RANNAKÜLA MAAPARANDUSÜHISTU
Tegevuslugu
Ettevōtte juhtkond, meeskond ja kontaktid
RANNAKÜLA MAAPARANDUSÜHISTU hetkeolukord
Juba 432 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 12 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.
Tegevusaruanne 2022
Rannaküla Maaparandusühistu (endise nimega Mittetulundusühing Rannaküla Maaparandusühistu) on asutatud 2012 aastal. Esmakanne Tartu
Maakohtu registriosakonnas on tehtud 23.04.2012.a. 14.11.2019.a. toimunud ühistu liikmete üldkoosolekul otsustati tegevuse jätkamine maaparandusühistuna. Maaparandusseadusest tulenevalt muudeti ka nimi ja tehti 27.11.2019 aastal registrikaardi avamiskanne maaparandusühistute registris.
Ühistu eesmärgiks on oma tegevuspiirkonnas ühistegevuse kaudu maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnarajatiste hooldamine ja uuendamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde (maaparandushoiutööd) tegemine, et tagada maaparandussüsteemide toimimine ja maade sihtotstarbeline kasutamine ning ühingu liikmete ühiste huvide esindamine.
Asutajateks olid AS Setra Mõis, AS Terrax, Kristjan Hansson, Milvi Peterson, Väino Peebo, Jüri Ketner, Rannar Lehis, Kalle Ojanurme, Andres
Otsalt, Meelis Leesik ja Einar Treial.
Maaparandusseaduse § 67 lõigetes 1 ja 3 on määratletud maaparandusühistu põhiliikme ja vabatahtliku liikme mõisted.
Rannaküla Maaparandusühistul on 26 põhiliiget, nendest 9 juriidilist isikut ja 17 füüsilist isikut. Vabatahtlikke liikmeid ühistul ei ole. Ühistu töid juhtis 3- liikmeline juhatus.
2021. aastal toimus üks ühistu liikmete üldkoosolek ja kuus juhatuse liikmete koosolekut. 2022 aastal toimus 3 ühistu liikmete üldkoosolekut ja 5 juhatuse liikmete koosolekut. Üldkoosolekutel ja juhatuse koosolekul arutati Rannaküla Maaparandusühistu tegevusega seotud küsimusi.
Juhatuse liikmetele tasusid arvestatud ja makstud ei ole.
Tegevused 2021 ja 2022 2021 ja 2022 aastal teostati tegevuskavas loetletud maaparandushoiutööd. Korraldati kavas ettenähtud eesvoolude, pumbajaama, regulaatori ja kaitsetammi hoiutööd. Jälgiti Võrtsjärve veetaset, vajadusel toimus vee ära pumpamine poldrilt.
2023 aastal tuleb esmajoones lahendada ühistu juhtimisega tekkinud probleemid.