This company's branding has already reached 8,414 peopleand his is followed by 204 Storybook users.On average, the company has been rated 5.0 points.but there is no comment.

Strategic decision: We will cease business operations
Board member JANEK TRUMSI (12.05.2025): "With a carefully considered decision based on a number of factors, we plan to cease operations."

Tegevusaruanne 2023

AS Utilitas Tallinn (edaspidi UTL) kuulub energiakontserni Utilitas ja on valdusettevõtte AS Utilitas Tallinna Soojus 100% tütarettevõte (kuni august 2023 valdusettevõtte OÜ Utilitas 100% tütarettevõte). UTL varustab kaugkütteteenust osutades soojusega suuremat osa Tallinna ja Maardu soojatarbijatest. Ettevõte haldab ligi 520- kilomeetrist kaugküttevõrku, millest 68,8% moodustavad täielikult renoveeritud/eelisoleeritud või uued torustikud (2022.a 512 km ja 65,3%). UTL käitas 1 koostootmisjaama, 3 tsentraalkatlamaja (Mustamäe, Ülemiste, Kristiine) ja 41 väikekatlamaja, 3 jahutusjaama ning 2 päikeseelektrijaama. UTL osutas 2023. aasta lõpu seisuga kaugkütteteenust ligi 4 800 hoonele (2022.a. ligi 4 700), sh 172 650 kodumajapidamisele (2022.a.

170 000).

Kaugkütet toodetakse tsentraalsetes tootmisseadmetes, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, tootmises väheväärtuslikke kütuseid ja heitsoojust ning rakendada koostootmise eeliseid, vähendades seeläbi negatiivset mõju keskkonnale. UTLi kaugkütte- ja kaugjahutussüteemi on tunnustatud energiatõhususe märgistega “Tõhus kaugküte” ja “Tõhus kaugjahutus”. Nimetatud märgistega tunnustatud energiavõrk vastab EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tõhus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. UTLi kaugküttesüsteem kasutab baaskoormusel kohalikke taastuvaid kütuseid, so metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetud hakkepuitu, samuti elektri ja soojuse koostootmisprotsessis ning kaugjahutusprotsessis tekkinud heitsoojust.

Energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL kohaselt Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise otsusega kehtestati liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2030 siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid, millega astub Euroopa Liit lähemale eesmärgile täita oma Pariisi kokkuleppest tulenev kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemetega. 2021. aasta juulikuus esitles aga Euroopa Komisjon paketti „Eesmärk 55“, mille raames vaatab Euroopa Liit läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid eesmärgiga muutuda süsinikuneutraalseks aastaks 2050, võttes ühtlasi kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% aastaks 2030.

Kliimapaketi olulised osised on üksüheselt kattuvad energiakontserni Utilitas 2021. aastal loodud süsinikneutraalsuse plaaniga „Vähesest nulli“. Plaani kohaselt on kavas järk-järgult arendada uusi taastuvenergia võimsusi, et toota üksnes taastuvat energiat ja vähendada investeeringute abil heitmed nullini ning saavutada Tallinna kaugküttes süsinikuneutraalsus hiljemalt aastaks 2030.

Juba käesoleval ajal on kaugkütte CO2 heitkogused väga madalal tasemel - CO2 eriheide kaugküttevõrgus on ca 70,3 gr

CO2 müüdud soojuse kWh kohta.

2022. aasta mais esitas Euroopa Komisjon „REPowerEU“ kava, mille eesmärk on pakkuda lahendusi tekkinud energiakriisile, sh

ELi strateegilise autonoomia tugevdamine energiasektoris, puhtale energiale ülemineku toetamine ja piiriülese koostöö tugevdamine vastupanuvõimelisema energiasüsteemi saavutamiseks. „REPowerEU“ eesmärgid hõlmavad energiasäästu, energiaallikate mitmekesistamist ja taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu. Kavaga „REPowerEU“ kiirendatakse rohepööret ja ergutatakse ulatuslikku investeerimist taastuvenergiasse. Taastuvenergia on soodsaim ja puhtaim energia, mida saab kohapeal toota ning mis aitab vähendada vajadust energiaimpordi järele. Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini energiasõltumatust ja hoogustab rohepööret. Muu hulgas tegi komisjon „REPowerEU“ kavas ettepaneku suurendada Euroopa rohelise kokkuleppe paketi „Eesmärk 55“ siduvat energiatõhususe eesmärki 9%-lt 13%-le ja suurendada 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%-lt 45%- le.

Eesti taastuvenergia eesmärk on kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduses. 2022. aasta oktoobris jõustus energiamajanduse korralduse seaduses muudatus, millega kehtestati uus taastuvelektri osatähtsuse eesmärk aastaks 2030.

Selles sätestatud uue eesmärgi kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest senise 42% asemel, elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% senise 40% asemel ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%.

2021. aastal alguse saanud energiahindade turbulents näitas mõningat vaibumist 2023. aasta jooksul, kuid turbulentsid kütuste turul jätkusid ka 2023. aastal, kui turuosalisi tabas järjekordne ootamatus, kui oktoobris purunes Eesti ja Soome vaheline gaasitoru

Balticconnector, mis katkestas gaasi liikumise kahe riigi vahel. Sellele vaatamata suutis UTL jätkuvalt tagada kaugkütte, kui elutähtsa teenuse, osutamisel toimepidevuse ja kaugkütte tarbijate varustuskindluse ehk vajalikul hulgal, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga soojusenergia kättesaadavuse. UTLi korraldatud maagaasi hangete tulemusena sõlmiti lepingud nii avatud tarne gaasile kui ka määratud tarne gaasile kütteperioodiks vajalikus mahus. Tänu ennetavale tegevusele kütuste varumisel ja kõrgele kodumaise taastuvenergia osakaalule tootmises, suutis UTL, vaatamata maagaasi nappusest tingitud hinnatõusule, säilitada Tallinnas kaugkütte suhtelise hinnastabiilsuse ning alandada kaugkütte hinda Tallinna ja Maardu võrgupiirkonnas ca 20%. Kiirendatud korras üleminek kodumaistele taastuvatele energiaallikatele võimaldab suuremat hinnastabiilsust ja varustuskindlust ning toetab keskkonnahoiu eesmärke.

Kliendibaas

Tallinnas on lisaks UTLi opereeritavale ühtsele kaugküttevõrgule mitu lokaalse iseloomuga kaugküttevõrku ning paralleelne maagaasivõrk, mis samuti varustavad hooneid energiaga. Kaugküte on tänapäevane, efektiivne ja keskkonnasõbralik ning parim