Lutikate levik, paljunemine ja nende arvukus näib Eestis tagasi langevat 2020 aasta tasemele.  Sellel ajal tegi Control Lab OÜ 120 lutikate tõrjetööd aastas. 2022 aastal tõusis väljakutsete arv 15% jagu, ulatudes 138 - 140 külastuseni aastas.

2024 aasta tõotab tulla selles suhtes rahulikum. Põhjusteks on tõenäoliselt kohene sihipärane reageerimine majutusasutuste koristusjuhtide poolt. Mida kiiremini sellises olukorras tegutseda, seda kiirem ja kindlasti ka kvaliteetsem saab olema tõrjetööde oodatud tulemus.

 Voodilutikas (Cimex lectularius) on verelutiklaste sugukonda kuuluv putukaliik. See väga levinud parasiitputukas toitub verest. Ta on umbes 5–8 mm pikk ja ebameeldiva lõhnaga. Voodilutikad on harilikult punakaspruunid, toiduvaeguses olnud isendid on veidi heledamad. Voodilutikad on öise eluviisiga ja nad eelistavad elada toatemperatuuril. Täiskasvanud putukad külmuvad surnuks umbes –18 °C juures. Päeval on nad peidus voodites, liistude vahel, vaipade all või tapeedipragude vahel. Munade areng on varieeruv ja oleneb ümbritsevast temperatuurist, see võib väldata 4 päevast kuni 4 kuuni. Voodilutikate seedimine erineb pisut teiste vereimejatest putukate omast. Näiteks kestab imetud erütrotsüütide lõhustamine neil kauem. (Vikipeedia)