This company's branding has already reached 3,481 peopleand his is followed by 25 Storybook users.On average, the company has been rated 5.0 points.but there is no comment.

Strategic decision: No desire to increase customer base
Board member Vello Teor (06.02.2025): "We focus only on providing high-quality service to existing customers and maintaining relationships. We do not plan to increase our customer base."

Tegevusaruanne 2024

Aktsiaselts Põlluvara asutati 2001. aastal. Ettevõtte põhitegevuseks on põllumajandusmaa haldamine ja väljarentimine, samuti põllumajandussaadustetootminejamüük.Maadehaldajanaseabettevõteomaeesmärgiksjätkusuutlikupõllumajanduseedendamise ning Eesti põllumajandusressursside võimalikult tõhusa ja vastutustundliku kasutamise.

AS Põlluvara teenib põhiosa tulust maapiirkondades ning suunab osa sellest tagasi kohalikku kogukonda: ettevõte toetab laste suviseid töö- ja puhkelaagreid, aidates kaasa noorte aktiivsele ja arendavale vaba aja veetmisele.

Aruandepäeva seisuga kuulus aktsiaseltsile 729 (2023: 699) kinnistut kogupindalaga 14 817 (2023: 14 315) ha, millest haritav maa moodustas 91% (2023: 90%). Ettevõtte poolt rendile antud maa pindala on 13 118 (2023: 12 665) ha.

21.11.2023 sõlmiti jagunemiskava, mille eesmärgiks on AS Põlluvara (jagunev ühing) jagunemine eraldumise teel selliselt, et jaguneminetoimubuueühinguPõllumaahalduseOÜ(omandavühing) asutamisejajagunevaühingupooltosaomavarastjaõigustest uueleühinguleüleandmiseteel.Üleantavaks varaksonnelikinnistut pindalaga111hektarit.Omandiõigus nimetatudvaraleläksüle omandavale ühingule 21.03.2024 jagunemise kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile.

Üldised majandustulemused

Ettevõttearuandeaastamüügituluoli 3107(2023:3311)tuhateurot,millest 89%(2023:79%)moodustasrenditulu,9%(2023:17%) kinnistutemüük.Ettevõtte2024.aastaärikahjumon1292tuhateurot(2023:ärikasum21610tuhateurot),puhaskahjum2031tuhat eurot (2023: puhaskasum 21 510 tuhat eurot).

Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud 2024. aasta kujunes Eesti põllumajandussektori jaoks taas keeruliseks. Lõuna-Eesti maakondades põhjustas lumeta külmaperiood ulatuslikke kahjustusi – suurtel pindadel hävisid talirapsi ja talirüpsi külvid. Oluliselt kannatada said ka talioder ja isegi talinisu, mille puhul esines samuti täielikke hävinguid. Kevadel tuli paljudel põllumeestel teostada ümberkülve ja teha lisakulutusi, mis suurendasid märkimisväärselt tootmiskulusid

Põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad püsisid valdavalt 2023. aasta tasemel. Märkimisväärne hinnatõus ilmnes alles aasta lõpus, eelkõige piima puhul. Samal ajal kasvasid kiiresti tootmissisendite hinnad ja tööjõukulud, mis survestasid sektori kasumlikkust ja tootjate finantsseisundit.

Põllumajanduse 2024. aasta tulemusi mõjutas enim ilmastik. Varasele kevadelejärgnes maistugevate öökülmadeperiood ningsuve esimeselpoolelesinessademeidvägaebaühtlaselt,mismõjutasnegatiivseltsaagikust.Vaatamatakeerulisteletingimusteleõnnestus siiski ületada 2023. aasta erakordselt põuase kasvuperioodi tulemused.

Teraviljade kogusaagikus kasvas aastases võrdluses 9%, ulatudes keskmiselt 3,7 tonnini hektari kohta. Taliviljade saagikus oli seejuureskeskmiselt4,4tonnihektarilt.Erakordselthästiedenesidkaunviljad,millesaagikustõusiseelnevaaastagavõrreldes25%ja oli keskmiselt 2,5 tonni hektarilt.

Samas kujunes äärmiselt nõrgaks rapsi ja rüpsi kasvuaasta. Nende keskmine saagikus langes 30% ning kasvupind vähenes külvide hävimisetõttu21%.Lisaksavaldastugevatmõjuuutetaimekaitsenõuetekehtestaminejatõhususeltnõrgematetaimekaitsevahendite kasutamine. Need muudatused on viinud olukorrani, kus rapsi ja rüpsi kasvatamine ei ole enam majanduslikult tasuv – senisest nn „rahakultuurist“ on saanud kahjumlik tegevus. Selle tulemusena on mitmed tootjad hakanud rapsi kasvatamisest loobuma.

2024. aastal püsis sealiha kokkuostuhind stabiilselt heal tasemel. Suurema osa aastast oli võimalik lihaveiseid müüa ekspordiks soodsahinnaga,mistoetasveisekasvatajatemajanduslikkuseisu.Piimakokkuostuhindjõudisaastalõpukstasemele49–50sentiliitri kohta.

Samas on veisekasvatuse väljavaated muutunud ebakindlamaks. Lihaveiste eksport on häiritud relvakonflikti tõttu Ukrainas, mis raskendab logistikat ja turgude toimimist. Täiendavat muret tekitab suu- ja sõrataudi leviku oht Euroopas, mis võib oluliselt piirata elusloomade liikumist ja mõjutada kaubandust kogu piirkonnas.

2024.aastaltäheldatipärastpikkatõusuperioodiesmakordseltpõllumaahindadelangust.KuigiSwedbankiandmetelkasvaspõllumaa keskmine hind 1,3%, viitab tegelik turudünaamika selgelt olukorrale, kus pakkumine ületab nõudlust.

Hinnalanguse peamiseks põhjuseks on kahe viimase aasta nõrgad majandustulemused põllumajandustootmises. Toetuste vähenemine, ilmastikust tingitud madal saagikus ning sisendhindade tõus on märgatavalt vähendanud tootjate finantsvõimekust.

Ostjatel ei ole piisavalt omavahendeid, et rahastada investeeringuid põhivarasse, ning samaaegselt piirab investeerimisvõimalusi vähene vaba rahavoog ja kõrge euribori määr, mis muudab laenuraha kättesaamise keerukaks ja kalliks.

Põllumeeste huvi kvaliteetse põllumaa omandamise vastu on jätkuvalt kõrge. Pangad hindavad põllumaad stabiilse ja usaldusväärse tagatisena ning on valmis finantseerima tehinguid, kui ettevõttel on kindel ja positiivne rahavoog.

Hea põllumaa tehinguhinnad on hetkel vahemikus 6 500–7 500 eurot hektari kohta. Turul on toimunud teatav hinnastabiilsuse taastumine ning märgata on ka mõõdukat korrektsiooni hindade languse suunas.

Intressimäärade muutumise risk

Laenulepingud on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3 või 6 kuu EURIBOR. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega