Tuginedes majandus- ja inflatsiooniväljavaate põhjalikule analüüsile, võttis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu 7. märtsi rahapoliitika istungil vastu mitu rahapoliitilist otsust. Kehvemad majandusandmed viitavad majanduskasvu märkimisväärsele aeglustumisele, mis jätkub ka käesoleval aastal, ehkki leidub märke, et mõni kasvu pärssiv eriomane sisetegur on hakanud taanduma, vahendab EESTI PANK. Näib, et geopoliitiliste tegurite, protektsionismiohu ja arenevate turgude haavatavusega seotud püsiv ebakindlus avaldab mõju majanduskliimale. Ka alusinflatsiooni näitajad on endiselt tagasihoidlikud. Loiuma majanduskasvu tõttu aeglustub inflatsiooni lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile. Samal ajal soodustavad toetavad rahastamistingimused, soodne tööturudünaamika ja kiirem palgakasv endiselt euroala majanduskasvu ja vähehaaval tugevnevat inflatsioonisurvet. Seepärast otsustas EKP nõukogu kohandada oma eelkommunikatsiooni EKP baasintressimäärade kohta, väljendamaks eeldust, et EKP baasintressimäärad püsivad nüüdsel tasemel veel vähemalt 2019. aasta lõpuni ja igal juhul senikaua, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal, ning kordamaks oma eelkommunikatsiooni reinvesteeringute kohta. Lisaks otsustas EKP nõukogu algatada suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide uue seeria (TLTRO-III) ning jätkata eurosüsteemi laenuoperatsioone piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena vähemal kuni 2021. aasta märtsis algava arvestusperioodi lõpuni. Nende otsuste eesmärk on tagada inflatsiooni püsiv jäämine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal.