Juba 296 578 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 519 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,6 punktiga ja kommenteeritud 166 korda.

Tegevusaruanne 2025

1. Üldinformatsioon 1.1. Sissejuhatus

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab konsolideeritud teavet AS-i SEB Pank (edaspidi Pank) ja selle tütarettevõtja

AS SEB Liising (edaspidi ühiselt Grupp) osas, mis on koostatud 31. detsembril 2025 lõppenud aasta kohta. Kõik esitatud arvud on 31.12.2025. aasta seisuga või lõppenud aasta kohta, kui ei ole toodud teisiti.

Panga sajaprotsendiline omanik on Rootsis registreeritud ja börsil noteeritud emaettevõtja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ), mida koos kõigi oma tütarettevõtjatega nimetatakse edaspidi Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupiks. Tegemist on pika ajalooga Põhja-Euroopa juhtiva finantsteenuste grupiga, millel on üle 19 600 töötaja.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp on ainulaadse kliendibaasi ja turupositsiooniga pank, mis teenindab kliente koduturgudel ja rahvusvahelise võrgustiku kaudu üle maailma ning pakub laia valikut juhtivaid finantsteenuseid ettevõtetele ja asutustele Põhjamaades, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Rootsis ja Baltikumis pakub Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp universaalseid pangateenuseid. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupil on hea positsioon äriklientide teenindamisel üle maailma, omades kontoreid mitmes rahvusvahelises finantskeskuses. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi rahvusvaheline võrgustik on väga tõhusaks vahendiks ülemaailmsetele finantsasutustele juurdepääsu pakkumisel investeerimisvõimalustele

Põhjamaade varadesse – valdkonda, milles ollakse turuliider.

Grupi eesmärk on läbi vastutustundliku nõustamise ja kapitali kujundada positiivset tulevikku – täna ja tulevastele põlvkondadele. Selle saavutamiseks on määratletud kolm käitumisviisi: väärtuse loomine, pikaajaline tegutsemine ja positiivsete suhete loomine. Edu võti on oskuslik meeskond ja nende pühendumus pakkuda parimat võimalikku kliendikogemust. Seisuga 31.12.2025 on AS SEB Panga grupil ligilähedaselt 724 000 klienti, keda teenindab 1 088 töötajat.

1.2. Õiguslik struktuur

Grupi õiguslik struktuur seisuga 31.12.2025:

Registri Registreerimis- Soetusmaksu-

Ärinimi Aadress Põhitegevusala Osalus number kuupäev mus (milj. EUR)

Grupi

AS SEB Pank 10004252 08.12.95 Tallinn, Tornimäe 2 Pangandus emaettevõtja

AS SEB Liising 10281767 03.10.97 Tallinn, Tornimäe 2 Liising 100,0% 1,8

Sertifitseerimis- ja

SK ID Solutions AS 10747013 27.03.01 Tallinn, Pärnu mnt 141 ajatempliteenused 25,0% 1,0 2,8

Kõik ettevõtjad on registreeritud Eesti Vabariigi Äriregistris.

Kõigi investeeringute puhul võrdub osaluse protsent nii osalusega aktsiate arvust kui ka osalusega häälte arvust.

Muudatused Grupi õiguslikus struktuuris

Majandustegevuse lõpetamise ning likvideerimismenetluse lõppemise järel kustutati AS Rentacar, AS SEB Liisingu täielikult omanduses olev tütarettevõte, äriregistrist 31. detsembril 2025.

Muud ühendused, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi:

Mittetulundusühing SEB Heategevusfond on konsolideerimisgruppi mittekuuluv ühing, mis registreeriti 06.01.2006. Ühingu eesmärgiks on rahaliste vahendite kogumine ning jaotamine heategevuslikel eesmärkidel vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega tegelevatele organisatsioonidele. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega Eesti Vabariigi Valitsuse nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik- õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Mittetulundusühing SEB Spordiklubi on konsolideerimisgruppi mitte kuuluv ühing, mis alustas tegevust 2008. aasta septembris. Ühingu eesmärgiks on spordiürituste korraldamine võistlustasemel ning oma tegevuse ja toetajate reklaamimiseks reklaamürituste korraldamine. Ühingu lõpetamisel antakse ühingu vara üle ühinguga samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või teistele isikutele põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikkuse huvides.

Teave kontorite kohta 2025. aasta lõpu seisuga oli Pangal üle Eesti 12 kontorit, millest kõik tegelevad klientide teenindamise ja nõustamisega.

Sularahateenust pakutakse nii ATM-võrgu kaudu üle Eesti kui ka kahes kontoris.

Konsolideerimisgrupp Eesti krediidiasutuste seaduse mõistes ja Grupp konsolideerimises vastavalt IFRS-ile kattuvad.

1.3. Organisatsioonistruktuur ja Panga komiteed

Panga juhtimisraamistik on kehtestatud vastavalt seadustele, põhikirjale ning sise-eeskirjadele ja juhistele, milles on selgelt määratletud juhtorganite ülesanded ja kohustused. Panga juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhatus on

Panga täitevorgan.

Nõukogu – kollektiivne järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet Panga tegevuse üle ja tagab, et Pangal on tõhus sisekontrollisüsteem.

Nõukogus on 8 liiget: Pia Warnerman (esimees), Niina Äikäs, Aušra Matusevičienė, Mats Torstendahl, Juha Kotajoki (sõltumatu), Nina

Hammarström (sõltumatu), Athina Pehrman (sõltumatu). 17.06.2025 liitus nõukoguga Nils Johan Andersson. 2025. aastal toimus 12 koosolekut.

Nõukogu komiteed

Nõukogu on moodustanud komiteed, mis tegelevad konkreetsete kindlaksmääratud küsimustega ja valmistavad need küsimused ette nõukogule otsuse tegemiseks. Komiteesid on kolm: - Riskikomitee, mis annab nõu olemasoleva ja tulevase riskivalmiduse ja -strateegia osas, aitab jälgida sellise strateegia rakendamist; - Auditi- ja vastavuskontrollikomitee, mis toetab Panga raamatupidamisarvestuse, varahalduse ja finantstingimuste rahuldava kontrolli kehtestamist ja kontrollimist vastavalt välis- ja sise-eeskirjadele, toetab nõukogu ka sisekontrollide piisavuse ja tõhususe kehtestamisel ja jälgimisel eesmärgiga tagada vastavus sisemistele ja välistele nõuetele; - Töötasukomitee, mis nõustab töötasude, juhtimisoskuse, talitluspidevuse ja muude personalijuhtimisega seotud küsimuste osas.

Lisaks täidab töötasukomitee nomineerimiskomitee ülesandeid, hinnates juhtorganite ja võtmeisikute sobivust, valides ja nimetades ametisse juhtorganite ja võtmeisikute kandidaate.

Need komiteed annavad nõukogule korrapäraselt aru. Nõukogu hindab jooksvalt selliste komiteede ülesehitust, koosseisu ja volitusi.

Juhatus– Panga juhtimisfunktsiooni täitev juhtorgan, kes viib ellu Panga strateegiat ja strateegias nimetatud eesmärke. Juhatus vastutab Panga usaldusväärse ja turvalise haldamise ning juhtimismeetmete rakendamise eest, et tagada Panga tegevuse tõhus ja usaldusväärne korraldus.

Juhatuse liikmed seisuga 31.12.2025:

Allan Parik Juhatuse esimees

Peep Jalakas Juhatuse liige, Ettevõtete panganduse valdkonna juht

Monika Kallas-Anton Juhatuse liige, Jaepanganduse valdkonna juht

Eve Kümnik Juhatuse liige, Finantsjuhtimise ja äriteenuste valdkonna juht

Alto Aljas Juhatuse liige, Panga riskijuht, Krediidi- ja riskivaldkonna juht

Ainar Leppänen Juhatuse liige, Kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht

AS-i SEB Pank juhatuse liikmed kuuluvad Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi ühingute nõukogudesse. Allan Parik on AS-i

SEB Liising, AS-i SEB Varahaldus ja SEB Life and Pension Baltic SE nõukogu liige. Monika Kallas-Anton on AS-i SEB Liising ja AS-i SEB

Varahaldus nõukogu liige. Peep Jalakas on AS-i SEB Liising nõukogu liige.

Teave välisaudiitori kohta

Grupi konsolideeritud raamatupidmisaruannet auditeerib Ernst & Young Baltic AS. Grupi audiitor on 2025. aasta jooksul osutanud muid kindlustandvaid teenuseid, mida audiitorid peavad osutama vastavalt krediidiasutuste seadusele, väärtpaberituru seadusele ja muid,

Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud teenuseid.

AS SEB Pank juhtimiskorda käsitlev teave

AS SEB Pank juhindub Panga juhatuse ja nõukogu liikmete värbamisel krediidiasutuste seadusest ja Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi EBA) suunistest juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta.

Panga juhatuse ja nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Töökuulutused otsitava ametikoha kohta avaldatakse erinevates personaliotsingu kanalites sh pangagrupi siseveebis, samuti kasutatakse sihtotsingut. Erinevate kanalite kasutamine tagab võimalikult suure hulga potentsiaalselt sobivate kandidaatide informeerituse vakantsest ametikohast ja sellele esitatud nõuetest.

Värbamisprotsessi käigus esitab potentsiaalne kandidaat Pangale ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad sellised asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla krediidiasutuse juht.

Panga juhatuse ja nõukogu liikmete kandidaatide sobivust hindab Panga nõukogu töötasukomitee, mis täidab ühtlasi nomineerimiskomitee ülesandeid. Kandidaadi hindamisel lähtutakse AS-i SEB Pank tegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest ning ametikohaga kaasnevatest kohustustest. Komitee hindab kandidaadi reputatsiooni, tema ametikohale vastavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti sõltumatust ja ametiülesannete täitmisele pühendatavat aega. Komitee peab tagama kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste sobiva tasakaalu.

Oluliseks kriteeriumiks juhatuse ja nõukogu liikmete valikul on ka mitmekesisuse põhimõtete järgmine, mis tähendab, et AS SEB Pank pakub võrdseid võimalusi ja õigusi kõigile, sõltumata soost, rahvusest, etnilisest päritolust, vanusest, seksuaalsest orientatsioonist, soolisest identiteedist või usutunnistusest.

Uute liikmete valimisel lähtutakse põhimõttest, et nõukogu ja juhatuse koosseis peab olema Panga juhtimiseks piisavalt mitmekesine.

See võimaldab erinevate kogemuste, teadmiste ja vaatenurkade laialdasemat kasutamist juhatuse ja nõukogu töös, mis omakorda tagab parema juhtimis- ja otsuste kvaliteedi ja äritulemused. Panga juhatuse ja nõukogu moodustamisel pöörab Pank tähelepanu, et selle koosseis oleks lisaks teadmistele ja kogemustele piisavalt laiaesinduslik ka lähtuvalt vanusest, soost, geograafilisest päritolust, haridusest ja töökogemusest.

Juhatuse liikmete värbamise ja sobivuse hindamise protsessi koordineerib Personali- ja koolituse divisjon.

1.4. Grupi sisekontrollisüsteemi eesmärgid, ülesehitus ja organisatsioon

Sisekontroll finantsaruandluse üle (edaspidi ICFR) viitab protsessidele, mida Grupp ja Pank on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eeskujul rakendanud finantsaruannete täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. See hõlmab kontrolle, mis on suunatud finantsaruandlusega seotud vigade ja pettuste ennetamisele või avastamisele. Need kontrollid hõlmavad tavaliselt põhimõtteid, tegevuskordi ja järelevalvemehhanisme, mis annavad piisava kindluse usaldusväärsete finantsaruannete koostamise kohta. ICFR on ettevõtte juhtimise oluline osa ja selle vaatab igal aastal läbi auditi- ja vastavuskontrollikomitee.

ICFR on väljakujunenud protsess, mille eesmärk on pakkuda piisavat kindlust finantsaruandluse usaldusväärsuse osas ja vähendada väärkajastamiste riski. ICFR põhineb Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee (edaspidi COSO) kehtestatud raamistikul ja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp rakendab seda iga-aastases tsüklis.

Kogu aasta jooksul viiakse läbi järgmised etapid: 1. Riskianalüüs ja piiritlemine. Et teha kindlaks ja mõista, milliseid riske, mis on aruandlusprotsessi, majandustulemuste ja bilansiaruannete jaoks asjakohased ja olulised, analüüsitakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi ja üksuse tasandil.

Tulemusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, milliseid üksusi, protsesse ja süsteeme peab ICFR-protsess tuleval aastal hõlmama.

2. Riskide ja kontrollide kindlakstegemine. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp otsustab riskihindamise ja piiritlemise tulemuste põhjal, milliseid protsesse tuleb järgmisel aastal analüüsida. Seejärel vaadatakse piiritletud protsessid läbi töötubades, kus arutatakse riske ja kontrolle.

3 Kontrollide hindamine. Kontrollide omanikud hindavad kontrolle aasta jooksul pidevalt enesehindamise kaudu. Nii saab tuvastada

Grupi nõrgad kohad, rakendada kompenseerivaid kontrolle ja teha parandusi. Hindamisel kirjeldatakse olulisi finantsaruandluse riske ja kommenteeritakse olulisi kõrvalekaldeid võrreldes eelmiste kvartalitega.

4. Aruanne. Järelevalvealaste tegevuse tulemused koondatakse ja analüüsitakse, et hinnata ICFRi jääkriski. Järelevalvearuanded esitatakse finantsjuhile kord kvartalis. Aruanne aitab kaasa läbipaistvusele Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis ja võimaldab jääkriskide alusel seada parendustegevused tähtsuse järjekorda. Aruanne esitatakse igal aastal ka auditi- ja vastavuskontrollikomiteele.

