Eluasemelaenude kasv jätkus veebruaris endises tempos, kuid tarbimislaenude ja autoliisingute võtmine on veidi vähenenud. Hoiuste kasv on aga endiselt kiire. Ettevõtted on viimastel kuudel võtnud laenu varasemast vähem, kirjutab EESTI PANGA ökonomist Jana Kask. 2018. aasta veebruariga võrreldes oli majapidamiste laenuaktiivsus veebruaris veidi väiksem. Uusi tarbimislaene ja autoliisingut võeti mullusest vähem ja seetõttu aeglustus ka laenujäägi kasv. Kuna jaanuariga võrreldes võtsid majapidamised veidi rohkem eluasemelaene, püsis eluasemelaenuportfelli aastakasv 7 protsendi juures. Tõenäoliselt hoiavad tugev tööturg, kiire palgakasv ja madalad intressimäärad majapidamiste laenunõudlust üleval ka edaspidi.     Ettevõtted laenasid ka veebruaris üsna tagasihoidlikult. Laenuportfelli 5,2-protsendilise aastakasvu taga olid energeetikasektori viimastel kuudel sõlmitud suuremahulised tehingud. Ilma selle sektori panuseta langenuks ettevõtete laenuportfelli aastakasv veebruaris alla 2 protsendi. Enamiku muude majandussektorite laenumaht on jäänud samaks või veidi vähenenud, üksnes kinnisvarasektori ettevõtted on laenamist suurendanud, sedagi mõõdukas tempos. Eluasemelaenude keskmine intressimäär veebruaris ei muutunud ja jäi 2,5 protsendi tasemele. Pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär tõusis 3,4 protsendini. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär ongi kuude lõikes üsna heitlik ja sõltub sellest, mis projekte ja mis mahus sellel kuul rahastati. Siiski on alates eelmise aasta keskpaigast intressimarginaalid ka üldiselt pisut suurenenud. Hoiuste kasv on endiselt kiire. Nii Eesti ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused suurenesid veebruaris aastatagusega võrreldes 9 protsenti. Mitteresidentide hoiuste osakaal reaalsektori hoiustes on aastail 2015–2018 märkimisväärselt vähenenud, tänavu veebruaris jäi see alla 7 protsendi.