This company's branding has already reached 8,444 peopleand his is followed by 152 Storybook users.On average, the company has been rated 4.1 points.and commented 30 times.

Tegevusaruanne 2023

AS Hilding Anders Baltic eelkäija AS UTS Mööbel asutati ja põhikiri kinnitati 05. augustil 1997 ning äriregistrisse kanti ettevõte 03.septembril 1997.

Alates 18.02.2004 tegutsetakse AS Hilding Baltic nime all. Alates juuni 2008 on ettevõtte nimeks Hilding Anders Baltic AS. Ettevõte kuulub

Euroopa suurimasse vedrumadratseid tootvasse kontserni Hilding Anders International Group.

Ettevõtte juhatuse liige on Janek Haud.

2023. aastal oli ettevõtte põhitoodanguks tepitud madratsikatted, mida müüdi kontserni teistele ettevõtetele, samas ollakse ka Baltikumi turul oma valmismadratsitega Sleepwelli kaubamärgi all.

2024. aasta eesmärgiks on jääda Skandinaavia suunal samale tasemele 2023. aastaga. Baltikumis on seoses raskenenud majandusolukorra oodata müügimahtude vähenemist.

2023. aastal moodustasid investeeringud põhivarasse 33 TEURi (2022.a. 249 TEURi). Investeeringut kasutati uute seadmete soetamiseks.

2024. aasta ei ole plaanis suuremaid investeeringuid põhivarasse.

Asume Rae Tehnopargis ja tootmise- ja laokompleksi suurus on ca 22 000 m2. Tootmisvõimsus on ca 1 500 tuhat madratsikatet ja 50 tuhat madratsit aastas.

2023. aastal moodustas AS Hilding Anders Baltic müügitulu 32 903 TEURi (2022.a. näitaja 33 232 TEURi) ning müügitulu langus oli -1,01% (2022.a. langus -1,21%). Ettevõte müügitulust moodustas enamuse müük Euroopa Liitu.

Puhasrentaablus 2023.a. 5,49% ja 2022.a. vastavalt 1,7%.

Varade tootlus aastal 2023.a. 6,24% ja 2022.a. vastavalt 2,06%.

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2023.a. 4,46 ja 2022.a. vastavalt 3,97.

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Müügitulu kasv (%) = (müügitulu 2023 – müügitulu 2022) / müügitulu 2022 * 100

Puhasrentaablus (%) = puhaskasum /müügitulu* 100

Varade tootlus (%) = puhaskasum /varad* 100

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused

Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud puuduvad.

Majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvad riskid: - Börsikursside muutumisega seonduvad riskid puuduvad.

- Kapitalirendiga seotud põhivara intressimaksed on seotud euriboriga (muutub iga 6 kuu tagant).

- Valuutarisk on olemas, kuna müüme kontserni erinevates valuutades ning hiljem kaupleme Nordea e-marketi kaudu. Muutused kajastuvad kasumiaruandes muu äritulu- või kulu all.

Üldine makromajandus keskkond.

Maailmamajanduse kasv on nõrk, kuid piirkonniti ja riigiti on arengud erinevad. USA majandus on liikunud soliidsel kasvukursil, kuid euroalal on majanduskasv peatunud. Vastavalt erinevate pankade prognoosi järgi hakkab euroala majandus taastuma selle aasta teises pooles, kui inflatsioon normaliseerub ja Euroopa Keskpank alustab intressimäärade langetamisega.

Euroala inflatsioon läheneb järk-järgult Euroopa Keskpanga 2% eesmärgile. Pankade hinnangul hakkab keskpank intressimäärasid langetama juunis ning teeb seda sel aastal neljal korral. Nii peaks hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõudma euroalal aasta lõpuks 3 protsendini ja järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini.

Kuna USA majandus on tugev ja inflatsioon on osutunud oodatust püsivamaks, oodatakse Föderaalreservilt esimest intressimäära langetust alles selle aasta septembris.

Eesti majanduse maht on vähenenud juba alates 2022. aasta algusest. Kui püsivhindades on sisemajanduse koguprodukt (SKP) langenud allapoole pikaajalist trendi, siis jooksevhindades on see jätkuvalt sellest üle. Eelmise aasta viimase kvartali võrdlemisi tugeva languse mõju kandus ka käesoleva aasta algusesse ja lükkas majanduse kasvule pöördumise veidi hilisemaks.

Eesti majandus jääb ka sel aastal kergesse langusesse, kuid üha enam on tegureid, mis toetavad selle kasvu taastumist: (cid:127) inflatsioon aeglustub ja inimeste ostujõud on suurenemas; (cid:127) tööturg on üsna vastupidav; (cid:127) välisnõudlus hakkab tasapisi paranema ja intressimäärad peaksid langema.