5. Sõltumatu ülevaatus. Lisaks sellele protsessile viib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi siseaudit läbi sõltumatuid ICFR raamistiku ülevaatusi ning välisaudit testib ICFR raamistiku kontrolle Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi finantsauditi raames.

1.5 Regulatoorne järelevalve 2025. aasta esimeses kvartalis määras Euroopa Keskpank (edaspidi EKP) AS ile SEB Pank halduskaristuse. EKP hinnangul ei vastanud

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) Balti pankade ariühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul sisereitingutel põhineva mudeli (edaspidi IRBmudel) teatud komponendid – ettevaatusmarginaa-lid (edaspidi MoC) – EKP nõuetele ning puudusi ei kõrvaldatud õigeaegselt. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) Balti pangad on tagasisidet tunnistanud ja rakendanud parandusmeetmeid. A-Sile SEB Pank määratud haldustrahv on 410 tuhat eurot.

- 2. Ülevaade Grupi tegevustest ja olulistest sündmustest 2.1. Majanduskeskkond 2025. aastal alustas Eesti majandus aeglast taastumist varasemast langusest. Esialgsete andmete kohaselt suurenes SKP võrreldes eelneva aastaga 0,5%. Taastumist vedas peamiselt väliskaubandus: eksport kasvas aasta kolme esimese kvartali jooksul 4,5%.

Eratarbimine püsis maksutõusude ja inflatsiooni surve all ning vähenes samal perioodil 0,1%. Seevastu kapitalikulutuste olukord oli oodatust parem, kasvades 1,5%.

Aeglane taastumine toimus ka peamistes majandussektorites. Tööstustoodang kasvas 2025. aastal 1,7%, sealhulgas töötlev tööstus 3,1%. Jaekaubanduse mahuindeks suurenes sama perioodi jooksul 2,0%. Kuigi ehitusmaht jäi 2025. aastal tagasihoidlikuks, siis kinnisvaraturul püsis tehingumaht kõrge, viidates kõrgele aktiivsusele järelturul.

Tööturu olukord paranes samuti: 2025. aasta kolmandaks kvartaliks oli töötuse määr langenud umbes 7%ni ning hõivemäär lähenes 70%le. Samas aeglustus palgakasv – keskmine brutokuupalk kasvas 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul 6%. Leibkondade ostujõudu mõjutasid negatiivselt 2% tulumaksu tõus ning 4,8% inflatsioon. Viimast vedasid automaksu kehtestamine ja käibemaksumäära tõus 2025. aasta juulis ning toidukaupade märkimisväärne kallinemine.

2.2. Tulemuste kommentaar 2025. aastal mõjutas pangandussektorit stabiliseerunud Euribor ning turud eeldavad, et kuue kuu Euribor püsib vahemikus 2,1%– 2,5%. See tähendab, et on taastunud majanduskeskkond, kus laenamine on muutunud soodsamaks ja hoiustamise kõrval kaalutakse üha enam investeerimist.

Vaatamata erinevatele maksutõusudele, taastus eraisikute majandusaktiivsus. 2025. aastal alustas rekordarv Grupi kliente säästmist oma finantsheaolu kindlustamiseks. Grupi kogumishoiuste maht kasvas aastaga ligikaudu 54%. Samuti suurenes rekordiliselt uute investorite arv: investeerimist alustas rekordarv kliente, mis on 45% rohkem kui varasematel aastatel. Aasta lõpu seisuga ulatusid

Grupi eraklientide hoiused 3 miljardi euroni.

2025. aastal andis Grupp Eestis välja ligi 2,1 miljardi euro eest uusi laene ja liisinguid. Neist 1,3 miljardit äriettevõtjatele ja ligi 800 miljonit eraisikutele. Grupp finantseeris 5 129 kodu ostu ja 5 510 ettevõtja äriplaani. Ettevõtjate laenuportfell kasvas aastaga 9,5% ja eraisikutel 7,2%. Laenunõudluse kasv näitab ettevõtjate julguse taastumist. Eelkõige oli aktiivne kodumaine kapital, kuid ka väliskapital tegi Eestisse olulisi investeeringuid.

18. detsembril 2024 teatas Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp plaanist lihtsustada oma õiguslikku struktuuri Balti riikides, ühendades kolm Balti juriidilist üksust, sealhulgas Grupi, piiriülese ühinemise teel üheks juriidiliseks isikuks. Selle ümberkorralduse eesmärk on parandada klientide kasvu toetamist piirkonnas ning tõhustada äriühingu juhtimist, säilitades samal ajal katkematu pangandustegevuse Eestis, Lätis ja Leedus.

2025. aastal viis Grupp läbi väljakuulutatud ühinemistehinguga seotud ettevalmistavad tegevused, sealhulgas suhtluse järelevalveasutustega ning tehingut toetavate materjalide väljatöötamise ja esitamise.

Kolme üksuse ühendamise kaudu kasutab Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp paremini ära oma kohalike pankade tugevusi kogu piirkonnas ning suurendab finantseerimisvõimekust konsolideeritud bilansi kaudu. Muudatuse eesmärk on tugevdada

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi suutlikkust toetada Balti riikides pikaajalisi ja mahukaid projekte, millest võidavad ärikliendid paremate nõustamisteenuste ning laiema juurdepääsu kaudu kapitalile. Uus õiguslik struktuur loob eeliseid ka jaeklientidele, kuna lihtsustatud juhtimisraamistik võimaldab kiirendada uute toodete ja lahenduste turule toomist. Skandinaviska Enskilda Banken

AB (publ) grupp on jätkuvalt pühendunud Balti piirkonnale ning jätkab tegevuse arendamist kooskõlas klientide vajadustega.

Tingimusel, et saadakse kohalike finantsjärelevalveasutuste ja Euroopa Keskpanga (edaspidi EKP) regulatiivsed heakskiidud, eeldatakse uue õigusliku struktuuri toimima hakkamist 2027. aasta alguseks. Ühendatud juriidilise isiku asukohariigiks saab Eesti, kusjuures Lätis ja Leedus tegutsevad filiaalid.

Grupp lõpetas 2025. aasta 166,9 miljoni euro suuruse kasumiga (2024. aasta kasum oli 175,0 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 293,3 miljoni euroni (2024. aastal 352,7 miljoni euroni) ning tegevuskulud 90,9 miljoni euroni (2024. aastal 85,0 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid suurendas Grupp 1,5 miljoni euro ulatuses (2024. aastal vähendati 5,6 miljonit eurot).

Grupp maksis 2025. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 102,6 miljonit eurot (2024. aastal 108,0 miljonit eurot) erinevaid makse.

2.2.1. Likviidsuse juhtimine ja rahastamisstruktuur

Grupi likviidsuse juhtimise üldine eesmärk on kindlustada, et Grupp omaks kontrolli likviidsusriski üle, sh omaks piisavalt raha või raha ekvivalente oma likviidsuskohustuste õigeaegseks täitmiseks kõikides ettenähtavates olukordades ja vääringutes ilma oluliste täiendavate kuludeta. Grupi likviidsuspositsioon püsis 2025. aastal kindlana, mida iseloomustasid tugevad likviidsuse suhtarvud, ületades regulatiivseid ja sisemisi limiite ning eesmärke piisava puhvriga.

Grupi rahastamisstruktuuris 2025. aastal olulisi muudatusi ei toimunud – hoiused jäid peamiseks varade rahastamisallikaks. Aasta jooksul võis täheldada tähtajaliste hoiuste osakaalu väikest vähenemist. Grupi peamiseks hulgirahastamise allikaks jäi endiselt

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp.

2.2.2. Riskijuhtimine

Risk on defineeritud Grupis kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Riskide võtmine ja riskijuhtimine on kogu Grupi äritegevuse lahutamatud osad ja peavad seetõttu olema seotud äristrateegiaga. Grupi kasumlikkus ja elujõulisus sõltuvad otseselt võimest tuvastada, mõõta, hinnata, jälgida, juhtida, leevendada, raporteerida ja hinnastada kõiki materiaalseid riske, millega kokku puututakse, hoides samal ajal piisavat kapitali- ja likviidsuspositsiooni ettenägematuteks sündmusteks.

Nõukogu vastutab riskiisu raamistiku ja põhimõtete ning Grupi poolt võetavate riskide maksimaalsete vastuvõetavate tasemete kehtestamise eest. Grupi riskiisu raamistik on nõukogu pikaajaline vaade riskiliikidele ja -tasemetele, mida Grupp on valmis võtma, et saavutada oma üldised ärieesmärgid.

Grupp juhib oma finants- ja mittefinantsriski, nagu on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamisaruande lisas 2. Riskipoliitika ja - juhtimine. See osa sisaldab ka riskipoliitika ja -struktuuri kirjeldust, samuti riskijuhtimise ja mõõtmismeetodite kirjeldust riskiliikide kaupa.

Riskijuhtimise põhimõtetes olulisi muudatusi ei toimunud. Samas rakendati või muudeti mitut riskimõõtmismudelit ja täiustati riskiisu raamistikku.

2.3. Suhtarvud ja varade kvaliteet

Suhtarvud (miljonites eurodes) 2025 2024

Puhaskasum 166,9 175,0

Tegevuskasum 200,9 273,3

Omakapitali tootlus (ROE), % 15,97 15,71

Vara tootlus (ROA), % 1,79 1,97

Neto intressitulu 238,7 288,5

Puhas intressimarginaal (NIM), % 2,59 3,30

Kulude ja tulude suhe, % 30,99 24,10

Laenude ja deposiitide suhe, % 120,28 111,47

Neto eeldatava krediidikahjumi määr*, % (Lisa 11 ) -0,02 0,07

Eeldatava krediidikahjumi kaetuse määr, % (Lisa 15 ) 0,21 0,21

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv, % (Lisa 35 ) 25,77 23,59

Selgitused

Omakapitali tootlus (ROE) = Puhaskasum/Keskmine omakapital * 100

Vara tootlus (ROA) = Puhaskasum/Varad, keskmine * 100

Puhas intressimarginaal (NIM) = Neto intressitulu/Intressitootvad varad, keskmine * 100

Kulude ja tulude suhe = Tegevuskulud kokku/Tulud kokku * 100

Laenude ja deposiitide suhe = Laenud klientidele/Klientide hoiused ja laenud *100

Neto eeldatava krediidikahjumi määr=Neto eeldatav krediidikahjum (Lisa 11 )/Eelmise perioodi bruto laenud, finantsgarantiid ja laenukohustused *100

Eeldatava krediidikahjumi määr=Laenude, finantsgarantiide ja laenukohustuste eeldatava krediidikahjumi allahindlus kokku (Lisa 15)/ Bruto laenud, finantsgarantiid ja laenukohustused *100

Esimese taseme põhiomavahendid (CET1) / Koguriskipositsioon *100

Varade kvaliteet (miljonites eurodes) 31.12.2025 31.12.2024

Koguvarad 9 500,4 9 136,0

Tähtajaks tasumata nõuded ja laenud 4,9 4,9

Tähtajaks tasumata nõuded ja laenud/ Koguvarad, % 0,05 0,05

Eeldatavad krediidikahjumid laenudelt krediidiasutustele ja laenudelt klientidele 17,9 15,4 3. Tasustamise põhimõtted ja nende elluviimine Grupis

Grupil on kinnitatud töötasupoliitika, mis on kooskõlas Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi töötasupoliitikaga. Kõnealuse töötasupoliitika koostamisel on arvestatud kohalike õigusaktide nõuete ja Grupi tegevusega.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk – läbi vastutustundliku nõustamise ja kapitali kujundada positiivset tulevikku, nii täna kui tulevastele põlvedele. Selleks, et nimetatud eesmärki ellu viia, on äärmiselt oluline, et Grupp suudab kaasata, hoida, arendada ja tasustada õigeid talente ning töötajaid. Grupi töötasupoliitika eesmärk on kehtestada peamised töö tasustamise põhimõtted, mis võimaldavad tasustada jätkusuutlikku pikaajalise väärtuse loomist kooskõlas aktsionäride huvidega. Töötasupoliitika toetab soovitud sooritust, teguviisi ja käitumisviisi ning edendab kindlat ja tõhusat riskijuhtimist. Samuti aitab töötasupoliitika vältida riski, et töötasumudelid võiksid ajendada võtma liigseid riske või tekitaksid huvide konflikti, mis kahjustaks Panga klientide parimaid huve. Samuti on Grupi eesmärgiks maksta oma töötajate konkurentsivõimelist töötasu turgudel ja segmentides, kus Grupp tegutseb, et motiveerida kõrge sooritusega töötajaid. Tulemusjuhtimise protsess – selgete ja ühistele eesmärkidele suunatud tulemusmõõdikute seadmine, eesmärkide täitmise pidev jälgimine ja tulemustele vastava tasusüsteemi loomine – on pangas kehtiva tulemusjuhtimise kultuuri alus.

Töötasupoliitika kehtestamise protsess, sealhulgas töötasu- ja personalikomitee koosseis ja volitused

Grupp juhindub töötasupoliitikast, mis kinnitati AS-i SEB Pank nõukogu poolt 27.03.2025. Kõik Grupi ettevõtted on töötasupoliitika nõuded rakendanud. Töötasupoliitika väljatöötamisel ei kasutatud väliseid nõustajaid.

Kord aastas vaatab Panga personaliüksus koos vastavuskontrolli ja riskikontrolli üksustega töötasupoliitika üle ja esitab poliitika muutmiseks ettepanekud. Töötasupoliitika kinnitab Panga nõukogu Panga töötasu- ja personalikomitee ettepanekul. Panga juhatus vastutab töötasupoliitika rakendamise eest.

