Eesti riik käivitab Globaalse Digiühiskonna Fondi, mille abil soovitakse eksportida Eesti digiühiskonna lahendusi ja luua uusi ärivõimalusi meie IKT-ettevõtjatele. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ning ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SA sõlmisid täna leppe, et asutada Globaalne Digiühiskonna Fond. Ühiste kavatsuste leppe allkirjastanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Globaalne digiühiskonna Fond sündinud viimase paari kuu jooksul toimunud mõttevahetustest Eesti ettevõtjate ja rahvusvaheliste ekspertidega. “Maailmas tuntakse suurt huvi Eesti e-riigi kogemuse vastu, seda on näidanud nii meie riigiasutuste kui ettevõtjate kogemus, kes juba teist aastakümmet Eesti digiühiskonna lahendusi ekspordivad,” sõnas minister. Eestis käib igapäevaselt delegatsioone kogu maailmast, kes soovivad siinset digivalitsemise ja -ühiskonna arendamise kogemust enda riigis rakendada. “Sageli ei järgne sellele huvile aga reaalset koostööd, mille üheks põhjuseks on asjaolu, et huvilised valitsused ei oma selleks piisavat rahastust. Rahvusvaheline fond, kuhu panustavad maailma jõukamad riigid, aitab parandada kehvemal järjel maade elujärge,” selgitas Tammist fondi käivitamise eesmärki. „Eesti riik on küll väike, kuid digiühiskonna mõistes oleme ülejäänud maailmas peajagu ees. See on meie võimalus toetada teiste riikide arengut ning samas tuua uusi kliente meie IT-ettevõtjatele,“ lisas Tammist. President Kersti Kaljulaid ütles oma sõnavõtus, et Eesti digipöörde teinud ühiskond on teistsugune ja seda on märgatud. “Eesti eesmärk on luua vähese bürokraatiaga ja kiirelt kasutusele võetav ning erarahal põhinev fond. See aitaks tagant tõugata riike, kellel on tahtmine, aga ei ole veel teadmist või ka võimalust ja teha nii suuremaks mitte ainult Eesti maine, vaid ka meie majandus. Meil on unikaalne kogemus, mille jagamisel on vaid taevas piirajaks, madalamalt ei ole mõtet mõelda,” lisas riigipea. NET GROUP OÜ juhatuse esimees Priit Kongo arvates on fondi loomine tervitatav. “See on minu arvates väga hea algatus. Et eristuda, tuleks uue fondi puhul keskenduda digiühiskonna täislahenduste loomise toetamisele, mis sisaldavad kolme olulist komponenti: seadusloome, protsessimuudatused ja tehnoloogilised lahendused. See on Eestis õpitu, mida saab maailmas jagada ja mis omakorda toetab Eesti IT ettevõtete ekspordi arengut.” Näitena riikidevahelisest koostööst nimetas ettevõtja Uganda riigiga. “Uganda on juba teist aastat edasi lükanud oma andmevahetusprojekti, sest neil puuduvad rahalised vahendid riigisisese tehnoloogilise uuenduse tegemiseks. Maailmapank ja teised rahvusvahelised fondid pakuvad raha tehnoloogia ostmiseks, mitte aga muudatuste elluviimiseks. Muudatuste juhtimine on sama kallis, kui tarkvara ostmine ning neid tuleb teha samaaegselt,” sõnas NET GROUP OÜ juhatuse esimees. Digiriigi sihtfond on plaanis käivitada 2020. aastal avaliku ja erasektori koostöös ning selle peakorterit kavandatakse Tallinnasse. Fondiga saaks rahastada nii lühikesi ja kiireloomulisi digiriigi võimekuse tõstmise algatusi, aga ka pikemaid arenguprogramme. Fondi tööd hakkab juhtima ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SA e-Eesti esitluskeskus. Rahvusvahelisse sihtfondi saavad panustada nii riikide valitsused kui ettevõtted üle maailma. Eesti riigil tuleks esimese sammuna panustada 350 000 eurot fondi käivitamiseks. Lisaks oleks riigil vaja eraldada 5 miljonit eurot fondi seemneinvesteeringuks. Rahastuse saamise eelduseks on ministri sõnul sihtriigi omafinantseering, mille suurus sõltuvad riigi majanduslikust arengutasemest. Rahastamisotsus tuleks rahvusvahelise kogemusega ekspertpaneelist.