Juba 1528 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 7 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan liikmeteks on 2 füüsilist isikut ja 17 juriidilist isikut. Lisaks aserbaidžaani organisatsioonidele kuuluvad katusorganisatsiooni koosseisu Türgi Rahvaste Selts, Usbeki Selts, Karakalpaki Selts, Kõrgõzi Selts ja Tšerkessi Selts. Selline koostöö aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi, säilitada kultuurilist mitmekesisust ning tugevdada sidemeid erinevate rahvuskogukondade vahel Eestis.

Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan peamiseks eesmärgiks on kultuuri- ja haridustegevus, mis on suunatud rahvuskultuuri, emakeele, kultuuritraditsioonide ja tavade säilitamisele. Eesmärkide saavutamiseks korraldab katusorganisatsioon koostöös oma liikmesorganisatsioonidega kontserte, näitusi, loenguid, loomingulisi kohtumisi, haridusüritusi, lastelaagreid ning rahvuspühade tähistamist.

2025. aastal tähistati Novruzi püha, ülemaailmset aserbaidžaanlaste päeva, Aserbaidžaani iseseisvuse taastamise päeva, maailma aserbaidžaanlaste solidaarsuspäeva, 20. jaanuari mälestuspäeva ning Hodžalõ tragöödia ohvrite mälestuspäeva. Aasta jooksul korraldati arvukalt kultuuri-, haridus- ja ühiskondlikke üritusi, näitusi, kontserte, loomingulisi kohtumisi ja loenguid.

Üritused toimusid Lindakivi Kultuurikeskuses, Kaja Kultuurikeskuses, Kadrioru Kunstimuuseumis, Aserbaidžaani Majas ning teistel kultuuriplatvormidel üle Eesti. Olulisel kohal olid Kõrgõzi kultuuripäevad Maardus, tšerkessi rahva küüditamise mälestusüritused, Usbekistani kultuuripäevad Usbekistanist saabunud kultuuritegelaste ja artistide osavõtul ning loengud karakalpaki rahva ajaloo ja kultuuri teemadel.

Kõigil katusorganisatsiooni ja selle liikmesorganisatsioonide poolt aasta jooksul korraldatud üritustel osales kokku üle 375 külastaja ja pealtvaataja.

Alates 2018. aastast tegutseb Tallinna kesklinnas aadressil Estonia pst 15 Aserbaidžaani Maja, mis on kujunenud oluliseks kultuurikeskuseks erinevate rahvuste esindajatele. Lisaks aserbaidžaani organisatsioonidele korraldavad seal regulaarselt oma üritusi ka teised Ajdani katusorganisatsiooni liikmed. Aserbaidžaani Majas toimuvad loengud, kontserdid, näitused, loomingulised kohtumised, haridusprogrammid ja kultuuriõhtud.

Tänaseni tegutseb Aserbaidžaani Majas Aserbaidžaani Pühapäevakool, mille juhatajaks on Zahra Gahramanli . Koolis õpivad lapsed aserbaidžaani keelt, kirjandust, ajalugu, kultuuri, rahvatraditsioone, rahvatantse ja käsitööd. Kooli tegevus aitab säilitada rahvuslikku identiteeti ning tugevdada noore põlvkonna sidet oma ajaloolise ja kultuurilise pärandiga.

Katusorganisatsioon korraldab tõhusama juhtimise tagamiseks koolitusi, iga-aastaseid koosolekuid ning pakub oma liikmesorganisatsioonidele igakülgset tuge. Erilist tähelepanu pööratakse aserbaidžaani kogukonna lõimumisele Eesti ühiskonda, perede ja noorte toetamisele ning hiljuti

Eestisse saabunud aserbaidžaanlaste abistamisele.

2025.aastal tehti aktiivset tööd laste ja noortega, aidates kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda ning aktiivse kodanikupositsiooni kujundamisele. Olulist rolli selles tegevuses mängis noorteorganisatsioon Eesti Noortekeskus IRS. Projekti juhi Nazrin Jafarova eestvedamisel korraldati mitu kultuuri- ja haridusüritust „Aserbaidžaani õhtu“, millest võtsid osa Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengid. Osalejad tutvusid Aserbaidžaani ajaloo, kultuuri ja traditsioonidega, mis aitas kaasa kultuuridevahelise dialoogi ja koostöö arendamisele eri rahvustest noorte vahel.

Raadio 4 eetris jätkub saade „Ocaq“, mille toimetaja ja saatejuht on Nigar Babajeva. Saade tutvustab kuulajatele aserbaidžaani kogukonna kultuuri, ajalugu, traditsioone ja ühiskondlikku elu Eestis.

2025.aastal andis Eesti Aserbaidžaani Teadus- ja Uurimisinstituut uuesti välja Jafar Mammadovi raamatu „Eestlased Aserbaidžaanis“, millel on oluline väärtus Eesti ja Aserbaidžaani rahvaste ajalooliste sidemete uurimisel.

Olulise panuse kultuuri- ja haridustegevusse andis Türgi Rahvaste Selts. Seltsi juhataja Zulfiya Nurmanova korraldas aasta jooksul igakuiselt loenguid ja temaatilisi kohtumisi, mis olid pühendatud erinevate turgi rahvaste ajaloole, kultuurile ja traditsioonidele. Need üritused äratasid suurt huvi nii rahvuskogukondade esindajate kui ka laiema avalikkuse seas.

2006.aastal asutas Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan esimese eralasteaia rahvusvähemuste seas Eestis – lasteaia Fidan. Aastate jooksul on lasteaed andnud olulise panuse alushariduse arengusse ning kultuurilise mitmekesisuse säilitamisse.

2025 aastal avas Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan Tallinnas Lastekodu tänaval uue lastehoiu. Lastehoidu külastavad lisaks aserbaidžaani päritolu lastele ka teiste rahvuste lapsed. Lastehoiu tegevus on suunatud turvalise ja arengut toetava keskkonna loomisele, kultuuridevahelise suhtluse edendamisele ning eri rahvustest laste lõimumisele Eesti ühiskonda.