Töötasu- ja personalikomitee(31.12.2025)

Töötasu- ja personalikomitee(Töötasukomitee) toetab nõukogu tasustamise, juhtimise, talitluspidevuse ja teistes personaliga seotud küsimustes ning pakub kandidaate Grupis olevatele vabadele ametikohtadele ja soovitab kandidaate vastavates äriüksustes arutada.

Töötasukomitee täidab ka teisi funktsioone vastavalt töötasukomitee regulatsioonidele ja seotud õigusaktidele.

Töötasukomitee liikmete kandidaadid on kinnitatud AS-i SEB Pank nõukogu poolt. Töötasukomitee esimeheks või liikmeteks ei tohi valida AS-iga SEB Pank või tema tütarettevõtjatega töösuhtes olevaid isikuid ega olla AS-i SEB Pank juhatuse liikmeid.

Töötasukomitee liikmed on:

Nina Hammarström

Sõltumatu nõukogu liige

Mats Emil Torstendahl

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) asepresident ja tegevjuhi asetäitja

Juha Lassi Johannes Kotajoki

Sõltumatu nõukogu liige

Töötasu ja töötulemuste hindamise omavaheline tasakaal

Grupp jälgib ja kindlustab pidevalt, et muutuvtasu mudelid ei tekitaks olukorda, kus töötajad satuksid klientidega huvide konflikti, et need soodustaksid ärieetika koodeksile vastavat käitumist ja ei motiveeriks liigset riskivõtmist. Seda jälgimist toetavad Grupi kontrollfunktsioonid. Töötasukomitee uurib riski ja kapitali komiteega konsulteerides, kas tasustamissüsteemide pakutavad stiimulid võtavad asjakohaselt arvesse riski, kapitali, likviidsust ja tulude tõenäosust ja ajastust.

Suurepärase äritulemuse saavutamiseks tuleb kombineerida individuaalne tulemuslikkus tasakaalustatud riskivõtmisega. Tasustamine peab olema üles ehitatud nii, et see innustaks saavutama tulemusi kohe ja ühtlasi tegema ka pikaajalisi strateegilisi otsuseid, mis on vajalikud jätkusuutlikuks äritegevuseks. Kogu tasu, mida konkreetse ajavahemiku eest makstakse, tuleb asetada mitmeaastasesse raamistikku ning see ei tohi ohustada Grupi võimet saavutada ühe äritsükli vältel koondtasandil positiivset tulemust ega mõjutada negatiivselt Grupi tugevat kapitalibaasi.

Individuaalne hindamine on töötajale tasu määramise aluseks. Individuaalset sooritust hinnatakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi äriplaanist tulenevate sihtvaldkondade finants- ja mittefinantsnäitajate ning eesmärgi põhjal pakkuda Grupi klientidele tipptasemel teenust. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi käitumisviisid on kompassiks nii ettevõtte sees kui ka klientide ja ühiskonnaga suhtlemisel. Need moodustavad organisatsiooni loomuliku osa ja annavad suuniseid kõigiks olukordadeks.

Töötasu struktuuri kõige olulisemad elemendid, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks ja korrigeerimiseks kasutatavate kriteeriumite, väljamaksete edasilükkamise korra ning hoidmiskriteeriumite kohta

Grupi töötasu struktuur sisaldab kolme elementi:  põhipalk;  muutuvtasu, mida võib määrata järgmiste programmide raames: o All Employee Programme –kasumijagamise programm kõigile Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi töötajatele; o individuaalne programm, millest võtab osa kindel osa töötajatest ja sisaldab muutuvpalka, mis võib koosneda kahest osast: rahaline töötasu või töötasu SEB aktsiates või muudes finantsinstrumentides, mis makstakse välja teatud ajaperioodi möödumisel;  täiendavad hüved.

Põhipalk – töölepingus kindlaks määratud kuine tasu.

SEBAll Employee Programme(edaspidi AEP) on kõigile Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi töötajatele mõeldud kollektiivne kasumijagamise programm. AEP on eelnevalt kindlaksmääratud maksimumtulemusega ja baseerub Skandinaviska

Enskilda Banken AB (publ) grupi absoluutsetel ja suhtelistel tulemustel finantseesmärkide (omakapitali tootlus ja kogutulude tase), kliendirahulolu (mõõdetud vastavate divisjonipõhiste kliendirahulolu indeksite kooslusena) ning jätkusuutlikkuse (mõõdetuna vastavas äriplaanis seatud ja teatavaks tehtud eesmärkidega, CO -heite indeksi (pruun) ja kestlikkuse tegevusindeksi (roheline) osas).

2

AEP tulemuse väljamakse otsustab töötasukomitee Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi otsuse alusel. Kollektiivse kasumijagamise raames tehtava makse osas on võimalik käsitlus, et seda ei loeta õigusaktidega reguleeritud muutuvtasuks.

Muutuvtasu – tegemist on töötasu muutuva osaga, mida võib töötajatele maksta lisatasuna ametikohtade lõikes – preemiana, õigusena SEB aktsiatele, aktsiatega seotud finantsinstrumentidena, muude finants- või mitterahaliste instrumentidena ja summas, mis sõltub konkreetse töötaja panusest oma üksuse või Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi tulemustesse. Muutuvtasu maksmise erinõuded, mida kohaldatakse Grupi erandina käsitletavatele töötajatele, on sätestatud töötasupoliitikas.

Täiendavad hüved – sisaldavad täiendavat tervisekindlustust, tööandjapensionit, täiendavat iga-aastast puhkust, täiendavat tasustatud puhkust üliõpilastele ja teisi võimalikke hüvesid.

Töötasupoliitika sätestab, et riskivõtjatele mõeldud muutuvtasu määramise ja maksmise põhimõtted peavad olema vastavuses

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi pikaajaliste ärihuvide, äristrateegia, eesmärkide ning käitumisviisidega ja soodustaks usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning ei julgustaks töötajaid võtma liigsed ja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi jaoks vastuvõetamatuid riske.

Muutuvtasu Grupi töötajatele, kelle ametialasel tegevusel ja/või otsustel võib olla oluline mõju Grupi poolt võetavatele riskidele, kehtestatakse vastavalt sellele, milline on nende otsuste mõju riskile. Töötajat peetakse võimeliseks tegema otsuseid, millel on oluline mõju Grupi poolt võetud riskidele (ehk erandina käsitletavad töötajad), kui töötaja vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:  nõukogu liikmed;  tippjuhtkonna liikmed;  oluliste ärivaldkondade ja äriüksuste juhid;  Grupi kontrollfunktsioonide vastutavad isikud;  õigusosakondade ja tugifunktsioonide vastutavad juhid;  töötaja, kellel on volitused võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad oluliselt Panga riskipositsiooni  uue toote heakskiitmise komiteede liikmed;  töötajad, kelle töötasu on võrdne või ületab kõrgema juhtkonna liikmete ametikohtade tasusid.

Erandina käsitletavate töötajate muutuvtasu arvutamisel lähtutakse vastava töötaja sooritusest mitte vähem kui nelja kuni viie aasta jooksul ja tegelik muutuvtasu makstakse osade kaupa – perioodil, mis ühtib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi tegevustsükli ja operatsiooniriskiga. Vähemalt 50% selliste töötajate muutuvtasust peab koosnema aktsiatest või muudest finantsinstrumentidest.

Edasilükatud muutuvtasu osa jaotatakse proportsionaalselt kogu edasilükkamise perioodi peale ja selle väljamaksmist alustatakse mitte varem kui ühe aasta möödumisel vastava töötaja soorituse hindamisest ja seda mitte sagedamini kui üks kord aastas.

Kui on tegemist finantsinstrumentidega, mis moodustavad osa muutuvtasust, siis neile rakendatakse mitte vähem kui 12-kuulist edasilükkamise perioodi. Sellist perioodi arvestatakse finantsinstrumentidele õiguste andmise hetkest.

Püsi- ja muutuvtasu suhted

Grupp tagab kindla tasakaalu püsi- ja muutuvtasu vahel ning viib muutuvtasu väljamakse perioodi vastavusse riskihorisondiga. See tähendab, et erinevate töötajate kategooriate suhtes kohaldatakse teatud piirmäärasid ja edasilükkamise korda.

Enamik töötajaist on kaetud kollektiivse AEP-ga, mille maksimaalne summa on eelnevalt kindlaks määratud iga riigi AEP tingimustes.

Muutuvtasu ei tohi ületada 50% aasta põhipalgast. Töötasukomitee võib otsustada teistsuguse muutuvtasu ja ametlike proportsioonide üle, kuid muutuvtasu ei tohi ületada 100% aasta põhipalgast.

Garanteeritud muutuvtasu tasustamist Grupis ei kasutata.

Teave soorituse näitajate kohta, mis on aluseks õigusele saada aktsiaid, optsioone või muid muutuvtasu komponente

Grupil on õigus rahas või teistes finantsinstrumentides makstavast muutuvtasu maksmisest kas osaliselt või täielikult loobuda, kui konkreetse töötaja, äriüksuse või panga tegevus toob kahju.

Erandina käsitletavatele töötajatele rakendatakse ja makstakse muutuvtasu, sealhulgas edasilükatud osi, ainult siis, kui see tagab

Panga kui terviku finantsseisundi jätkusuutlikkuse, ei avalda negatiivset mõju Panga tugevale kapitalibaasile ja on Panga, divisjoni/ärivaldkonna/äriüksuse ja konkreetse töötaja tulemustest lähtuvalt põhjendatud. Riskiga korrigeerimisel võidakse arvesse võtta mitte ainult selle aasta muutuvtasu, mille suhtes korrigeerimine toimub, vaid ka teiste aastate edasilükatud muutuvtasu ning ka juba kogunenud, kuid jaotamata muutuvtasu.

Grupp rakendab edasilükatud muutuvtasu riskiga korrigeerimise kriteeriumeid vastavalt Panga Grupi, divisjoni/ärivaldkonna/äriüksuse ja individuaalsel tasandil.

Töötajatel ei ole lubatud kasutada selliseid isiklikke riski maandamise strateegiaid või tagamisvõtteid, mille eesmärk on leevendada või kõrvaldada tagajärgi, mille tekitab edasi lükatud makse korrigeerimine või tühistamine.

Üldine informatsioon 2025. aasta töötasustamise kohta

Kommentaarid ja mõisted allolevates tabelites:  kõik summad on esitatud ilma tööandja maksudeta;  erandina käsitletavate töötajate arv on seisuga 31.12.2025;  tabel Töötasud ja eritasud - üldine kvantitatiivne teave tasudest (põhitasu, tulemustasu, edasilükatud osa, lahkumishüvitised jne) Grupi erandina käsitletavate töötajate kohta;  tabel Tasustamine divisjonides - üldine kvantitatiivne teave tasudest Grupis valdkonna järgi.

Töötasu ja eritasud (miljonites eurodes)

Muud erandina 2025 Juhtkond ja Muu käsitletavad nõukogu tippjuhtkond töötajad Kokku

Põhitasu 1,6 1,3 4,0 6,9

Erandina käsitletavate töötajate arv 11 12 57 80

Tulemustasu 0,1 0,2 0,1 0,4

Erandina käsitletavate töötajate arv 5 11 13 29

Sellest: aktsiad või samaväärsed osalused 0,1 0,2 0,1 0,4

Sellest: edasilükatav osa 0,1 0,2 0,1 0,4

Kokku tasud (põhitasu +tulemustasu) 1,7 1,5 4,1 7,3

Koondamishüvitis* - - - -

Erandina käsitletavate töötajate arv - - 2 2

Edasilükatud ja arvestatud töötasu 0,6 0,7 0,4 1,7

Eelmiste tulemusperioodide eest määratud edasilükatud tasu 0,6 0,7 0,4 1,7

Sellest: saadav majandusaastal 0,1 0,2 - 0,3

Sellest: õigus saada järgmistel majandusaastatel 0,5 0,5 0,4 1,4

Enne majandusaastat määratud edasilükatud töötasu, mis on majandusaastal tegelikult välja makstud 0,1 0,1 - 0,2

Edasilükatud tasu, mis on määratud eelmise tulemusperioodi eest, mis on omandatud, kuid mille suhtes kehtivad säilitamisperioodid 0,1 0,1 - 0,2 * suurim ühele isikule makstud hüvitis oli 37 493 eurot

T(mööiltjoansiute jas eeurritoadseusd)

Muud erandina 2024

Juhtkond ja Muu käsitletavad nõukogu tippjuhtkond töötajad Kokku

Põhitasu 1,4 1,2 3,9 6,5

Erandina käsitletavate töötajate arv 11 11 53 75

Tulemustasu 0,2 0,2 0,1 0,5

Erandina käsitletavate töötajate arv 6 11 13 30

Sellest: aktsiad või samaväärsed osalused 0,2 0,2 0,1 0,5

Sellest: edasilükatav osa 0,2 0,2 0,1 0,5

Kokku tasud (põhitasu +tulemustasu) 1,6 1,4 4,0 7,0

Koondamishüvitis* - - 0,2 0,2

Erandina käsitletavate töötajate arv - - 2 2

Edasilükatud ja arvestatud töötasu 0,5 0,4 0,4 1,3

Eelmiste tulemusperioodide eest määratud edasilükatud tasu 0,5 0,4 0,4 1,3

Sellest: saadav majandusaastal 0,1 0,1 - 0,2

Sellest: õigus saada järgmistel majandusaastatel 0,4 0,3 0,4 1,1

Enne majandusaastat määratud edasilükatud töötasu, mis on majandusaastal tegelikult välja makstud 0,1 - - 0,1

