Meie kliimas on korralikul katusel täita ülioluline roll, see peab pidama kinni tuult ja vihma, taluma suurt lumekoormust ning ka kõrvetavat päikest.

Hea katus algab läbimõeldud planeerimisest, alustades sellest, milline katus on projekteerimistingimustes ette nähtud, mis sobib ümbruskonnaga ja lõpetades sellega, kuidas teha katusekattele sobilik konstruktsioon, aluskate, soojustus, tuulutus ning lisada toimiv vihmaveesüsteem, nii et katus püsiks pea kohal tervena ja täidaks oma ülesannet aastakümneid..

Majale katusematerjali valides tuleb kaalukausile panna unistused ja võimalused ning leida nende vahel tasakaal. Lihtsamat tüüpi majale ei sobi tornidega katus näiteks. Keerulisem katusekonstruktsioon mõjutab ka hoone välimust ning selleks võib vaja minna luba. Kindlasti pea nõu katusespetsialistidega ning projekteerijaga, sest neil on kogemusi. 

Kui maja on ristkülikukujuline, siis pannakse sellele tavaliselt viilkatus. Kui tegemist on keerulise katusega, milles on palju aknaid, vintskappe, erinevaid kaldeid, võiks kattematerjal olla lihtsalt paigaldatav. Sellise keerulisema katuse ehitamine maksab kindlasti rohkem kui tavalise viilkatuse pealepanek.

Materjalivalikul arvestatakse ka kaldega — mida lamedam katus, seda tihedam peaks olema kattematerjal.

Katusepaneku eelarvet koostades tuleb arvestada aluskatusega: aluskate, roovid, tuulutusliistud, laudis, lisaks töö maksumus. Unustada ei tohi ka läbiviike, vihmaveesüsteemi ja katuse turvavarustust.

Eesti kliimasse sobib viilkatus

Tänapäeva väikemajal on kas viil-, pult- (ühe kaldega) või poolkelp- või kelpkatus. Tehakse ka lamekatuseid, kuid siiski palju harvem kui viilkatuseid. Eesti populaarseim katusetüüp ongi viilkatus, mis on kaetud kas pleki või kiviga. Viilkatus ja eriti laia katuseräästaga viilkatus on ka mõistetav ning ühtlasi asjalik valik, kuna sedatüüpi katuse järsk kalle võimaldab katuselt alla tulla liiglumel, mille raskus võiks katust kevade poole tõsiselt kahjustada.

Kattematerjali valikul tuleb lähtuda katuse kaldest, sest näiteks lamedale katusele ei sobi kõik materjalid. Katusekalle antakse suhtarvuna, milleks on katuse kõrguse ja horisontaalprojektsiooni suhe, või kraadides (katuseviilu ja horisontaalprojektsiooni vaheline nurk). Projektis võib olla määratud nii katuse tüüp, kalle ja isegi kattematerjal.

Viilkatuse kattematerjali valik on lai. Järsule katusele sobib põhimõtteliselt mis tahes kate, kui aga ettevalmistustööd on korralikult tehtud. Sobivad nii kivi, teras, vask, bituumen kui ka aspestivaba eterniit. Terasplekk võib olla tsingitud, lisakattekihiga, profiil- või valtsplekk. Levinud on ka kivikatused, kivid on valmistatud betoonist või savist.

Lamekatus ja selle osad peavad taluma vee ja lume survet. Harilikult kasutatakse lamekatuste kattematerjalina modifitseeritud bituumenist rullmaterjali. Lamekatuse kattematerjal peab olema homogeenne, st olema veetihe, vastu pidama survevee mõjule. Seega tuleb lamekatuse kattematerjali valikul hoolega arvestada ilmastiku mõjudega. Eramajadele tüüpilised viilkatused ei ole homogeensed, st et kattematerjal ei ole survevee suhtes täiesti veetihe. Vesi voolab kaldpinda mööda hooga alla.