This company's branding has already reached 12,231 peopleand his is followed by 161 Storybook users.On average, the company has been rated 5.0 points.and commented 1 time.

Tegevusaruanne 2024

Warmeston kontserni põhitegevus on biomasskütuste tootmine ja müük tööstuslikuks ja koduseks kasutamiseks. Puitpelletite tootmisel kasutatakse üksnes väheväärtuslikku ümarpuitu ja puidutöötlemise jääke – materjale, millele kasutus väljaspool bioenergeetikat Eestis tänastes mahtudes praktiliselt puudub.

Luues neile puidujääkidele stabiilse nõudluse, toetab pelletisektor Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet ning toob peamiselt ekspordile suunatud müügi kaudu Eestisse väärtuslikku tulu.

Puitpelletid on taastuvenergia allikas, mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks, asendades fossiilkütuseid. Biomassi kasutamine on väga madala süsinikjalajäljega alternatiiv, mis aitab leevendada kliimamuutustest tingitud negatiivseid mõjusid ühiskonnale.

Kodustes ja tööstuslikes lahendustes on puitpelletite eeliseks kõrge energiasisaldus ning võimalus energiatootmine automatiseerida ja juhtida. See võimaldab pelletitel täiendada päikese- ja tuuleenergia tootmist, mille maht kõigub sõltuvalt ilmastikutingimustest.

Turuülevaade 2024

Eesti metsandussektorit mõjutas 2024. aastal jätkuvalt ebamäärane regulatiivne raamistik, mis pärssis investeerimisjulgust ning vähendas turuosaliste valmisolekut teha pikaajalisi otsuseid. Investeeringute edasilükkamine või ümberhindamine on sektoris muutunud tavapäraseks. Trendi pöördumiseks vajab metsandussektor tervikuna pikaajalist regulatiivset kindlust metsaressursi kasutamise osas, mis võimaldab teha mahukaid investeeringuid, et toetada sektori rolli ühe peamise regionaalse tööandjana.

Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene päritolu biomassi ja puitpelletite impordile jäid olulisteks turgu kujundavateks teguriteks ka 2024. aastal. Mitmed Skandinaavia riigid on otsimas alternatiivseid tarnekanaleid, et asendada Venemaa päritolu biomassi. Aasta teises pooles suurenes

Skandinaavia turgude huvi Baltikumist pärit puiduhakke vastu, mis kasvatas ekspordimahte ja toetas kohalikke hinnatasemeid.

Puitpelletite nõudlus püsis läbi 2024. aasta pigem tagasihoidlikuna. Selle tulemusel vähendasid Eesti tootjad tootmismahte ning laoseisud püsisid läbi aasta ajaloolisega võrreldes pigem kõrgetel tasemetel. Neljandas kvartalis nõudlus mõnevõrra paranes, kuid suhteliselt sooja talve mõjul puitpelletite spot-hinnad stabiliseerusid ja püsisid viimase kolme aasta keskmisest stabiilselt madalamal tasemel. Aasta esimesel poolel ja üle suve püsisid hakkepuidu spot-hinnatasemed kütteväärtuse võrdluses pelletist kõrgemal tasemel. Anomaalia, mis aasta teisel pooles normaliseerus.

Baltikumi biomassi hinnad on püsinud mitmendat aastat pigem kõrgel tasemel, mis avaldab vahetut mõju regiooni tootjate konkurentsivõimele. Täiendavalt avaldab kulubaasile mõju regiooni kiire laiapõhjaline hinnatõus. Eesti-Läti inflatsioonimäärad on eelmiste aastatega võrreldes küll langenud, kuid ületasid 2024.

aastal oluliselt Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide keskmiseid tasemeid.

Tootmine ja müük 2024. aastal toodeti Eestis Statistikaameti lühiajastatistika andmetel 1,24 miljonit tonni puidupelletit (2023.

1,36 miljonit tonni, 2022. 1,51 miljonit tonni, 2021. 1,26 miljonit tonni, 2020. 1,27 miljonit tonni, 2019. 1,24 miljonit tonni). Ekspordiks müüdi väliskaubandusstatistika alusel 1,16 miljonit tonni (2023. 1,12 miljonit tonni, 2022. 1,38 miljonit tonni, 2021. 1,56 miljonit tonni, 2020. 1,09 miljonit tonni, 2019. 1,13 miljonit tonni). Eesti oli FAOSTAT 2023. aasta (2024. aasta andmeid pole veel avaldatud) andmete alusel maailma riikide aastases tootmismahu arvestuses 10. kohal (2022. 9., 2021. 10., 2020. 9., 2019. 11.) ja ekspordimahu arvestuses 6. kohal (2022. 6., 2021. 6., 2020. 6., 2019. 6.). Hinnanguliselt ületas Eesti tootmisvõimsus tegelikult toodetud mahte 2024. aastal ligi 40%.

Warmestoni gruppi kuulub Eestis neli puidupelletite tootmise tehast: (cid:127) Sauga tehas (kuni 210 tuhat tonni pelletit aastas) (cid:127) Järvere tehas (kuni 115 tuhat tonni pelletit aastat) (cid:127) Purila tehas (kuni 100 tuhat tonni pelletit aastas) (cid:127) Broceni tehas (kuni 160 tuhat tonni pelletit aastas)