Edasilükatud tasu, mis on määratud eelmise tulemusperioodi eest, mis on omandatud, kuid mille suhtes kehtivad säilitamisperioodid 0,1 - - 0,1 *suurim ühele isikule makstud hüvitis oli 109 155 eurot

Tasustamine divisjonides (miljonites eurodes)

Investee- Sõltumatu 2025 Juhtkond ja rimis- Jaepan- Korporatiiv- sisekontrolli Kõik nõukogu pangandus gandus pangandus funktsioon muud Kokku

Kokku erandina käsitletavate töötajate arv 11 4 14 32 15 4 80

Sellest: juhatuse liikmed 11 - - - - - 11

Sellest: muu tippjuhtkond - 1 10 - - 1 12

Sellest: muud erandina käsitletavad töötajad - 3 4 32 15 3 57

Kokku erandina käsitletavate töötajate tasud 1,7 0,3 1,7 2,3 1,1 0,2 7,3

Sellest: põhitasu 1,6 0,3 1,5 2,2 1,1 0,2 6,9

Sellest: tulemustasu 0,1 - 0,2 0,1 - - 0,4

Tasustamine divisjonides (miljonites eurodes)

Investee- Sõltumatu 2024 Juhtkond ja rimis- Jaepan- Korporatiiv- sisekontrolli Kõik nõukogu pangandus gandus pangandus funktsioon muud Kokku

Kokku erandina käsitletavate töötajate arv 11 4 14 29 14 3 75

Sellest: juhatuse liikmed 11 - - - - - 11

Sellest: muu tippjuhtkond - 1 9 - - 1 11

Sellest: muud erandina käsitletavad töötajad - 3 5 29 14 2 53

Kokku erandina käsitletavate töötajate tasud 1,6 0,3 1,6 2,3 1,0 0,2 7,0

Sellest: põhitasu 1,4 0,3 1,4 2,2 1,0 0,2 6,5

Sellest: tulemustasu 0,2 - 0,2 0,1 - - 0,5 4. Kestlik ettevõtlus 4.1. Tütarettevõtja erand 17. jaanuaril 2025 võeti Eestis vastu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, sealhulgas Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (edaspidi CSRD). Vastavalt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivile , mis kehtib alates 1. jaanuarist 2024, lisab Grupp tegevusaruandesse kestlikkusaruande. Aruandes sisalduv teave võimaldab hinnata Grupi mõju kestlikkusaspektidele, ning mõista, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad Grupi arengut, tulemuslikkust ja positsiooni.

Grupp on vabastatud kestlikkusaruande koostamise kohustusest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL artikli 29a lõikele 8. Vabastus kohaldub, sest Grupi emaettevõtja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ), aktsiaselts, registrijärgse asukohaga Kungsträdgårdsgatan 8, SE-106 40 Stockholm, Rootsi, on koostanud konsolideeritud tegevusaruande, mis sisaldab äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja ESRSiga kooskõlas olevat kestlikkusaruannet.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) konsolideeritud tegevusaruanne ja kindlustandev arvamus on avaldatud aadressil https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/annual-and-sustainability-reports.

Grupp koos AB SEB bankas (Leedu) ja AS SEB banka ning tema tütarettevõtja SIA SEB līzings (Läti) (ühendati ümberkorraldusprotsessi käigus AS-iga SEB banka alates 20. oktoobrist 2025) on edaspidi selles dokumendis viidatud kui Balti Divisjon.

Järgmises peatükis kirjeldame Grupi jätkusuutlikkusega seotud tegevusi, mis on asjakohane Grupile, ning mis sisaldab Balti Divisjoni ja riigipõhiseid kestlikkuse alaseid üksikasju, sealhulgas peamisi aspekte, tulemuslikkuse mõõdikuid ja üldiseid edusamme. See vabatahtlikult avaldatud teave täiendab, kuid ei asenda kestlikkusaruannet, mille on koostanud Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp kooskõlas äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja ESRS-i nõuetega.

4.2. Täiendav kestlikkust puudutav teave 4.2.1. Grupi lähenemine kestlikkusele ja visioon

Väljakutsed nagu kliimamuutus, sotsiaalne ebavõrdsus ja majanduslik ebakindlus on pakilisemad kui kunagi varem, mistõttu teadvustab Grupp, kui oluline on viia tulemused kooskõlla globaalsete kestlikkuse eesmärkidega. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtted (ESG) on Grupi strateegia lahutamatuks osaks, kujundades seda, kuidas Grupp toimib, teeb otsuseid ja panustab kohalikesse kogukondadesse.

Selles peatükis kirjeldame Grupi jätkuvaid tegevusi kestlikkuse suunas ning kirjeldame Grupi ESG-algatusi, edusamme ja kohustusi 2025. aastaks. Lisaks anname ülevaate Grupi jõupingutustest keskkonnamõjude leevendamisel, sotsiaalse heaolu edendamisel ja kõrgeimate juhtimisstandardite järgimisel. Grupp järgib rahvusvahelisi kohustusi, mille on allkirjastanud Skandinaviska Enskilda

Banken AB (publ) grupp. Kohustuste täielik loetelu on kättesaadav: https://sebgroup.com/our-offering/reports-and- publications/annual-and-sustainability-reports.

Kestlikkuse strateegia ja fookusvaldkonnad

Grupi üldine 2030. aasta strateegia keskendub neljale põhivaldkonnale: jõupingutuste kiirendamine, strateegilised muutused, strateegilised partnerlused ja tõhususe parandamine. Strateegia peamine eesmärk on muuta äritegevus tulevikukindlaks, tugevdades kliendisuhteid, kasumlikkust ja pangaplatvormi arengut.

Kestlikkuse teemad on kaasatud erineval määral kõikidesse eelnimetatud valdkondadesse. Näiteks kiirendab Grupp kestliku rahastamise algatusi, arendab strateegilisi partnerlusi turvastandardite ja andmekaitse tagamiseks ning teeb koostööd regulaatorite ja valdkonna partneritega finantskuritegevuse tõkestamisel.

Grupi kestlikkuse strateegia toetab 2030. aasta üldstrateegiat, aidates seada prioriteete tegevustele, mis panustavad kestlikumasse tulevikku. See loob raamistiku, mille abil arvestatakse kestlikkuse põhimõtteid olulistes ärilistes otsustes ning pakutakse klientidele paremat tuge. Strateegia tugineb neljale põhisuunale, mis keskenduvad Grupi jaoks kõige olulisematele kestlikkuse teemadele.

1) Üleminekualase nõustamise, rahastamise ja investeeringute pakkumine

Grupp teeb oma klientidega koostööd üleminekul vähese süsinikuheitega, kestliku ja vastupanuvõimelise ühiskonna suunas. Grupp suhtleb oma era-, ettevõtete ja institutsionaalsete klientidega, et tuvastada kestlikkusega seotud riskid ja võimalused. Põhjalike teadmiste, kvaliteetse teabe, vastutustundliku nõustamise ja kapitali kaudu aitab Grupp kliente nende eesmärkide saavutamisel.

2) Innovatsioon ja standardite seadmine

Grupp jagab teadmisi, arendab innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning osaleb standardite seadmises nii valdkonna, kui ka riiklikul tasemel teemades, kuidas finantssektor saab panustada kestlikumasse ja kaasavamasse ühiskonda.

3) Oma äritegevuse ümberkujundamine

Tuginedes tugevale juhtimisele arendab Grupp pidevalt poliitikaid, mõõdikuid ja eesmärke ning suurendab töötajate pädevust tagamaks, et Grupi krediidi- ja investeerimisportfellid toetaksid üleminekut kestlikumale tulevikule nii inimeste, ettevõtete kui ka ühiskonna jaoks.

4) Tegutsemine vastutustundliku ettevõttena vastupanuvõimelise ja kaasava ühiskonna nimel

Oma pikaajalisi põhimõtteid järgides edendab ja toetab Grupp kestlikku ettevõtlust, finantsalast kaasatust ja seisab inimõiguste austamise eest. Ühiskonna finantstaristu olulise osana kaitseb Grupp üha digitaalsemas maailmas klientide andmete turvalisust ning panustab finantskuritegevuse tõkestamisse.

Töötajate oskused, kaasatus, ohutus ja eetiline käitumine on Grupi strateegia eduka elluviimise keskmes. Grupp on pühendunud toetava töökeskkonna ja järjepidevate õppimisvõimaluste pakkumisele, et töötajad saaksid võimaldada Grupi klientidele vastutustundlikku nõu ja kapitali.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp tuvastab oma olulised kestlikkuse küsimused ning hindab nende mõju, riske ja võimalusi kahese olulisuse hindamise kaudu. Hindamine viiakse läbi konsolideeritud tasandil ja hõlmab ka Gruppi. Grupi strateegia ja ärimudeli pikaajalise vastupanuvõime tagamiseks kestlikkuse vaates integreeritakse need kaalutlused Grupi strateegilisse planeerimisse. Kliimaga seotud riskid ja võimalused on seotud Grupi otsustusprotsessidega, aidates kaasa positiivsele kliimamõjule ning piirates nende projektide rahastamist, mis võiksid põhjustada keskkonnakahju või suurendada muid ESG-ga seotud riske. Samuti seab Grupp eesmärgiks vähendada oma kaudset negatiivset mõju kliimale ja loodusele, tehes tihedat koostööd kõrge heitega sektoris tegutsevate klientidega, toetades neid rohelisele majandusele üleminekul, puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtmisel, edendades vähemsaastavaid praktikaid, investeeringuid energiatõhusatesse varadesse ja kestlikumaid äritavasid. Grupi strateegilised eesmärgid seavad prioriteediks kestliku laenutegevuse laiendamise, vähendades samal ajal järk-järgult fossiilkütustega seotud sektorite rahastamist. See lähenemine tagab, et ärimudel toetab positiivset kliimamõju ja on kooskõlas otsustusprotsessidega, aidates vältida rahastamistegevusi, mis võivad kahjustada keskkonda või suurendada muid ESG-ga seotud riske.

Keskkond

Grupi pikaajaline strateegiline visioon on saada üheks juhtivaks eestvedajaks üleminekul kestlikumale ühiskonnale, olles kooskõlas

Pariisi kokkuleppe eesmärkidega globaalse soojenemise piiramisel. Viimastel aastatel on Grupp järjepidevalt tugevdanud oma strateegia ja ärimudeli vastupidavust, liites kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise oma põhistrateegiasse. Lähenemist on kinnitatud kahese olulisuse hindamise kaudu, mille käigus on kindlaks tehtud nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud kliimamuutustele, samuti riskid ja võimalused.

4.2.2. Kestlikkusega seotud ambitsioonid ja eesmärgid

Kestlikkusstrateegia elluviimiseks on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp seadnud mitmeid kestlikkusega seotud ambitsioone ja eesmärke. Enamik neist keskendub kliimamuutuste leevendamisele, arvestades selle valdkonna suurt olulisust ja kiiret üleminekuvajadust. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp on ühinenud ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega1, eesmärgiga viia oma äristrateegia kooskõlla Pariisi kokkuleppe2 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega3, ning mitmete teiste oluliste algatustega, sealhulgas Poseidoni põhimõtetega laevanduse rahastamisel4.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk on saavutada hiljemalt 2050. aastaks netonullheide. Selleks, et suunata äritegevust selle eesmärgi täitmise suunas, töötati edusammude mõõtmiseks välja kaks patenteeritud mõõdikut – CO-heite indeks ja 2 kestlikkuse tegevusindeks. Need indeksid võimaldavad jälgida edusamme Grupi fossiilkütustega seotud krediidiriski vähendamisel ja positiivse keskkonnamõju suurendamisel.

CO-heite indeks 2

CO-heite indeks mõõdab fossiilkütuste krediidiriski positsiooni Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi portfellis. See mõõdik 2 on lahutamatu osa kehtestatud kliimamuutuste leevendamise strateegiast ning eesmärk on suunata klientide kaasamist ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Indeks on mahupõhine mõõdik, mida mõõdetakse ja mis esitatakse eurodes. CO -heite indeksit arvutatakse 2 järgmise valemi abil: CO-heide = krediidiriski positsioon × fossiilkütuste osakaal. Krediidiriski positsioon hõlmab bilansis olevaid laene, 2 tingimuslikke kohustusi ja tuletisinstrumente. Fossiilkütuste osakaal kajastab vastaspoole energiaallikate jaotuse protsenti või fossiilkütustest saadavat tulu.

Fossiilkütuste osakaalu kindlaksmääramisel võetakse aluseks vastaspoole alamsegment:  nafta ja gaasi leiukohtade otsimine ja tootmine: fossiilkütuste osakaal kogu toodetud energiast  nafta ja gaasi energia- ja avamereteenused: fossiilkütuste osakaal kogutulus  nafta ja gaasi ülekandmine, jaotamine ja ladustamine: fossiilkütuste osakaal torujuhtme läbilaskevõimest või ladustamisest  nafta ja gaasi rafineerimine: fossiilkütuste osakaal kogu läbilaskevõimest  nafta ja gaasi hulgi- ning jaemüük: fossiilkütuste osakaal kogutulust  energiatootmine: fossiilkütuste osa toodetud elektrist ja soojusest.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk on keskenduda energiatootmise ning nafta- ja gaasisektori fossiilkütustega seotud krediidiriskile, vähendades seda riskipositsiooni 2030. aastaks 45%–60% võrra võrreldes 2019. aastaga. Eesmärke kohandatakse jätkuvalt turutingimuste ja sidusrühmade panuse alusel, keskendudes CO - vähendamisele ja hõlbustades üleminekut 2 madala süsinikuheitega kestlikule majandusmudelile.

