Juba 526 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 17 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2024

6.-12. maini toimus Tartus järjekorras 21. rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mis tänavu kandis alapealkirja “Paremad ja halvemad tulevikud” ning hõlmas ka samanimelist eriprogrammi, mis sai teoks ühena Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 raames.

Seitsme päeva jooksul said Tartus kokku kirjanikud ja lugejad, aga ka teiste kunstivaldkondade esindajad nii Eestist kui mitmelt poolt mujalt maailmast, et vahetada mõtteid oleviku ja tuleviku üle ning selle üle, kas ja mil viisil suhestub kirjandus meie olevikutaju ja tulevikunägemustega, sealjuures kerkisid oluliste teemadena korduvalt esile keskkond ning inimese suhted teiste liikidega, samuti tehnoloogia, aga ka sõda ja kriisid ning oleviku hoomamatus ja ebakindlus tuleviku suhtes.

Kui Prima Vista traditsioonide hulka on pikka aega kuulunud patroon ehk festivali ja selle teema eestkõneleja ning mõtestaja, siis sedapuhku oli kaasamõtlevaid ja teemat avavaid eesti kirjanikke märksa rohkem – programm “Tuleviku toonid” tõi esile seitse eriilmelist eesti kirjanikku, kes igaüks võttis enda kanda ühe festivalipäeva patrooni ehk päevakirjaniku rolli: Meelis Friedenthal, Berit Petolai,

Tõnis Tootsen, Maarja Pärtna, Doris Kareva, Merca ja Urmas Vadi. Festivalinädala jooksul avaldati iga päev ühe päevakirjaniku poolt festivaliks kirjutatud tekst ning iga päev toimus ka vastava päevakirjaniku korraldatud sündmus. Päevakirjanike tekste saab jätkuvalt lugeda nii festivali kodulehel kui ka ERRi kultuuriportaalis.

Festival avati 6. mail Tartu Ülikooli raamatukogu ees, kus ühtlasi asus samal päeval tegutsema “Tõlkebüroo” - Kohtumiste ja

Mitte-kohtumiste Instituudi loodud ettevõtmine, kus esmaspäevast reedeni tegeldi nii festivali külaliste sulest pärinevate kui ka juhuslike möödujate pakutud lausete tõlkimisega, käsitledes sealjuures tõlkimist kui niisugust võimalikult avaras mõttes, meediumiüleselt.

Tõlkebüroos paiknenud paviljoni külastasid inimesed, kes jagasid oma mõtteid tõlkimisest, teiste seas lavastaja ja tõlkija Peeter

Volkonski, muusik ja luuletaja Kaisa Kuslapuu, linnaarhitekt Jiri Tintera, füüsik Jaak Kikas, latinist Rahel Toomik, õpetaja Tiina Tubli ning Värske Rõhu peatoimetaja Hanna Linda Korp.

Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis leidis esmaspäevast reedeni aset Suur Futuroloogiline Kongress - vestluste ja etteastete sari, mille käigus kümme tunnustatud kirjanikku (või kirjanike kollektiivi) võtsid ühel või teisel viisil vaatluse alla nii oleviku kui ka võimalikud tulevikud. Kongressil esinesid Cory Doctorow (USA), Lydia Sandgren (Rootsi), Halõna Kruk (Ukraina), Isaac Rosa (Hispaania), Tõnis

Vilu (Eesti), Lesley-Ann Brown (Trinidad/USA/Taani), Julia von Lucadou (Saksamaa), Emmi Itäranta (Soome), Josh Sawyer (USA) ning

Preilu konceptualisti (Läti).

