Juba 532 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga ja kommenteeritud 300 korda.

Tegevusaruanne 2023

SA Piusa asutati 25.10.2010. SA Piusa haldab oktoobris 2010 valminud Piusa Koobaste külastuskeskust, mis kuulub Võru vallale.

SA Piusa põhitegevusala on turismiteenuste pakkumine Piusa koobastikku külastavatele turistidele.

Lisateenusena pakutakse seminaride ja õppepäevade korraldamist koolidele, lasteaedadele ja teistele huvigruppidele ning suveniiride, postkaartide müüki ja Lõuna-Eestit tutvustavate infomaterjalide jagamist. Eesti siseturismi areng ja Eestit külastavate välisturistide arv mõjutab otseselt SA Piusa tegevust. Eesmärgiks on turismialast koostööd jätkata ja arendada nii kohalike ettevõtjatega, Lõuna -Eesti turismiorganisatsioonidega kui ka välismaiste turismiagentuuridega.

Alates 2017 aastast korraldab SA Piusa koostöös Filmitalgufilm OÜ-ga filmide näitamist külastuskeskuse kinosaalis, et suurendada Piusa piirkonna külastatavust ka turismihooaja väliselt.

Aastal 2017 ehitati külastuskeskuse hoone kõrvale mänguväljak, ehituse tarbeks eraldati "Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER- projektitoetus "10 000€, mis laekus 2018.a. jaanuarikuus.

2018 aastal loodi külastuskeskuse hoonesse „Nostalgiatuba“, kus eksponeeritakse erinevaid näidiseid Eesti tarbeklaasi tööstuse toodangust. 2020 aastal pikendati külastuskeskuse tasuta kasutamise lepingut Võru vallaga aastani 2029.

Aasta 2021 tõi endaga kaasa erinevaid väljakutseid tänu ülemaailmsele Covid-19 pandeemia jätkumisele. Külastuskeskus oli sunnitud ümber korraldama oma tööd tänu uutele riiklikele nõuetele ja piirangutele. Külastuskeskuse külastatavust mõjutas tugevalt nn "Covid passi" esitamise nõue, tänu millele kukkus külastatavus ligikaudu 50 %. Samas venis nn turismihooaeg pikemaks kui varasematel aastatel.

Aastal 2022 tõi endaga kaasa järjekordsed muutused ja rasked olukorrad seoses Vene-Ukraina sõja puhkemisega. Sõjategevus ja olukord maailmas mõjutas külastuskeskuse tegevust peamiselt erinevate kaupade ja teenuste hinnatõusuga ning vene turistide arvu äkilise vähenemisega. Suvine turismihooaeg oli aga sama töine kui eelmised. Märgata oli vaid siseturismi osakaalu vähenemist ja välisturistide arvu kasvu. Peamiseks välisturistiks on Piusa külastuskeskuses endiselt läti turist.

2022 aastal renoveerisime Piusa külastuskeskuse kohvikuruumid ning osalesime erinevates koostööprojektides, mis tõid Piusa ka meedias rohkem esile.

Planeeritud Võru valla ja TalTech mäeinstituudiga koostöös läbi viidav koobaste seire ja mõõdistamise projekt hetkel viibib rahastus võimaluste puudumise tõttu. Projekti lõppeesmärgiks on selgitada välja Muuseumikoopa seisukord ja võimalikud lahendused koopas asuva vaateplatvormi laiendamiseks, et tõsta turismiobjekti väärtust ning pakkuda külastajatele rohkem võimalusi koobastega tutvumiseks. Koostöös Võru vallaga jätkame rahastus võimaluste otsimist ning 2023 aasta eesmärgiks oli projektiga jätkata.

2023 aasta eesmärkideks oli koopa seireprojektiga jätkamine; väli valgustuse ja külastuskeskuse digilahenduste kaasajastamine; kassasüsteemide uuendamine; teenuste arendamine ja külastuskeskuse populaarsuse tõstmine. Hetkel seireprojekti ikka veel viibib, rahastuse puudumise tõttu.

2023.a jätkus hinnatõus ja inflatsioon, mille tõttu olime sunnitud piletite hindu tõstma. Külastatavus on vähenenud võrreldes koroonaeelse ajaga. Turismihooajal oli külastatavus võrreldav eelmise aastaga suvega. Siseturismi osakaal on jätkuvalt langustrendis ja peamisteks välisturistideks on jätkuvalt läti turist.

2023.a lõpus taotlesime Võru vallalt sihtotstarbelist toetust. Plaanis on välja vahetada amortiseerunud katuse äärelauad ja katusel paikneva vaateplatvormi terassilauad. Samuti vajavad uuendust muuseumikoopa vaateplatvormi katuse äärelauad ja külastuskeskuse kõrval paikneva mänguväljaku puidust ääris.

2024. a eesmärkideks on külastatavuse tõstmine, selleks ühinesime Kultuuripealinn Tartu 2024-ga ja on plaanis osaleda BaltTour 2024, TourEst 2024 turismimessidel ja Turismimarsruutide ligipääsetavuse arendamise projektis.

Juhatuse liikmeid on 1. Juhatuse liikmele palgakulu oli 15 870€ eurot ning maksti transpordi kompensatsiooni 3 289€.