CO-heite indeksit hinnatakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis divisjoni tasandil, kusjuures eesmärgiks on seatud 2 maksimaalne fossiilkütustega seotud krediidirisk portfellis. Alljärgnevas tabelis on esitatud Balti divisjoni CO -heite indeksi tegelikud 2 väärtused ja Grupi osa selles seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2025.

1Principles for Responsible Banking – United Nations Environment – Finance Initiative 2The Paris Agreement | UNFCCC 3Sustainable Development Goals | United Nations Development Programme 4Home - Poseidon Principles for Financial Institutions

Balti divisjon Grupi osakaal Balti divisjoni indeksist, %

Muutus

Muutus võrreldes 31.12.2025 31.12.2024 Baastase, 2019 baastasemest, 31.12.2025 31.12.2024 eelmise % aastaga, %

CO -heite indeks (indeks=100, 2 68 72 -5,56 100 -32,00 42,25 49,31 2019)

Seisuga 31.12.2025 on Balti divisjoni fossiilkütuste krediidirisk vähenenud 484,0 miljoni euroni (2024. aastal 509,0 miljonit eurot, 2019. aasta baastase 711,0 miljonit eurot), mis moodustab 1,97% kogu krediidiportfellist5 (31.12.2024 – 2,26%). Suur osa fossiilkütustega seotud krediidiriskist on seotud energiatootmise sektoriga. Balti divisjon on süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kavast ees ja kavatseb saavutada 2030. aastaks seatud vähendamise eesmärgid.

Kestlikkuse tegevusindeks

Kestlikkuse tegevusindeks on mahupõhine mõõdik, mida arvutatakse hinnates Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kestlikkusega seotud tegevusi neljas valdkonnas: • kestlik rahastamine6, indekseeritud maht – mõõdetakse kestlikena märgistatud laenutoodete (nt rohelised laenud, liising ja hüpoteegid) arengut; • kestlik finantsnõustamine, indekseeritud maht – mõõdetakse klientide kestliku rahastamise alase nõustamise tulemusi; • rohetehnoloogia riskikapitali investeeringud, indekseeritud maht – mõõdetakse investeeringuid, millega toetatakse ettevõtjaid ja uusi ettevõtteid rohetehnoloogia (inglgreentech) ja puhta tehnoloogia (inglcleantech) sektoris; • kestlik säästmine ja investeeringud – selliste fondide osakaal kogu hallatavates varades, mille eesmärk on kestlikud investeeringud.

Kestlikkuse tegevusindeks on oluline vahend organisatsioonis kestlikkuse alaste jõupingutuste ja innovatsiooni edendamiseks ning klientide kestlikkuse teekonna positiivseks mõjutamiseks. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk on suurendada 2030. aastaks kestlikkuse tegevusindeksit kuus kuni kaheksa korda võrreldes 2021. aasta baastasemega. Kestlikkuse tegevusindeksit hinnatakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis divisjoni tasandil. Selle indeksi 2030. aasta eesmärgiks Balti divisjonis on seatud 7 153 (2021. aasta baastase – 100). Eesmärk peegeldab kasvanud ambitsiooni, mis on tingitud kestliku rahastamise kiirest arengust piirkonnas. Alljärgnevas tabelis on esitatud Balti divisjoni kestlikkuse tegevusindeksi tegelikud väärtused ja Grupi osa selles seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024.

Grupi osakaal Balti divisjoni

Balti divisjon indeksist, %

Muutus

Muutus võrreldes Baastase, 31.12.2025 31.12.2024 baastasemest, Eesmärk, 2030 31.12.2025 31.12.2024 eelmise 2021 korda aastaga, %

Kestlikkuse tegevusindeks 3 857 2 685 43,63 100 38,57 7 153 24,58 27,33 (indeks=100, 2021)

Balti divisjonis on kõige märkimisväärsem panus kestlikkusega seotud rahastamisel, mistõttu on see tugevas korrelatsioonis portfelli roheliste laenude mahuga. Märkimisväärne kasv võrreldes 31.12.2024 tulemusega tulenes eluasemelaenude portfelli ümber klassifitseerimisest. 2025. aastal rakendas Grupp rohelistele kodulaenudele ning ettevõtete rohelistele laenudele lisakriteeriumina EL- i taksonoomia7 enne 2021. aastat ehitatud hoonete energiatõhususe ülemise 15% künnised ning viis läbi olemasoleva elamufondi ümberhindamise. Selle tulemusena suurenes hüpoteeklaenude riskipositsioonide osakaal, mis vastab nii SEB roheliste võlakirjade raamistikule kui ka EL-i taksonoomia delegeeritud õigusaktides sätestatud kliimamuutuste leevendamise olulise panuse tehnilistele sõelumiskriteeriumitele. See omakorda aitab olulisel määral kaasa roheliste laenude mahu ja kestlikkuse tegevusindeksi üldisele suurenemisele.

Roheliste laenude maht

Grupi roheliste laenude mõiste on määratletud SEB rohelise võlakirja raamistikus8, mida uuendati 2025. aastal. Raamistik on suures osas kooskõlas EL-i taksonoomia olulise panuse kriteeriumitega ning võimaldab rohelisi laene struktureeritud viisil liigitada ja aruandluses kajastada. Grupp pakub eri liiki rohetooteid, mis sisalduvad roheliste laenude kogumahus – ettevõtete rohelised laenud, rohelised kodulaenud, roheline liising, rohelised mikrolaenud, rohelised garantiid ja rohelised renoveerimislaenud. Balti divisjon on seadnud roheliste laenude mahu eesmärgi 2030. aastaks – 4 870,0 miljonit eurot. Alljärgnevas tabelis on esitatud Balti divisjoni roheliste laenude maht ja Grupi osa selles seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2025.

5Kogu krediidiportfell hõlmab laene, kohustusi ja tingimuslikke kohustusi ning tuletisinstrumente, välja arvatud riskipositsioonid Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi teiste vastaspoolte suhtes 6 Kestlik rahastamine on määratletud vastavalt SEB rohelise võlakirja raamistikule, mille uusim versioon kinnitati 2025. aastal: https://webapp.sebgroup.com/mb/mblib.nsf/alldocsbyunid/5CC5801F6C3E5814C1258C3C0051E377/$FILE/SEB_Green_Bond_Framework2025.pdf 7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega luuakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik ja muudetakse määrtust (EL) 2019/2088.

8 SEB rohelise võlakirja raamistikule, mille uusim versioon kinnitati 2025. aastal: https://webapp.sebgroup.com/mb/mblib.nsf/alldocsbyunid/5CC5801F6C3E5814C1258C3C0051E377/$FILE/SEB_Green_Bond_Framework2025.pdf (miljonites eurodes) Balti divisjon Grupi osakaal Balti divisjoni indeksist

Muutus võrreldes

Muutus võrreldes 31.12.2025 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2024 eelmise aastaga, Eesmärk, 2030 eelmise aastaga % miljon eurot % miljon eurot %

Rohelised laenud 3 098,4 1 664,0 1 434,4 86,20 4 870,0 735,0 23,73 430,5 25,87

Seisuga 31.12.2025 moodustas Balti divisjoni roheliste laenude osakaal kogu divisjoni krediidiportfellist 12,62% (seisuga 31.12.2024 – 7,38%). Suurima osa rohelistest laenudest moodustavad rohelised ettevõtluslaenud ja rohelised kodulaenud. Roheliste laenude mahu märkimisväärse kasv võrreldes 31.12.2024 seisuga oli 722,0 miljonit eurot. See oli peamiselt tingitud eluasemelaenude portfelli ümber klassifitseerimisest.

Kooskõla EL-i taksonoomiaga

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi aastaaruandes esitatakse konsolideeritud kujul ka rohevarade suhtarv (edaspidi

GAR), mis näitab, kui suur osa portfellist on kooskõlas EL-i taksonoomiaga. 2025 aasta aruandluses kohaldatakse Delegeeritud määruses sätestatud avalikustamisnõudeid, mis olid kohaldatavad kuni 31.12.2025. Delegeeritud määruse muudatus (EL) 2026/73, mis on kohaldatav alates 1. jaanuarist 2026, rakendatakse 2026. aasta aruandluses. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi aastaaruanne on kättesaadav:www.sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/annual-and-sustainability-reports.

Otsesest tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused

Grupp on pühendunud oma tegevusest tuleneva süsinikujalajälje järkjärgulisele vähendamisele, et saavutada kooskõlas Skandinaviska

Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärkidega pikaajaline siht viia absoluutne CO ekvivalentkogus 2045. aastaks ligikaudu nullini.

Grupp arvutab ja esitab oma otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite (edaspidi KHG) vastavalt KHG protokollile9.

Kasvuhoonegaaside heitkogused on jaotatud 1., 2. ja 3. mõjuala järgi kooskõlas KH₂G protokolli ettevõtte standardi tegevuskontrolli meetodiga:  1. mõjuala – Grupi otsesed heitkogused, näiteks ametiautod ja külmutusainete lekked;  2. mõjuala – enda tarbeks elektrienergia tootmine ning kütte ja jahutuse ostmine;  3. mõjuala – kategooriad 1–14 (enda tegevus ja tarneahel).

Kasvuhoonegaaside heide arvutatakse välja tegevuspõhiste andmete põhjal (elektritarbimine, kütusekasutus, paberikasutus ja nii edasi), korrutades asjakohase äritegevuse andmepunkt mõõdetuna konkreetsetes ühikutes (näiteks kilovatt-tund, kütuseliitrid, paberitonnid) vastava heitekoefitsiendiga, mis väljendab CO ekvivalendi heidet valitud tegevuskategoorias. Andmepunktid, mis 2 hõlmavad lisaks süsinikdioksiidile ka teisi kasvuhoonegaase on teisendatud CO ekvivalentideks (edaspidi CO ekv), kasutades selleks 2 2 asjakohaseid globaalse soojenemise potentsiaali10 (Global Warming Potential, GWP) väärtusi.

Grupi kasvuhoonegaaside heitkogused oma tegevusest seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 on esitatud allolevates tabelites, jaotatuna erinevate tegevuskategooriate ja ulatuse järgi.

Grupi otsesest tegevusest tulenev KHG heide kategooriate kaupa, tCO2ekv

Muutus võrreldes Muutus võrreldes

Kategooria 31.12.2025 31.12.2024 eelmise aastaga eelmise aastaga, %

Küte 501,6 480,0 * 21,6

Elekter 487,4 447,0 40,4

Lennureisid 122,2 144,0 -21,8

Hajusheide 39,1 85,0 -45,9

Reisimine maanteel (auto, buss, takso) 33,4 27,0 6,4

Kontoripaber 5,2 9,0 -3,8

Jäätmed 0,3 0,4 -0,1

Kokku 1 189,3 1 192,4 -3,1 -0,26 9 https://ghgprotocol.org/corporate-standard 10 Globaalse soojendamise potentsiaal (edaspidi GWP) on termin, mida kasutatakse kasvuhoonegaasi molekuli suhtelise tugevuse kirjeldamiseks, võttes arvesse, kui kaua see atmosfääris aktiivne on.

Grupi tegevusest tulenev KHG heide mõjualade kaupa 31.12.2025 31.12.2024

Heitkogus, Osakaal kogu Osakaal kogu

Mõjuala tCO2ekv tCO2ekv heitkogusest, % heitkogusest, %

Mõjuala 1 55,1 4,63 101,2 8,49

Mõjuala 2 430,8 36,23 426,9 * 35,80

Mõjuala 3 703,4 59,14 664,3 55,71

Total 1 189,3 100,00 1 192,4 100,00 *Tuvastatud andmesisestuse ebatäpsuste tõttu küttekulu andmetes arvutati 2024. aasta aruandeperioodi seotud heitkogused ümber.

Alusandmete arvutamise metoodikas ega heitetegurites muudatusi ei tehtud.

Seisuga 31.12.2025 oli Grupi otsesest tegevusest tulenev KHG koguheide 1 189,3 t CO ekv (31.12.2024 – 1 192,4 t CO ekv). See 2 2 tähendab kasvuhoonegaaside heitkoguste 0,26% vähenemist.

Enamik Grupi kasvuhoonegaaside heitkogustest 2025. ja 2024. aastal tulenes energiakasutusest. Elektri- ja soojusenergia kogutarbimine moodustas 2025. aastal mõõdetud kasvuhoonegaaside koguheitest 83% ehk 989,0 t CO ekv (31.12.2024 seisuga – 2 78% koguheitest, 927,0 t CO ekv). Elektri- ja soojusenergia tarbimine suurenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga vastavalt 10% 2 ja 8%. Taastuvenergiaallikatest pärineva elektritarbimise osakaal püsis 2025. aastal 100% tasemel, nagu ka 2024. aastal.

Teine suurim kasvuhoonegaaside heitkoguste kategooria oli ärireisid, sealhulgas maantee- ja lennureisid, mis moodustasid 2025. aasta mõõdetud kasvuhoonegaaside koguheitest 13% ehk 155,6 t CO ekv (31.12.2024 seisuga – 16% koguheitest, 171,0 t CO ekv). 2025.

2 2 aastal suurenes maanteetranspordiga seotud kütusetarbimine 6% võrra võrreldes 2024. aasta tarbimisega.

KHG heitmete aruandluses võetakse arvesse olulisust, andmete kättesaadavust ja asjakohasust Grupi tegevuse ja ärimudeli seisukohast. Kuigi seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 võeti arvesse enamikku Grupi enda tegevusest, näiteks energiakasutusest, ärireisidest ja peamistest tarbekaupadest tulenevast kasvuhoonegaaside heitest, oli Grupi tarneahelaga seotud ja mitmete muude kaudsete heitkoguste kategooriate (3. mõjuala) kaasamine piiratud, kuna andmed ei olnud veel kättesaadavad. Grupp jätkab võimaluste hindamist laiendada avalikustatavat teavet, kui täiendavad 3. mõjuala KHG andmed muutuvad tulevastel aruandlusperioodidel kättesaadavaks ning avalikustamine on teostatav.

