This company's branding has already reached 775 peopleand his is followed by 6 Storybook users.The company has not been rated.and there are no comments either.

Tegevusaruanne 2025

Üle-eestiline neidudekoor LEELO on alates 1996. aastast tegutsev ainulaadne neidudekoor, mille tegevus toimub kolmepäevaste laululaagrite vormis erinevates Eesti asulates. LEELO koori eesmärk on olla hea noortekoor, mis pakub võimalust neidudel üle Eesti laulda kõrgetasemelises neidudekooris parimate Eesti ning välismaiste dirigentide käe all. Töö kooriga toimub enamasti kolmepäevaste laululaagrite vormis erinevates

Eesti asulates. Alates 2013. a sügisest on koori peadirigent Külli Kiivet, lisaks töötavad kooriga hääleseadja Kädy Plaas-Kala, koormeister

Harriet Keerman, klaverisaatja Ulla Krigul ja mänedžer Kertu Aksiim.

Aasta 2025 tõi üle-eestilisele neidudekoorile LEELO mitmeid esinemisi kontsertidel üle Eesti, sealhulgas kahe naishelilooja autorikontserdil, ning ettevalmistusi ja osalemist 2025. aasta üldlaulupeol "Iseoma". Aasta teises pooles alustati ettevalmistustega koori 30. sünnipäeva juubelikontsertideks 2026. aasta esimeses pooles. Aasta jooksul toimus 9 koorilaagrit, lisaks osalemine üldlaulupeol ja selle maakondlikes eelproovides.

Olulisemateks tegevusteks olid: (cid:127) Esinemine Piret Rips-Lauli juubelikontserdil 11.01 Pärnu Linnaorkestriga (cid:127) Esinemine Pille-Riin Tipi autorikontserdil "Kahe maailma vahel" (lavastaja Mari-Liis Lill) 26. ja 27.04 Tallinna Peeteli kirikus (cid:127) Osalemine XXVIII üldlaulupeol "Iseoma" Tallinnas nii nais- kui ka valiknaiskooride ridades koos vilistlastega (cid:127) Osalemine IV Tallinna Noortekooride Festivalil neidudekooridele oktoobris Tallinnas, sh esinemine festivalikontserdil EMTA kontserdimajas (cid:127) Neidudekoorimuusika salvestamine Tartus Elleri kooli Tubina saalis 2025. aasta lõpus oli kooris 43 lauljat vanuses 15-26 eluaastat, kellest enam kui pooled on pärit erinevatest paikadest väljaspool Tallinna linna.

Koori kuulub lauljaid Harju, Võru, Hiiu, Tartu, Järva, Lääne-Viru, Rapla, Ida-Viru, Jõgeva, Pärnu, Saare ja Viljandi maakondadest, aga ka

Hollandist ja Soomest, olles mitmelegi tüdrukule ainus võimalik neidudekoor. Laulupeoks lisandus püsilauljatele ligi 30 koori vilistlast, nii Eestist kui ka kaugemalt, kes omandasid võrdväärselt kogu laulupeo nais-, valiknais- ja ühendkooride repertuaari.