Juba 25 273 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 440 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Ülevaade

Graanul Invest on rahvusvaheline ettevõte, mille peamine tegevusala on taastuvenergeetika: puidugraanulite tootmine ja biomassist elektri- ja soojusenergia tootmine.

Ettevõte on asutatud 2003. aastal ning äritegevus toimub neljas riigis: Eestis, Lätis, Leedus ning

Ameerika Ühendriikides.

Graanul Invest on üks maailma suurimatest puidugraanulite tootjatest tootmisvõimsusega 2,7 miljonit tonni. Kontserni puidugraanulitehased asuvad Eestis (4), Lätis (6), Leedus (1) ja Ameerika

Ühendriikides (1).

Graanul Investi energiatootmisüksused asuvad suuremate graanulitehaste kõrval varustades neid soojus- ja elektrienergiaga. Elektri- ja koostootmisjaamad on ehitatud arvestades graanulitehase soojusenergiavajadust, mille tulemusel kogu toodetav soojusenergia kasutatakse ära aastaringselt efektiivselt graanulite tooraine kuivatamisprotsessis. Koostootmisjaamade summaarne tootmisvõimsus on 41 MW elektrienergiat ja 100 MW soojusenergiat. Jaamad paiknevad Eestis (3) ja Lätis (3). Kontsernil on ka neli laeva, mida kasutatakse Euroopa klientide graanuli tarneteks.

Puidugraanulite tootmisel kasutatakse puidutööstuste jääke ning ümarpuitu, mis oma madala kvaliteedi tõttu ei leia kasutust teistes puidutööstuse ettevõtetes ning mille parim majanduslik kasutusotstarve on energeetikas. Puidugraanulid on süsinikuneutraalne kütus, mille laialdasem kasutamine aitab vähendada kivisöe ja teiste fossiilsete kütuste tarbimist ehk vähendada süsiniku jalajälge.

Puidugraanulite turg 2023

Ülemaailmne nõudlus puidugraanulite järele oli 2023. aastal madalam võrreldes 2022. aastaga mil nõudlus jäi turbulentses pakkumisekeskkonnas muutumatuks. Aasia turgudel oli pidev kasv, kuid ülejäänud maailmas tarbiti puidupelleteid vähem kui eelmisel aastal. Peamine põhjus oli energiahinna järsk langus peamistes puidupelleti tarbimispiirkondades, mis muutis pelletitel põhineva energiatootmise vähem konkurentsivõimeliseks. Maagaasil ja muudel alternatiivsetel energiaallikatel oli eelis eelkõige subsiidiumita pelletitootmise ees. Madalad energiahinnad põhjustasid ka mõne elektrijaama pikemaid seisakuid Ühendkuningriigis, mis on maailma peamine tööstusliku pelleti tarbimispiirkond. Üks kehtivatest toetuskavadest (CfD ehk Contract for Difference) oli suurema osa 2023. aasta jooksul ebaökonoomne.

Kütte(premium)pelletiturgu mõjutas soe ilm, mis vähendas küttepäevi Euroopa peamistel turgudel võrreldes pikaajalise keskmisega.

Euroopa tööstuspelletiturg oli 2023. aastal nõrk: nõudlus puidupelletite järele vähenes teist aastat järjest. Hawkins-Wrighti hinnangul jäi Euroopa tööstusliku puidupelleti kogutarbimine 13,3 miljoni tonni juurde, mis on 11% vähem kui 2022. aastal. Küttepelletiturg kasvas endiselt, kuid kokkuvõttes tarbitakse 2023. aastal Euroopas umbes 1 miljon tonni puidugraanuleid vähem.