This company's branding has already reached 6,018 peopleand his is followed by 182 Storybook users.On average, the company has been rated 4.8 points.and commented 3 times.

Tegevusaruanne 2023

AS Utilitas Eesti (edaspidi UEE) kuulub energiakontserni Utilitas ja on valdusettevõtte OÜ Utilitas 100% tütarettevõte. UEE osutab kaugkütteteenust kuues linnas üle Eesti – Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kärdlas, Raplas ning Valgas, kokku 835 hoonele, sealhulgas ca 14 590 kodumajapidamisele. Ettevõte haldab ligi 83-kilomeetrist kaugküttevõrku, millest 79,8% moodustavad täielikult renoveeritud/eelisoleeritud või uued torustikud (2022.a 80 km ja 79,7%). Teenuse pakkumiseks käitab UEE 10 katlamaja, millest kaheksa tootsid soojust kaugküttevõrkudesse ja kaks olid lokaalkatlamajad. Lisaks käitab UEE kuut päikeseparki neljas linnas (so Jõgeva, Rapla, Keila, Valga).

Kaugküte on efektiivne ja keskkonnasõbralik energialahendus, mis on parim viis tiheasustusega piirkondade soojusenergiaga varustamiseks. Kaugkütet toodetakse tsentraalsetes tootmisseadmetes, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, tootmises väheväärtuslikke kütuseid ja heitsoojust ning rakendada koostootmise eeliseid, vähendades seeläbi negatiivset mõju keskkonnale.

Kõik UEE kaugküttesüsteemid on tunnustatud märgisega „Tõhus kaugküte“. Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles, lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust, kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. UEE kaugküttesüsteem kasutab baaskoormusel kohalikku taastuvkütust, so metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetud hakkepuitu.

Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise otsusega kehtestati liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2030 siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid, millega astub Euroopa Liit lähemale eesmärgile täita oma Pariisi kokkuleppest tulenev kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemetega. 2021. aasta juulikuus esitles aga Euroopa Komisjon paketti „Eesmärk 55“, mille raames vaatab Euroopa Liit läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid eesmärgiga muutuda süsinikuneutraalseks aastaks 2050, võttes ühtlasi kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% aastaks 2030. Kliimapaketi olulised osised on üksüheselt kattuvad

Utilitas kontserni 2021. aastal loodud süsinikneutraalsuse plaaniga „Vähesest nulli“, mis näeb ette vähendada investeeringute abil heitmed nullini, toota üksnes taastuvat energiat ja arendada uusi taastuvenergia võimsusi.

Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti ühiste eesmärkide saavutamises ja ühise energiapoliitika elluviimises. Eesti kliimapoliitika pikaajaline visioon lepiti riiklikul tasemel kokku 2017. aastal pikaajalises strateegiadokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Kliimapoliitika põhialustes lepiti kokku, et soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk- järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Eesmärgiks on soodustada kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena, samuti taastuvenergia tootmistehnoloogiate arendamist ja biomassi teadmistepõhist, säästlikku ja jätkusuutlikku väärindamist. Eesti pikaajaline eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

2022. aasta mais esitas Euroopa Komisjon „REPowerEU“ kava, mille eesmärk on pakkuda lahendusi tekkinud energiakriisile, sh

ELi strateegilise autonoomia tugevdamine energiasektoris, puhtale energiale ülemineku toetamine ja piiriülese koostöö tugevdamine vastupanuvõimelisema energiasüsteemi saavutamiseks. „REPowerEU“ eesmärgid hõlmavad energiasäästu, energiaallikate mitmekesistamist ja taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu. Kavaga „REPowerEU“ kiirendatakse rohepööret ja ergutatakse ulatuslikku investeerimist taastuvenergiasse. Taastuvenergia on soodsaim ja puhtaim energia, mida saab kohapeal toota ning mis aitab vähendada vajadust energiaimpordi järele. Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini energiasõltumatust ja hoogustab rohepööret. Muu hulgas tegi komisjon „REPowerEU“ kavas ettepaneku suurendada Euroopa rohelise kokkuleppe paketi „Eesmärk 55“ siduvat energiatõhususe eesmärki 9%-lt 13%-le ja suurendada 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%-lt 45%-le.

Eesti taastuvenergia eesmärk on kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduses. 2022. aasta oktoobris jõustus energiamajanduse korralduse seaduses muudatus, millega kehtestati uus taastuvelektri osatähtsuse eesmärk aastaks 2030.

Selles sätestatud uue eesmärgi kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest senise 42% asemel, elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% senise 40% asemel ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%.

2023. aasta jätkuvalt keerulises tegevuskeskkonnas oli kõrgete tooraine- ja energia hindade ning raskendatud tooraine kättesaadavuse tingimustes UEE fookuses eelkõige toimepidevuse ning varustuskindluse tagamine. Maagaasi nappusest tingitud maagaasi hinnatõusule vaatamata suutis UEE tänu kodumaise taastuvenergia osakaalule tootmises tagada klientidele soodsama kaugkütte hinna, kui muudel energiakandjatel baseeruvate küttelahenduste puhul.

Eskaleerunud energiahindade küsimus ning süsinikuneutraalsuse eesmärgid on saanud olulisteks argumentideks ka klientide kaugküttevõrguga liitumisel. 2023. aastal alustas UEE kaugküttevõrkudes tarbimist 21 hoonet (sh Valgas 4, Raplas 2, Kärdlas 1,

Keilas 7, Jõgeval 1 ja Haapsalus 6), võimsust lisandus 2,8 MW (2022.a alustas tarbimist 26 uut tarbijat, võimsust lisandus 6,6

MW). Suurimad tarbimisega alustajad olid Valga spordihoone ja staadionihoone, uued korterelamud Keilas ja majutusasutus