This company's branding has already reached 1,305 peopleand his is followed by 5 Storybook users.On average, the company has been rated 4.8 points.and commented 135 times.

Tegevusaruanne 2025

2025. aasta tegevusaruanne.

Sihtasutus Kihnu Kultuuriruum tegutses 2025. aastal veidi teisiti, projektipõhiselt. Päris täiskohaga töötajaid meil 2025. aastal ei olnud, aga projektide juhtimise ja elluviimisega toimetas päris palju inimesi ning asjad edenesid jõudsalt.

Eelmise aasta lõpus asus sihtasutust juhatama Annely Akkermann, kelle ülesandeks jäi ainult üldjuhtimine. Kultuurielu juhatas endiselt Maria

Michelson ning igapäevaseid haldusasju hoidis järje peal Mari Mets. Arvestust pidas Irene Port. Metsamaa talu heakorra eest hoolitses Eveli

Vahkel, köögis töötas kokana Galina Leas ja teda abistas Helle Lumi. Metsamaa talus elab vastavalt lepingule Veera Metsa. Tuletorni hoidsid külastajatele avatuna Silvi Pelberg ja Nora Kalda. Nõukogu senistele liikmetele, Maie Aavale, Aivi Lintnermannile, Margit Salmarile, Maaja Vadile ja Ingrid Rüütlile lisandusid Reet Laos ning Raigo Tšetšin. Põhikirja järgi võib sihtasutuse nõukogus olla veel kaks liiget. Soovime kaasata veel kahte meest, et sooline tasakaal parem oleks. Organisatsioonid, mis suudavad koondada ühiselt tegutsema nii soo, vanuse kui ka eriala poolest erinevaid inimesi, on tugevamad ja toimekamad.

Toimusid traditsioonilised laagrid. Pillilaagrit juhtisid sellel ja jätkavad järgmisel aastal kaksikõed Lisett ja Loree Neerut.

Pärimuslaagrit vedas Mari Michelson.

2025. aasta märtsis andsime emakeele päeva puhul ühe hulga aja välja pärimuspreemia Egert Pullile tema tänuväärse ja silmapaistva töö eest.

Aprillis toimus Kudumisfestival Annika Annuki juhtimisel.

Ingrid Rüütlit ja Rosaali Karjamit õnnitlesime 90. sünnipäeva puhul ja Kultuuriruumi kauaaegset juhti Mare Mätast 50. juubelisünnipäeva puhul.

Uutest projektidest vääris esile tõstmist Puagi Obosõtalli korrastamine, seda projekti juhtis Raigo Tšetšin ning talbusõl 50 aasta tagust obosõsõnnikut vällä vädämes, käis paarkümmend inimest. Kihnu sai väga ilusa kontserdipaiga juurde. Tähistasime seal Tuletorni 160 sünnipäeva, mille pühitsemiseks pani Reet Laos üles ilusa näitus Kihnu Jõnnust ning Marek Strandberg salvestas Reedaga Kuku Raadio saate

Kukkuv Õun.

Veel teinegi saade sai salvestatud: Juku-Kalle Raid käis Mare juubelil ning salvestas temaga samuti Metsamaal Kuku Raadio saate Jukuraadio sarjas. Neid mõlemaid saab järele kuulata. Augustis korraldas Reet Laos Puagi õuõs Merelaulude õhtu, kus esinesid Tuulelõõtsutajad.

Sügisel algas täiskasvanute pillikursus, mida vedas Õie Vesik.

Juulikuus kajas Metsamaa õu laste kilgetest, Ave Moks ning Agne Alas, hoidsid Kihnu mudilasi ning muidugi õpetasid neile ka Kihnu tarkusi.

Projekti juhtis Mari Mets. Lastele meeldis ja vanematele ka, sest 3-4 tunniga, mis lapsed saab hoida jätta, jõuab üht-teist ära teha.

Augustis külastas Kihnut üle hulga aja Ingrid Rüütel, kutsusime kokku Kihnumua liikmeid, endisi ning praeguseid. Lauldi ning tantsiti. Novembris käisime väikese seltskonnaga esinemas Ingridi juubelikonverentsil.

Septembris pidasime muuseumi ning rahvamajaga koos lõikuspidu. Elis Hallik, kes on juba üle maailma kuulus helilooja, kirjutas selleks puhuks teose Kihnu hällilaulu ainetel. Keelpillikvartett kandis selle ja veel mõne teose ette.

Novembris pidasime natuke kadripäeva ning tegime tuleva aasta plaane. Koostati finantsprojekt ja rahastustaotlus Kihnu heli- ja valgustehnika soetamiseks ning mitme kihnlase selle kasutama õpetamiseks, et ei peaks igale sündmusele mandrilt tellima. Kahjuks see projekt Pärnu Lahe

Partnerluskogult toetust ei leidnud.

Ettevalmistused käivad 2027. aastal teatritüki lavastamiseks, aga ilma valgus- ja helitehnikata satub see kahtluse alla. Novembris käisime Tartus teatris vaatamas üht etendust, et kas seda mitte sellel suvel Kihnu tuua. Pärast arutasime veel, et missugustest Kihnu raamatutest võiks lavastusi teha, sõelale jäid Hülgeküti Päevik, Maaleib, Karge Meri, Kihnu Jõnn. Neid projekte juhivad Andres Popov ja Gerd Kark.

2026. aastaks on kavandatud Pillilaager, Pärimuslaager ja Kudumisfestival. Puaek avatakse, käsitööd ja kohvi müüakse. 27. juunil korraldatakse koos Eesti Apostliku Õigeusukirikuga palveränd, kus saab rohkem tundma õppida õigeusu traditsiooni.

Plaan on veidi Metsamaal ümberehitustöid teha, kontor uue maja teisele korrusele viia ja vanale majale rohkem kasutust otsida.

Ettevalmistused käivad ka Kihnu kultuuriruumi paremaks tutvustamiseks. Sihtasutus ei ole organisatsioon ainult ise enda pärast. Ta on ikkagi ellu kutsutud Kihnus, Manijas ja ümbritsevatel laidudel pärimuskultuuri elavana hoidmiseks, kogukonna kokku kutsumiseks, väljaspool elavate kihnlastega ühenduse hoidmiseks ja kihnu pärimuskultuuri tutvustamiseks üle Eesti ja maailma. Me teeme seetõttu turundustööd kogu sihtkohale ning sellel alal tegutsevatele pärimuskultuuri hoidjatele ning sündmuste korraldajatele. Kultuuriruumi veebileht on ajale jalgu jäänud, hakkame mõtlema, missugune võiks uus veebileht olla. Arutelu ja koolitus toimus 10. jaanuaril Metsamaal. Koolitust viisid läbi Meelika Lehola ja

Kai Leas. Aruande koostamise ajaks on Kai Leasele antud välja stipendium sihtasutuse tutvustamiseks digimeedias ja Kihnu päritolu vabagraafik Jaan Saar loonud sihtasutusele uue graafilise kujundusstiili.