Rahastatud heitkogused

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp on liitnud rahastatud kasvuhoonegaaside heitkogused oma kliimamuutuste leevendamise strateegia peamiste ärieesmärkidega, seades prioriteediks toetada vähese CO-heitega majandusele üleminekut 2 kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Selle kohustuse peamine eesmärk on saavutada 2050. aastaks kõigis portfellides netonullheide, lisaks on 2030. aastaks seatud vahe-eesmärgid. Selleks, et täita Euroopa Keskpanga ootusi kliima- ja keskkonnariskide juhendi osas, seadsid

Balti divisjon ja Grupp 2024. aastal vahe-eesmärgid ning neid laiendati 2025. aastal. Eesmärgid hõlmavad märkimisväärset osa Balti divisjoni CO -mahukate sektorite rahastatud KHG heitkogustest. Vahe-eesmärkide seadmisel arvestatud sektorite ulatus hõlmab neid 2 sektoreid, mille rahastatud heitkoguste riskipositsioon on Grupi krediidiportfellis oluline.

Täpsem teave seatud eesmärkide ning nende saavutamiseks astutud sammude kohta on esitatud kapitali adekvaatsuse ja riskijuhtimise aruandes:https://www.seb.ee/en/about-seb/investors#item-1 4.2.3. Kestlikud tooted

Grupi peamine instrument – rohelised laenud – on loodud selleks, et pakkuda üksikisikutele ja ettevõtjatele kapitali kestlike varade omandamiseks või projektide algatamiseks, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Rohelise ning kestliku rahastamise kriteeriumid ja määratlused on kirjeldatud SEB rohelise võlakirja raamistikus. See on Grupi roheliste toodete pakkumise alus ning hõlbustab klientide juurdepääsu rahastamisvõimalustele, mis toetavad nende üleminekut vähese CO-heitega tegevusele. Raamistik 2 suunab rahastamist muu hulgas taastuvenergia, keskkonnahoidlike hoonete ja ressursitõhususe projektidesse, toetades klientide kestlikkuse eesmärkide saavutamist. SEB rohelise võlakirja raamistiku kriteeriumid on suuresti kooskõlas EL-i taksonoomiaga, mis defineerib kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega seotud olulise panuse. Seega on roheliste laenude portfell olulisel määral kooskõlas EL-i taksonoomia olulise panuse kriteeriumidega.

Kategooriate täielik ja üksikasjalik kriteeriumide loetelu on esitatud SEB rohelise võlakirja raamistikus: https://webapp.sebgroup.com/mb/mblib.nsf/alldocsbyunid/5CC5801F6C3E5814C1258C3C0051E377/$FILE/SEB_Green_Bond_Fr amework2025.pdf

Grupp pakub klientidele rohelisi laenutooteid soodustingimustel, sealhulgas rohelist liisingut ja rohelist kodulaenu. Rohelise liisinguga pakutakse soodsaid tingimusi täiselektrisõiduki ostmiseks. Rohelise liisingu portfell vähenes aastaga 14% - selle tulemuse tingis peamiselt 2025. aasta aprillis kasutusele võetud aruandluspõhimõtte muudatus. Kuigi tehniline kohandus vähendas aruandluses kajastatud portfellimahtu, siis arvestades uut metoodikat ja välistades aruandlusmõju, kasvas roheline liisinguportfell aastaga 7,7%.

Roheline kodulaen hõlbustab parema energiatõhususega eluaseme ostmist. Eestis peavad enne 2021. aastat ehitatud eluasemed rohelise kodulaenu tingimustele vastamiseks omama A-energiaklassi või alternatiivselt B- või C-energiaklassi tingimusel, et hoone ei ületa kindlaksmääratud energiatarbimise piirmäära. Pärast 2021. aastat ehitatud eluasemed peavad vastama A-energiaklassile ning ületama liginullenergiahoonetele kehtivad standardid primaarenergia tarbimises 10% võrra. 2025. aastal suurenes Grupi roheliste kodulaenude maht võrreldes eelmise aastaga märkimisväärselt. Kasv tulenes eluasemelaenude portfelli ümberklassifitseerimisest.

Nimelt rakendas Grupp 2025. aastal EL-i taksonoomia enne 2021. aastat ehitatud hoonete energiatõhususe ülemise 15% künnised ning hindas ümber olemasoleva elamufondi. Ajakohastus suurendas hüpoteeklaenude riskipositsioonide osakaalu, mis vastavad nii

SEB roheliste võlakirjade raamistikule kui ka EL-i taksonoomia delegeeritud õigusaktides sätestatud kliimamuutuste leevendamise olulise panuse tehnilistele sõelumiskriteeriumitele, aidates seeläbi oluliselt kaasa rohelise portfelli üldisele kasvule.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kõiki uusi tooteid hindab kestlike toodete komitee (SPC). Kestlike toodete komitee hindab, kas Grupi üksused võivad toodete ja teenuste turundamisel või pakkumisel lisada kestlikkusega seotud viiteid, sealhulgas viiteid ESG teguritele, ÜRO säästva arengu eesmärkidele, EL-i taksonoomiale ja artikli 9 kohastele fondidele11. Keskkonna- ja kestlike toodete juhtimiskomitee (ESPSC) on kestlike toodete komitee alamkomitee, mis hindab varade sobivust Skandinaviska Enskilda

Banken AB (publ) grupi kestlikkusmärgisega programmidesse lisamiseks. Grupp on kestlikkuse juhtimise juhistes määranud selged rollid ja juhtimisstruktuuri iga uue kestlikkusega seotud toote heakskiitmiseks.

Grupi kestlik laenupakkumine:

Toode Eesmärk

Roheline laen ettevõttele Rahastada projekte, mis toetavad vähese CO -heitega ja/või kestliku ühiskonna 2 pikaajalist visiooni

Roheline liising Edendada maanteetranspordi CO-heite vähendamist, pakkudes paremaid tingimusi 2 otsese CO -heite vabade sõidukite soetamiseks 2

Roheline kodulaen Edendada energiatõhusa kodu eelistamist, pakkudes paremaid laenutingimusi

Roheline mikrolaen ettevõttele Rahastada vähese CO -heitega ühiskonnale vastavaid väikesemahulisi, eelkõige 2 taastuvenergia- ja elektrilaadimis-jaamadega, seotud projekte

Rohelised garantiid ja akreditiivid Edendada piirkonna taastuvenergiaprojekte taastuvenergia projektidele

Korterelamu renoveerimislaen Parandada korterelamute energiatõhusust

Grupp pakub ka SEB Life and Pension Baltic SE väljatöötatud lahendusi, mille eesmärk on pakkuda rahalist kindlustunnet oluliste elusündmuste ajal. Pensioniks kogumine ja elukindlustustoodete omamine toetab lisaks turvatundele ka sotsiaalset kestlikkust, aidates hoida majanduslikku stabiilsust, vähendada vaesusriski ning võimaldada inimestel kindlamalt tulevikku planeerida ja pikaajalist rahalist heaolu luua.

Grupi turustuskanalite kaudu integreerib SEB Life and Pension Baltic SE teise ja kolmanda samba pensionilahenduste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtteid (ESG). Fondid keskenduvad kahjulike sektorite välistamisele, soodustavad positiivseid arenguid, aktiivset kaasamist ja vastutustundlikku omanikuks olemist, luues nii sotsiaalset mõju kui ka pikaajalist kasumlikkust.

2025. aastal tõi SEB Life and Pension Baltic SE turule Uue põlvkonna pensioni, mis väljendab Grupi pühendumust kestlikkusele digitaalse innovatsiooni ja vastutustundliku investeerimise kaudu. Lahendus on pälvinud tugevat rahvusvahelist tunnustust, sealhulgas

Red Dot Desing Award’i ning TOP 3 koha niiEurope FinTech Awards’il kui kaGlobal FinTech Financial Services Awards’il, tõstes esile selle kliendikeskset ja kestlikku lähenemist. Lisaks pälvis Uue põlvkonna pension 2025. aastal tunnustuse IPE European Pension Fund

Awards’il, kus SEB Life and Pension Baltic SE grupp nimetati Kesk- ja Ida-Euroopa parimaks pensioniettevõtteks, tuues esile ettevõtte

ESG põhimõtete integreerimist, tugevat investeerimisstrateegiat ja arenenud digitaalset pensionikogemust.

Äriklientidele pakub Grupp tööandjapensioni lahendust, mis võimaldab tööandjatel pakkuda töötajatele pensioniks kogumise võimalust.

Sotsiaalselt vastutustundliku tööandjana tahab Grupp olla tööandjatele eeskujuks, pakkudes seda lahendust ka oma töötajatele.

Programmis osaleb üle 85% töötajatest, mis näitab kõrget usaldust Grupi panuse suhtes töötajate rahalise kindlustunde tagamisel.

4.2.4. Kestlikkusega seotud küsimuste juhtimine ja järelevalve

Grupp järgib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis kehtestatud kestlikkuse juhtimise mudelit, keskendudes selgetele rollidele ja volituste rakendamisele eri tasanditel. Mudel tagab, et järgitakse kehtivaid seadusi, kestlikkuse eesmärke, strateegiat ja

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kehtestatud poliitikat.

Grupi juhatusel ja nõukogul on kestlikkuse strateegia kehtestamisel üldine vastutus. Lõplikku järelevalvet kestlikkusega seotud mõju, riskide ja võimaluste kindlakstegemisel, hindamisel ja integreerimisel teostab juhatus– näiteks strateegia, riskijuhtimisprotsesside ja poliitikaraamistiku osas. Juhatusele esitatakse regulaarselt teavet kestlikkuse küsimustes.

Kestlikkuse tegevuskava igapäevane elluviimine on Balti divisjoni jätkusuutlikkuse juhi ülesanne ja see roll kuulub Balti divisjoni laiendatud juhtkonda. Jätkusuutlikkuse osakonna kohalik juht tagab kestlikkuse tegevuskava tõhusa juhtimise Grupis ning koordineerib kestlikkuse strateegia igapäevast elluviimist kogu organisatsioonis. Jätkusuutlikkuse osakond hõlmab ka mitmeid teisi ülesandeid, näiteks strateegiliste algatuste, peamiste tulemusnäitajate ja järelmeetmete, juhtimisvaldkonna, poliitikate, koolituste ja teabevahetuse, kestliku tootearenduse, ESG-andmevaldkonna, regulatiivsete nõuete täitmisega seotud tegevuste ning muude seotud teemade juhtimisel. Kestlikkuse tegevustesse panustavad lisaks veel mitmed üksused, mis hõlmavad kõiki kolme kaitseliini: finants, riskijärelevalve, riskijuhtimine, Balti regulatiivsete küsimuste üksus, klienditeenindusüksused, krediit, õigus, vastavuskontroll, siseaudit, hanked ning teised seotud üksused.

Erinevad juhtorganid kiidavad heaks ja jälgivad strateegilisi otsuseid, mis puudutavad kestlikkuse integreerimist Grupi tegevusse, et täita regulatiivseid nõudeid ning kestlikkuse eesmärke ja peamisi tulemusnäitajaid. Selleks, et toetada strateegia tõhusat elluviimist, maandada kliima- ja keskkonnariske ning juhtida tähelepanu kestlikkusega seotud küsimustele, on Balti divisjonis ja Grupis loodud nõuandvad ja otsustavad organid. Kestlikkuse juhtimise ülevaade on esitatud kapitali adekvaatsuse ja riskijuhtimise aruandes: https://www.seb.ee/en/about-seb/investors#item-1 11Sustainability-related disclosure in the financial services sector - Finance 4.2.5. Jätkusuutlikkuse poliitikad

Kestlikkuse küsimusi hallatakse grupisiseste poliitikate ja juhiste kaudu. Kõiki poliitikaid vaadatakse läbi üks kord aastas ja ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Grupp on eesmärgiks võtnud integreerida kestlikkus poliitikatesse ja protsessidesse, sealhulgas kliendisuhete kujundamisse ja äriotsuste tegemisse. Jätkusuutlikkuse poliitikate raamistik mängib olulist rolli krediidiriski hindamisel, tagades, et ärilised otsused on kooskõlas Grupi kestlikkusstandardite ja -poliitikatega. Raamistik hõlmab jätkusuutlikkuse poliitikat, jätkusuutlikkuse juhtimise juhiseid, kahte teemapoliitikat ja erinevaid valdkondlikke poliitikaid, mis kirjeldavad head valdkonnatava ja annavad juhiseid ning ootusi ettevõtetele, kellega Grupp koostööd teeb.

Kaks teemapoliitikat – keskkonnapoliitika ning sotsiaal- ja inimõiguste poliitika – on aluseks Grupi tegevusele keskkonna ja kliima kaitsmisel ning inimõiguste austamisel. Poliitikad toovad välja seisukohad konkreetsete teemade osas, tuvastavad negatiivseid mõjusid ning sätestavad ootused ja piirangud ettevõtete käitumisele. Poliitikad kehtivad kogu Grupi väärtusahelale ja hõlmavad tegevusi tegevusi kogu maailmas.

Valdkondlikes poliitikates on välja toodud Grupi seisukoht piirangute, nõudmiste ja ootuste kujul keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadele sektorites, millel võib olla oluline mõju kestlikkusele. Need poliitikad kehtivad Grupi ärisuhetele ja käsitlevad kliimamuutuste leevendamist ning vajadusel füüsilisi kliimariske ja kliimamuutustega kohanemist erinevate sektorite lõikes. Poliitikad toetavad ka üleminekut fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele Grupi finantseerimis- ja investeerimistegevuses, seades selged ootused üleminekulahendustele.

