Juba 265 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 19 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

Korteriühistu Kuldala tee 11 on korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille tegevuse eesmärgiks on Kuldala tee 11, Peetri alevikus,

Rae vallas, Harjumaal asuva 40 korteriga elamu korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu põhikiri on kinnitatud 04. märtsil 2009.

Korteriühistu alustas iseseisvat majandustegevust 1. aprillil 2009. Korteriühistu reservkapitali suuruseks kinnitas 04. märtsil 2009 toimunud üldkoosolek 2,68 eurot ühistu liikmele kuuluva korteriomandi eseme reaalosa (eluruum või mitteeluruum) m² kohta. Reservkapitali suurus on 6018 eurot.

Eelpool nimetatud tegevusele rakendub EMTAK kood 68321 (Hoonete ja üürimajade haldus).

Korteriühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Aruandes kajastuvad korteriühistus 2022. aastal toimunud majandustehingud ja võrdlus 2021. aastaga.

01.01.2018 tegi riik korteriühistule äriregistris uue registrikande, millega Korteriühistu Kuldala tee 11 uueks nimeks sai Rae vald, Peetri alevik,

Kuldala tee 11 korteriühistu. Korteriühistu võib lisaks täisnimele kasutada ka registrisse kantud täiendavat nime, milleks on enne 01.01.2018 kehtinud ärinimi. Täiendav nimi registrikaardil (Korteriühistu Kuldala tee 11) on juriidiliselt võrdväärne pika täisnimega ja seda võib jätkuvalt kasutada kõikides tehingutes.

2022. aastal teostati remonttöid summas 1867 eurot. Suurimaks kuluks 864 eurot oli Advokaadibüroo NOVE OÜ nõustamisteenuse kulu seoses katlamaja keskkonnaloa muutmise taotlusega.

Korteriühistu tööd 2022. aastal korraldas 3-liikmeline juhatus. Juhatuse koosolekuid peeti vastavalt vajadusele.

Palgalisi töötajaid ühistul oli kaks, korteriühistu juhatuse liige ja koristaja. Töötasu arvestati kokku summas 5169 eurot, sellest juhatuse liikme töötasu 960 eurot ja koristaja töötasu 4209 eurot aastas, mis on kajastatud tulemi aruandes tööjõukulude artiklis.

Seisuga 31.12.2022 oli ühistus remondifondi vahendite jääk 64203 eurot. Remondifond on olemuslikult kinnistu üldkasutatavate osade säilimise tagamiseks kogutav ressurss, mida kasutatakse siis, kui kinnistu – hoone jt kinnistu osade – kulumise määr seda parajasti tingib. See on üks väheseid viise, kuidas tagada elukeskkonna stabiilsus ja tarbijale nii vajalik rahaliste vahendite planeerimise võimalus. Olemuslikult defineerib seda kõige paremini raamatupidamislik termin „amortisatsioon“. Lihtsustatult – kõik, mida kasutatakse, ka kulub.

Vastavalt 2018. aasta korteriühistu üldkoosoleku otsusele on alates 01.07.2018 igakuiselt kogutav remondifond korteriomanikelt kokku 1008,79 eurot, so. 0,45 eurot m² kohta. Arutelu käigus jõuti otsusele, et alustatakse remondifondi maksete tõstmist järk järgult erinevatel aastatel.

Juhatus teeb ettepaneku alates 01.09.2023 tõsta haldus- ja hooldustasude tariife 15% võrra (tänased tariifid on kehtinud al. 01.09.2014) ja koristaja töötasu 15% võrra (viimane töötasu tõus oli al 01.09.2019). Täpsem ülevaade esitatud majanduskavas ja selle seletuskirjas.

Tulenevalt Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest peab korteriühistul olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Ühistu reservkapital on meil hetkel 6018 eurot ja seda alates ühistu loomisest. Arvestades viimastel aastatel toimunud hinnatõuse ei taga me täna enam seadusega kehtestatud nõuet. 2022. aasta kulud kokku olid 100 186 eurot (1/12 on 8598 eurot). Juhatus teeb ettepaneku suurendada reservkapitali 2482 euro võrra 8500 euroni remondifondi vahendite arvelt.

2022. aasta tulem oli 2515 eurot.