Nii kongress kui ka Tõlkebüroo kuulusid kultuuripealinna-aastale pühendatud eriprogrammi, nagu ka filmiõhtute sari “Stalking Eastern

Europe” Elektriteatris, mis tõi publiku ette seitse möödunud sajandist pärit Ida-Euroopa ulmefilmi. Esimesena linastus 6. mail "Taevas kutsub" (1959), järgnevalt 7. mail "Ikarie XB 1" (1963) ja 8. mail "Eolomea" (1972). 9. mail olid kavas kaks filmi: "Tähetolmus" ja "Armastus 2002" (1976). Programm jätkus 10. mail filmiga "Navigaator Pirx" ning 11. mail "Hõbedasel planeedil" (1988). Viimased seansid toimusid 12. mail, mil näidati filme "Eesti psühhedeelne anima" (1973) ja "Delta kosmosemissioon" (1984). Sealjuures astusid seansside eel või järel üles ka külalised, näiteks kosmosepsühholoog Andres Käosaar, ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas ja mitmed tunnustatud ulmeteadlased, kes viibisid samal ajal Tartus aset leidnud rahvusvahelise ulmekirjanduse uurijate konverentsil „Transitions”, kes avasid filme ja nende teemasid.

Eriprogrammi raames esitleti ka ajakirja Värske Rõhk erinumbrit “Kuidas kirjutada headust”, pikemaajalise projekti tulemust, milles osales üheksa noort autorit (Helena Aadli, Oliver Issak, Saara Liis Jõerand, Anastassia Kuznetsova, Andreas Kübar, Emma Lotta

Lõhmus, Karin Orgulas, Johanna Rannik ja Hildegard Reimann), kellest igaüks tegutses 2023. aastal vabatahtlikuna mõnes ise valitud organisatsioonis, mis tegeleb sotsiaalse heaolu parandamisega, ning kirjutas hiljem sellest kogemusest lähtuva ilukirjandusliku teksti.

Samuti kuulus eriprogrammi projekt „Ellujäämise poeetika”, mis püüdis mõista hävimisohus loomaliike nende endi silmade läbi - selleks korraldati 2022. ja 2023. aastal seeria ettevalmistavaid seminare ja töötubasid, kus õpiti tundma haruldaste liikide omailmu, nende tõlgendamise võimalusi, ning otsiti kunstilisi ja kirjanduslikke vahendeid inimestest kaugete liikide esitamiseks. Seminaride ja töötubade tulemusena loodi luulet, lühiproosat, maale, installatsioone ja digitaalkunstiteoseid, mis toovad eri viisidel inimeste teadvusesse väljasuremise, ellujäämise ja kaitstuse teemasid, ning festivalil said huvilised nende teostega ka tutvuda.

Viimane suurim eriprogrammi sündmus oli Prima Vista ajal toimunud (7.-11. mai) Rahvusvahelise Ulmeuuringute Ühingu aastakonverents “Transitions”, mis tõi festivalile suure hulga välispublikud üle maailma. Konverents käsitles kõikvõimalikke üleminekuid kui teadusulme keskset temaatilist, narratiivset, formaalset, ajaloolist ja filosoofilist komponenti. Festivali peamine kaaskorraldaja oli

Tartu Ülikool.

Prima Vistal sai kultuuripealinna-aasta eriprojektina teoks ka UNESCO kirjanduslinna Tartu seni mahukaim rahvusvaheline ettevõtmine, interdistsiplinaarne projekt “Too kaasa oma utoopia” ,milles osales viis partnerlinna kirjanduslinnade võrgustikust – Heidelberg, Lviv,

Manchester, Norwich ja Reykjavik. 2022. aasta lõpust 2024. aasta alguseni viibis Tartus erinevatel aegadel residentuuris üks kirjanik igast partnerlinnast ning igaüks neist tegi siin koostööd mõne kohaliku loojaga, et luua ühiselt festivali ajaks mõni täiesti uus teos, mis ühel või teisel viisil kätkeb endas utoopilisi või düstoopilisi motiive. TYPAs avati festivali ajal Norwichi luuletaja Penny Boxalli, Tartu tänavuse linnakirjaniku Maarja Pärtna ning muusiku ja (heli)kunstniku Liis Ringi installatsioon “Once was mire. Siin oli soo“; Heidelbergi kirjanik Anne Richter ning eesti muusik Argo Vals viisid festivalipubliku sõnalis-helilisele jalutuskäigule läbi Tartu; Ásta Fanney