Grupp järgib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi poliitikaraamistikke ning võtab need vastu, jälgides aktiivselt uuendusi ning rakendades neid kohalikul tasandil. Kõik poliitikad kiidab heaks Grupi juhatus. Kestlikkusega seotud kaalutlused on integreeritud ka Grupi muudesse poliitikatesse (nt kliendisuhte loomise poliitika, töötasupoliitika). Üksikasjalikum teave kestlikkuspoliitikate ja nende rakendamise kohta on esitatud kapitali adekvaatsuse ja riskijuhtimise aruandes: https://www.seb.ee./en/about- seb/investors#item-1.

4.2.6. Kestlikkuse partnerid

Grupp teeb koostööd erinevate institutsioonide, poliitikakujundajate ja muude sidusrühmadega, panustades kestlikkuse eesmärke toetavate ning sotsiaalset heaolu suurendavate eeskirjade ja tavade kujundamisse. Koostööd tehakse mitmete oluliste organisatsioonidega, sealhulgas Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE, Eesti Mentorite Koja, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Pangaliidu, Kestliku Ettevõtluse Liiduga KELL, Rootsi Kaubanduskojaga Eestis, Sihtasutusega Rohetiiger,

Eesti E-kaubanduse Liidu, Turundajate Liidu, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu, Eesti Korteriühistute Liidu, Eesti Kinnisvaramaaklerite

Koja ja Eesti Sisekoolituse Arendamise Liiduga.

4.2.7. Sotsiaalne teave

Grupp lähtub kolmest peamisest vaatenurgast: lugupidavate ja väärtust loovate suhete edendamine töötajatega, klientide vajadustega arvestamine, nende võimestamine otsuste tegemisel ning investeerimine kogukonda laiemalt. Need põhimõtted suunavad Grupi otsuseid algatuste ja partnerluste valikul.

2025. aastal pälvis Grupp mitmeid tunnustusi kultuuritegevuse, vastutustundliku äritegevuse ja tipptasemel kommunikatsiooni eest.

Muuhulgas esitas Eesti Loodusmuuseum Grupi Kultuuriministeeriumi „Kultuurisõber 2025“ tiitli kandidaadiks, kellega Grupp käivitas ka kolmeaastase koostöö. Lisaks pikendas Grupp 2025. aastal edukalt Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi Kuldmärgist, säilitades kõrgeima tunnustuse alates esmahindamisest 2021. aastal ja sellele järgnenud ülevaatusest 2023. aastal. Grupp oli ka

Kuldmuna turundus- ja kommunikatsioonikonkursil enim auhindu pälvinud pank, võites „Otsuse koht“ kampaania eest kolm auhinda: kaks pronksmuna integreeritud kommunikatsioonikampaania ja raadioreklaami eest ning ühe maamuna erimeedialahenduse eest.

Grupi töötajad

Grupp on pühendunud töötajate arengut soosiva tervisliku ja kaasava töökoha loomisele. Heaolu käsitletakse tervikuna – see hõlmab nii füüsilist, vaimset kui ka sotsiaalset heaolu. Mitmekesisust, võrdsust ja kaasatust toetavad algatused aitavad luua võrdsed võimalused, tugevdada organisatsioonikultuuri ning soodustada kestlikku kasvu ja innovatsiooni.

Töötajatega suhtlemist ja vastutuse jagamist suunavad selged põhimõtted.

Ärieetika koodeks suunab Grupi igapäevast käitumist ja aitab hoida läbipaistvaid ning usalduslikke suhteid klientide, töötajate ja partneritega.

Töötasupoliitika edendab võrdsust, lähtudes õiglastest, erapooletutest ja läbipaistvatest otsustest. Tasu on konkurentsivõimeline ning kooskõlas ärivajaduste ja turustandarditega. Grupp väärtustab mitmekesisust ning tagab, et tasustamise praktikad toetavad võrdsust ja kestlikkuse eesmärke.

Kaasamise ja mitmekesisuse poliitika toetab töökultuuri kujundamist, kus iga töötaja tunneb, et teda austatakse ja väärtustatakse.

Töökorra nõuded annavad suunised tööalaste ootuste, sealhulgas kaug- ja hübriidtöö korralduse kohta.

Sotsiaal- ja inimõiguste poliitika vastab rahvusvahelistele standarditele, tugevdades Grupi pühendumust inimõiguste austamisele kõigi sidusrühmade suhtes.

Grupi pühendumust soodustada kaasavat, toetavat ja võimestavat keskkonda tunnustavad sõltumatud uuringud ja organisatsioonid, nagu CV.ee (Alma Career), Civitta ja Instar Employer Branding and Recruitment Agency. Seda kinnitab ka töötajate tugev lojaalsus – keskmine tööstaaž on 14 aastat.

Töötajate õppimine ja areng

Grupp panustab järjepidevalt õppimisse ja professionaalsesse arengusse, et töötajatel oleksid oskused ja teadmised, mis aitavad neil oma töös edukad olla. Täiendus- ja ümberõppe programmid aitavad valmistuda muutusteks ja uuteks väljakutseteks. Grupisisene õppeplatvorm annab juurdepääsu ettevõttesisestele ja -välistele koolitusvõimalustele. 2025. aastal kasutasid töötajad õppimiseks keskmiselt 46 tundi. Koolitused aitavad hoida ja tugevdada ka organisatsioonikultuuri. Selleks läbivad kõik töötajad (v.a konsultandid ja lapsehoolduspuhkusel viibijad) regulaarselt kohustuslikke koolitusi.

Kestlikkus on üks panga töötajate põhipädevusi, mida järjepidevalt arendada. Grupp lõimib kestlikkuse teemasid peamistes ärivaldkondades, pakkudes suunatud pädevusarendusprogramme ja -kursusi. Teemade hulka kuuluvad näiteks kestlik rahastamine, regulatiivsed nõuded, riskijuhtimine, elurikkus ning teised olulised kestlikkuse teemad. Kursused on kohandatud Grupi erinevatele rollidele, alates eesliini teenindusrollidest kuni tugifunktsioonideni, sõltuvalt vastutuse iseloomust. Kestlikkusega seotud koolituste sisu ajakohastatakse pidevalt, et need vastaks kehtivatele standarditele ja turutavadele.

Töötervishoid ja töökeskkond

Grupp järgib pikaajalist lähenemisviisi, et edendada tervislikku töö- ja eraelu tasakaalu. Seda toetavad paindlikud töötamise võimalused, mida toetavad uued tehnoloogiad ja ajakohased töömeetodid. Alates 2021. aastast saavad enamik töötajatest töötada kodust kuni kaks päeva nädalas ning töötajate küsitlused näitavad, et seda võimalust hinnatakse kõrgelt.

Grupp pöörab suurt tähelepanu vaimsele tervisele, pakkudes seminare, ressursse ja eraldi heaolukeskkonda. Vaimse tervise vajadusi aitab toetada tervisekindlustus, mille läbi on töötajatel ligipääs psühholoogi konsultatsioonile.

Selleks, et säilitada kiiresti muutuvas keskkonnas konkurentsivõim keskendub Grupp pädevate oskustega töötajate leidmisse, arendamisse ja hoidmisesse. Töötajate kaasatus on juhtimispraktikates jätkuvalt kesksel kohal, rõhuga töötajate kuulamisel ja tagasisidestamisel.

Vabatahtlik töö

Töötajaid julgustatakse osalema vabatahtlikus töös ning selleks on ettenähtud üks tasustatud tööpäev aastas. Alates 2022. aastast on töötajad osalenud Baltimaade suurimal kestlikkuse festivalil Impact Day. 2025. aastal panustasid töötajad vabatahtlikku töösse üle 1 350 tunni, sealhulgas meeskonnapõhisesse vabatahtlikku töösse, millega aidati abivajajaid, loomade varjupaiku, koristati avalikke alasid, taastati metsi, toetati lapsi ja spordiüritusi.

Iga-aastane töötajate kaasatuse uuring

Insightuuring mõõdab töötajate kaasatust ja valmisolekut soovitada Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) gruppi tööandjana.

Küsitluse tulemused ja kommentaarid annavad väärtuslikku sisendit Grupi strateegia, prioriteetide seadmise ja otsuste tegemise jaoks:  2025. aastal oli uuringule vastajate osakaal 93% (2024. aastal 92%), mis ületas finantssektori 75% võrdlusindeksit;  töötajate kaasatuse tulemus 2025. aastal oli 82 (2024. aastal 80), mis ületas finantsasutuste võrdlusaluse tulemust 79.

Mitmekesised ja tasakaalus meeskonnad

Grupi eesmärk on luua tasakaalustatud meeskondi, arvestades sugu, vanust, oskusi ja kultuuritausta. Vabade ametikohtade täitmiseks on väljatöötatud juhendid. Juhtkonna tasandil on seatud konkreetsed mitmekesisuse eesmärgid: 2025. aastal säilitas juhatus soolise tasakaalu (67% mehi ja 33% naisi) ja see on kooskõlas eesmärgiga säilitada alaesindatud soo esindatus vähemalt 30% tasemel.

Grupi ärieetika koodeks ja kaasamise ja mitmekesisuse poliitika keelavad selgesõnaliselt igasuguse diskrimineerimise ja ahistamise.

Kõiki töötajaid tuleb kohelda lugupidavalt sõltumata rahvusest või etnilisest päritolust, soolisest identiteedist või eneseväljendusest, nahavärvist, usust, religioonist, kodakondsusest, vanusest, puudest, perekonnaseisust või seksuaalsest sättumusest.

Töökoha vägivalla ja ahistamise ennetamise juhise rakendamisega soovib Grupp tõhusamalt kaitsta töötajaid vägivalla ja ahistamise eest. Grupp edendab turvalist keskkonda ja julgustab töötajate kogukondade loomist, nagu näiteks LGBTQ+ ja Women in Tech gruppe.

Võrdne ja õiglane tasu

Palgatõusu ülevaatamise protsess tugineb „grandparent“-põhimõttele, mis tagab täiendava järelevalvetaseme ning soodustab otsuste õiglust ja järjepidevust. Soolist palgalõhet vaadatakse igal aastal üle kooskõlas Eesti õigusaktidega. Alates 2025. aastast avalikustas

Grupp vabadele ametikohtadele palgaastmed.

Alates 2024. aastast käsitleb Grupp registreeritud kooselus elavaid töötajaid abikaasadega samaväärselt. Hüvesid, mida traditsiooniliselt pakuti abielupaaridele, laiendatakse nüüd ka samast soost paaridele ja registreeritud kooselus elavatele isikutele.

Lisateave tasustamise kohta on leitav Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kestlikkuse avalduse tasustamise jaotises: https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/annual-and-sustainability-reports.

Klientide kaasamine

Grupp on pühendunud kaasava, turvalise ja kliendikeskse panganduskeskkonna loomisele. Selleks parandatakse pidevalt teenuste ligipääsetavust, pööratakse veelgi enam tähelepanu kliendiandmete kaitsele ning võetakse kliendirahulolu tagamiseks arvesse tagasisidet.

2025. aastal seadis Grupp prioriteediks klientide, töötajate ja avalikkuse teavitamise ja harimise küberturvalisuse, finantskirjaoskuse ja kestlike pensionivalikute teemadel. Samuti panustati märkimisväärselt iduettevõtete toetamisele, innovatsiooni edendamisele ja noorte võimestamisele, sealhulgas erinevatel üritustel. Olulisel kohal on kliendikesksete seminaride ja ettekannete korraldamine, et pakkuda praktilisi teadmisi ja nõustamist päevakajaliste muutuste, majanduse ülevaadete, regulatsioonide, toodete, tööriistade ja turgude kohta. Personaalne kontakt ja klientidele kohandatud nõustamine on Grupi jaoks esmatähtsad.

Teenuste ligipääsetavuse parandamine, kliendirahulolu ja kaebuste käsitlemine

Grupp töötab pidevalt selle nimel, et parandada oma digitaalteenuste ligipääsetavust, usaldusväärsust ja kasutusmugavust.

Platvorme ajakohastatakse ja testitakse regulaarselt, arenduste tegemisel arvestatakse klientide tagasisidet ning töötajaid koolitatakse ligipääsetavuse teemadel.

Grupi digipangandusteenused kuuluvad Euroopa ligipääsetavuse akti kohaldamisalasse, mis sätestab nõuded muu hulgas digimaksete ja kliendi tuvastamise valdkonnas. Sellele vastamiseks on Grupp integreerinud ligipääsetavuse kogu arendusprotsessi ning jälgib süsteemselt ligipääsetavust nii olemasolevates kui ka uutes digiteenustes. Grupp on täiustanud jaemüügi tegevusi, et need lähtuksid kliendikesksusest.

Grupp väärtustab klientide tagasisidet ja võimaldab kliendil kaebusi esitada temale sobivas kanalis ning püüdes lahendada kaebusi kiiresti ja professionaalselt. Grupi kaebuste käsitlemise struktureeritud protsessid hõlmavad põhjalikke järelmeetmeid ja otsuste selget edastamist klientidele. Kui klient ei ole tulemusega rahul, on tal õigus taotleda otsuse läbivaatamist ja võtta vajaduse korral ühendust järelevalveasutustega.

Grupp hindab pidevalt teenuste kvaliteeti ja kaebuste käsitlemise tavasid, kasutades tagasisidet tulevaste probleemide ennetamiseks.

Ennetav lähenemisviis on aidanud kaasa kaebuste ja järelevalvealaste uurimiste arvu pidevale vähenemise.

