõistlustel, siis lõppenud hooajal pöörasime ka märkimisväärselt rohkem tähelepanu maailmakarika etappidel tulemuste saavutamisele, et teenida maksimaalselt olümpia kohti. Kui enamus alade jaoks lõppeb olümpia kohtade teenimine 18.jaanuaril 2026, siis näiteks murdmaasuusatamises jagatakse enamus kvooti välja 2024/2025 MK hooaja kokkuvõtte riikide arvestuse põhjal. Eeltoodust tulenevalt eraldas ESL nõukogu ka lisavahendeid sportlastele ja koondistele, et tagada edukat osalemist MK sarjas ning teenida maksimaalselt olümpia kohti. Käesoleva aruande kirjutamise hetkeks on Eesti Suusaliidul teenitud olümpiamängudele 17 kohta ja järele jäänud perioodi jooksul püsib lootus, et seda numbrit õnnestub suurendada kuni 20-ni, mis oleks ajalooliselt kõrge koondise suurus.

Lõppenud hooaeg oli meie jaoks edukas ka järelkasvu hulgas ja selle aasta märksõna on kindlasti üliedukas Euroopa Noorte Olümpiafestival, kust naasime 4 medaliga. Ülimalt positiivse üllatusena võitis freestyle suusataja Simona Revjagin kuldmedali pargisõidus ja hõbemedali Big

Airis. Lumelaua pargisõidus teenis hõbemedali Laura Anga ja murdmaasuusatamises pronksmedali Gerda Kivil. Gerda näitas ka väga head taset võisteldes endast kaks aastat vanematega juunioride MM-il ja saavutades 16.koha. Murdmaasuusatamise juunioride MM-il hoidis Eesti lippu kõrgel Ralf Kivil, kes jõudis kahel korral 10 parima hulka. Suusahüpetes saavutas Kaimar Vagul juunioride MM-il 22.koha ja esindatud olid ka noored kahevõistlejad, kes endast mitu aastat vanemate vastu igati südikalt esinesid.