Ärikasvu ja ettevõtluse edendamise algatused

Grupp on Eestis pühendunud partner kestlikkuse, innovatsiooni ja finantskirjaoskuse edendamisel. Klientidele korraldatakse kestlikkusele keskenduvaid seminare ning osaletakse aktiivselt esinejana välistel kestlikkuse üritustel. Samuti jagab Grupp oma teadmisi suurkonverentsidel ja foorumitel, sealhulgas Eesti suurimal kestlikkuse sündmusel Impact Day’l ning tehes koostööd

Latitude59’ga, suure tehnoloogiakonverentsiga, mis toob kokku üle 3 000 novaatori üle maailma. Olulise eduloona saavutati esmakordne partnerlus Põhjamaade juhtiva ärikonverentsiga Nordic Business Forum, kus SEB-l oli kogu ürituse vältel oma lava, mis andis võimaluse vahetuks suhtluseks 7 500 osalejaga kohapeal ning veel tuhandetega läbi otseülekannete.

Kestlikkuse ja finantskirjaoskuse teadlikkuse tõstmiseks ning hariduse edendamiseks jätkas Grupp „Nestor ja Koppel“ taskuhäälinguga. 2025. aastal jõudis taskuhääling 22 episoodiga kokku 400 000 kuulajani, hoides oma positsiooni Eesti populaarseima majandus- ja investeerimisteemalise taskuhäälinguna. Kokku on sellel 92 episoodi peale kokku 1 500 000 kuulamist.

Grupp jätkas koostööd ka Innovatsiooniliidrite Klubiga, mis loodi koos Tallinna Teaduspargiga. Algatus toimib innovatsioonile keskendunud iduettevõtete teadmiste jagamise keskusena.

Grupp toetab kestlike ideede arengut, pakkudes tasuta koolitusmaterjale eAkadeemia lehel, veebiplatvormil, mis pakub ärialaseid teadmisi ja ressursse ettevõtte alustamiseks või kasvatamiseks. Eestis külastas 2025. aastal platvormi ligikaudu 600 külastajat.

Kogukonnad

Grupp edendab positiivseid muutusi ühiskonnas algatuste kaudu, mis toetavad haridust, juhtimist, talentide arendamist ja finantskirjaoskust. Eesmärk on anda järgmisele põlvkonnale teadmised ja oskused, mis aitaksid neil edukalt hakkama saada, ning suurendada kestlikkuse alast teadlikkust ja finantsalast kaasatust kogu ühiskonnas. Grupp teeb koostööd juhtivate organisatsioonidega, et edendada finantskirjaoskust, ettevõtlust, haridust ja sotsiaalset kaasatust Baltimaades.

2021. aastal käivitatud SEB Koolisaadikute programm on suunatud õpilaste finantskirjaoskuse arendamisele. Kuue kuu jooksul osalevad 9.–12. klassi õpilased kursustel, mis käsitlevad olulisi teemasid, nagu isiklikud rahaasjad, investeerimine, eelarvestamine, küberturvalisus ja ettevõtlus. Baltimaades on kokku peetud 1 274 loengut, millega on jõutud ligi 26 000 õpilaseni, kusjuures Eestis on programmi panustanud 121 koolisaadikut.

Grupp toetab aktiivselt noorte juhtide programmi, edendades piirkondlikku integratsiooni Läänemere piirkonnas ja soodustades ideede vahetamist noorte juhtide vahel. 2025. aastal tõi algatus kokku palju osalejaid eri valdkondadest, sealhulgas ettevõtlusest, poliitikast, kultuurivaldkonnast, mittetulundusühingutest, avalikust sektorist ja akadeemilistest ringkondadest, edendades valdkondade vahelist koostööd ja dialoogi.

2025. aastal korraldas Grupp edukalt juba kaheksandat korda Youth LAB praktikaprogrammi. Baltimaades laekus enam kui 3 500 avaldust, mille tulemusel alustas Eestis tasustatud suvepraktikat 45 praktikanti. 2025. aastal äratas programm suurt huvi sellistes valdkondades nagu tootearendus, tehnoloogia, turundus ning jae- ja korporatiivpangandus. Ligikaudu 50% praktikantidest jätkasid pangas alalisel töökohal.

Grupp edendab noorte ettevõtlust strateegilise partnerluse kaudu Junior Achievement Eestiga. Algatus pakub järjepidevat struktureeritud ja praktilist ettevõtlusalast haridust. Eestis loodi selle raames 2054 õpilase osalusel 641 õpilasfirmat. Lisaks käivitas 400 nooremat osalejat 108 minifirmat, mis näitab varajast ettevõtlushuvi.

2025. aastal sõlmis Grupp koostöölepingu Eesti Loodumuuseumiga, et toetada ja harida noori ning laiemat elanikkonda kliimamuutuste ja kestlikkuse teemadel. Koostöö eesmärk on toetada ohtlike ilmastikunähtuste, kliimamuutuste ja nendega kohanemise teemalise näituse valmimist. Sidudes rahatarkuse ja pikaajalised otsused keskkonnateemadega soovib Grupp toetada algatusi, mille kaudu on võimalik jõuda lahendusteni ja luua pikaajalist positiivset mõju.

SEB Heategevusfond on alates 2006. aastast pühendunud nende Eesti laste toetamisele, kes ei saa elada oma päritolu peres. Fond kogub aktiivselt annetusi ja teostab aastaringselt mitmesuguseid projekte turva- ja asenduskodudes ning kasuperedes ja eestkoste all elavate laste toetuseks. Igal aastal saab fondist toetust ligi 1 000 last.

Fondi õppestipendiumi eesmärgiks on pakkuda asendushooldusel olevatele noortele võrdseid võimalusi edasiõppimiseks ja isiklikuks arenguks. Selle algatuse raames saab osaleda igakuiselt toimuvas karjääripäeva loengusarjas, mis on ellu kutsutud nende iseseisvuse toetamiseks. Grupp toetab aktiivselt ka spetsiaalseid koolitusprogramme, mille eesmärk on parandada teismeliste ja noorte täiskasvanute vaimset tervist. 2025. aastal tähistas Grupp seitsmeteistkümendant aastat järjest toimuvat heategevusprojekti „Jõulusoovide puu“, millega koguti ja täideti Eesti asendus- ja turvakodudes elavate laste jõulusoovid.

Grupp jätkas koostööd Baltimaade juhtivate kõrgkoolide üliõpilastega, edendades innovatsiooni ja haridusalast tipptaset. Tuginedes senisele koostööle Tartu Ülikooliga, sõlmiti sarnane leping Tallinna Tehnikaülikooliga (edaspidi TalTech).

Koostöö Tartu Ülikooliga on suunatud teadusvõimekuse kasvatamisele: Grupi Tartu Innovatsioonikeskus juhendas 2025. aastal strateegiliselt oluliselt projektides ligikaudu 100 bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilast. Grupp toetab ka andmeteaduse ja informaatika magistrante, toetades andmepõhiste nõustamislahenduste väljatöötamist. Koostööd jätkatakse ka Eesti

Kunstiakadeemiaga (edaspidi EKA), kus tudengid tegelevad tulevikukindlate toodete ja teenuste kujundamisega.

Koostöös TalTechi ja Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR) jätkas Grupp 2025. aastal kaasahaaravat ja harivat e-rehkenduse matemaatika väljakutset. E-rehkenduse raames saavad osalejad testida oma teadmisi, lahendades esimesele kuni kaheteistkümnendale klassile mõeldud matemaatikaülesandeid. 2025. aasta e-rehkendusest võttis osa ligi 30 000 inimest, kellest 12 000 lahendasid ülesanded lõpuni.

Hariduse ja kogukonna arengusse panustamiseks toetab Grupp tehnoloogia taaskasutamist vähekindlustatud elanikkonnarühmades.

Grupp teeb koostööd GreenDice’iga, mis on arvutiseadmete ringlussevõtuga tegelev organisatsioon. Selle partnerluse raames suunatakse Grupi hooldatud seadmed Eesti peredesse, mis toob kasu enam kui 400 kasutajale. 2025. aastal antiGreenDice’ile üle 585 sülearvutit, 301 lauaarvutit ja 135 monitori.

2025. aastal jätkas Grupp programmeerimiskooli kood/Jõhvi toetamist, mis pakub Eestis täiskasvanutele tasuta IT-haridust. Toetus jätkub veel vähemalt kaks õppeaastat, lisaks pakub Grupp kooli õpilastele töövõimalusi ja tasustatud praktikakohti.

Alates 2003. aastast on Grupp uhkusega Rahvusooper Estonia kuldsponsor. Grupp toetab SEB Tallink Tennisemeeskonna kaudu ka 14–18-aastaseid noori tennisetalente, et aidata neil jõuda maailma 100 parima mängija hulka.

4.2.8. Juhtimisalane teave

Usaldus Grupi suhtes on eelduseks, et ettevõte saaks tegutseda ja täita oma rolli ühiskonnas klientide, aktsionäride, majandusarengu ja ühiskonna ees. Grupp tegutseb läbipaistvalt, järgib seadusi ja regulatsioone ning ennetab finantskuritegevust. Kõrged eetilised standardid on panga maine ja usalduse aluseks.

Grupp on kehtestanud selged reeglid poliitikates ja protseduurides, mis keskenduvad tundlikele valdkondadele, nagu korruptsioonivastane tegevus, maksunõuete täitmine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Ärieetika koodeks kirjeldab panga väärtusi, eetilisi põhimõtteid ja äritegevuse standardeid ning suunab töötajaid nende järgimisel. Suunised aitavad töötajatel tegutseda kooskõlas organisatsiooni väärtuste ja põhimõtetega.

ESG-põhimõtted on integreeritud laiemalt ettevõtte poliitikatesse ja igapäevastesse äritegevustesse. Grupi juhtimisstruktuur ja tegevusmudel hõlmavad kolme kaitseliini, et tagada tõhus riskijuhtimine ning säilitada kõrged äritegevuse standardid.

Finantskuritegevuse ennetamine

Finantskuritegevuse ennetamine on Grupi strateegilise raamistiku ja tegevusmudeli üks alustalasid. Üle maailma seisavad ühiskonnad silmitsi tõsiste majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsetega, mida põhjustavad kuritegelikud tegevused, nagu inimkaubandus, terrorism, korruptsioon, uimastikaubandus ja maksudest kõrvalehoidumine. Selle vastu võitlemisel on kriitilise tähtsusega tuvastada ja katkestada finantsvood, mis neid kuritegusid võimaldavad.

Finantsvahendajatena on pankadel finantskuritegude ennetamisel keskne roll. Nagu teisedki suuremad finantsasutused, seisab Grupp silmitsi riskiga, et panka kasutatakse rahapesuks, terrorismi rahastamiseks, sanktsioonidest kõrvalehoidumiseks, pettusteks ja turukuritarvitusteks. Arvestades finantssektori olulist rolli majandusliku stabiilsuse ja ühiskondliku taristu toimimises, kujutab finantskuritegevus märkimisväärset ohtu nii finantssüsteemile kui ühiskonnale tervikuna. Grupi jaoks on finantskuritegevuse ennetamine oluline, et säilitada usaldus ja maine ning vastata regulatiivsetele nõuetele.

Selliste riskide maandamiseks on Grupp rakendanud hulga meetmeid, mille eesmärk on finantskuritegevust tuvastada ja tõkestada ning pakkuda klientidele turvalisi ja usaldusväärseid teenuseid. Meetmed hõlmavad töötajate koolitamist, arenenud seiresüsteeme ning tihedat koostööd järelevalveasutuste ja õiguskaitseorganitega, samuti ennetavat reageerimist uutele ohtudele.

Lisaks korraldas Grupp küberturvalisusele pühendatud kuu, mille eesmärk oli tõsta töötajate teadlikkust ja pakkuda koolitusi küberturvalisuse, pettuste ennetamise ning päevakajaliste riskide teemal.

Rikkumistest ja muredest teatamine

Grupp rakendab kindlat rikkumisest teatamise protsessi eeskirjade eiramisest teatamiseks. Töötajad, sidusrühmad ja avalikkus saavad ebaeetilisest või ebaseaduslikust käitumisest teavitada mitut moodi: pöördudes vastavuskontrolli või siseauditi juhi poole või teatades anonüümselt välise digiteenuse WhistleB kaudu.

Täpsem teave:https://sebgroup.com/whistleblowing.

Korruptsiooni- ja altkäemaksu tõkestamine

Grupis kehtib korruptsiooni suhtes nulltolerants ning rangelt on keelatud igasugune ebaseaduslik või ebaeetiline äritegevus. Ühelgi juhul ei tohi töötajad, juhatuse või nõukogu liikmed, töövõtjad, konsultandid ega muud Grupi nimel tegutsevad või Grupiga seotud isikud pakkuda, lubada, anda, küsida ega vastu võtta altkäemaksu.

Grupi korruptsioonivastane poliitika, mille on kinnitanud juhatus ja nõukogu, määratleb korruptsioonivastaste meetmete raamistiku, riskide hindamise ja maandamise põhimõtted. See sätestab ka ennetavad meetmed, mis põhinevad riskianalüüsi tulemustel ning juhised vahendajate ja kolmandate osapooltega seotud riskide juhtimiseks. Poliitika täiendab Grupi ärieetika koodeksit ja teisi asjakohaseid juhiseid.

Tarneahela juhtimine

Grupi juhatus on heaks kiitnud tarnijate käitumiskoodeksi, mis määratleb hankeprotsessis ja tarnijate hindamises riskipõhist hindamist.

Tarnijate hindamisel ja nende kestlikkuse tulemuslikkuse parandamiseks kasutatakse ülemaailmselt tunnustatud kestlikkuse hindamise platvormi EcoVadis.