Et vana katuse mahavõtmise järel ei tekiks ebameeldivaid üllatusi, tuleks enne vana materjali eemaldamist kontrollida katusekonstruktsioonide seisukorda. Kui pööningult sarikaid kontrollima ei pääse, avatakse tavaliselt prooviks väike tükk katusest korstna lähedalt või katuseneelust, kus asuvad kõige tõenäolisemad lekkekohad. Kahjustunud puitkonstruktsioonid ja soojustus tuleb kindlasti enne uue katusekatte paigaldamist uuendada. 

Kindlasti tuleb küsida müüjalt võimalikult detailne paigaldusjuhend ja see üksipulgi läbi töötada. Kõik tekkinud küsimused tuleks maaletooja tehnilistelt konsultantidelt ära küsida enne katusevahetuse algust, lähtudes sellest, et rumalaid küsimusi ei ole siin olemas.

Siiski tasub ise katuse ehitamisel hoolikalt kõik tegevused läbi mõelda, et vältida ootamatuid üllatusi. Näiteks materjalivajaduse arvutamisel tuleb arvestada loomuliku kaoga. Siin kehtib reegel, et mida suuremad on katusematerjali tükid, seda suurem ka materjalikadu paigaldusel. Kui suurte paanidega katusepleki materjalikadu võib olla katuse pinnast isegi 30%, siis mõõtudelt väiksemal katusekivil jääb see maksimaalselt 5% piiridesse. Eriti rohkelt tuleb materjalikadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad. Kui materjalikao arvutamine tundub keerukas, tasub saata katuse mõõdud ja võimalused maja joonised katusemüüjale, kes ise vajalikud arvutused teeb.  

Kui uus katusematerjal on välja valitud, võiks selle maaletooja tehniliselt toelt küsida, mitut inimest paigaldustööks vaja on. Näiteks kui katusekive ja bituumensindleid saab kergesti paigaldada üksinda, siis suuremate plekipaanide või eterniitplaatide puhul on see keerukas. Samuti nõuab abilist sarikate või tehases valmistoodetud kandesõrestiku ehk fermide paigalesaamine. Ka aluskatte rulliga on üksinda ebamugav viilkatusel toimetada nii, et aluskate jääks kenasti pingule ning ühenduskohad korraliku vee- ja tuulepidavusega. 

Sageli ei mõtle hobiehitajad sellele, kuidas kivid katusele toimetada. Loomulikult võib kivipakid katusele tõsta iseenda ihurammuga, kuid see võtab aega ja on füüsiliselt üsna raske. Pigem tasuks kivikatuse puhul tasuks kivid tõstukiga katusele tõsta ja kivipakid õige vahemaaga ära jaotada. Eriti oluline on taoline mehhaniseeritud abi siis, kui kivikatus on plaanis üksi paigaldada.

Katusevahetusel on kõige kriitilisem saada võimalikult kiiresti paika uus aluskate. Kuna kaasaegsed aluskatted kaitsevad ajutise katusekattena maja vee ja lume eest vähemalt 4 nädalat, siis on seejärel rahulikult aega roovide ja katusekatte paigaldamisega tegeleda. Aluskatte kõige suurem vaenlane on päikesekiirgus, mis aluskatte hingavust tagavad imeväikesed augud kinni põletab ja aja jooksul kogu materjali pudedaks muudab. Seetõttu tuleb kindlasti valida UV-kindel aluskate, ent isegi seda materjali ei tohi peamiseks katusekatteks jätta kogu talveks.

Katust ehitades on oluline järgida täpselt paigaldusjuhendit, valida õiges mõõdus tuulutusliistud ja roovid ning paigaldada täpse sammuga. Kui roovisamm ei ole õige, võib valmis katus jääda “lainetama”. Keeruline on kaldharjade ja katuseneelude tegemine, mis vajavad korralikke tuulutusliiste. Meeles tuleb pidada, et neeluplekki kinnitades ei tohi lüüa naelu neelu põhja, kust muidu kipub vesi majja tungima, vaid ikka neelu külgede, kuhu vesi ei jõua.

Igas majas loomulikult tekkiva õhuniiskuse ärajuhtimiseks tuleb kindlasti teha ka katuseharja tuulutus. Vastasel juhul tekib õhuniiskusest temperatuuride erinevuse tõttu katuse sisepinnale kondensvesi, mis võib valguda soojustusse ning katusekonstruktsioonide peale. Aja jooksul läheb vettinud soojustus hallitama ning sarikad ja muud puitkonstruktsioonid võivad sootuks läbi pehastuda. Selle vältimiseks peab õhk saama liikuda katuseräästast sisse ning harjast välja. Hingava aluskatte puhul on tuulutuskanal katusekivide ja aluskatte vahel, mittehingava aluskatte puhul aga kivi ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkkeplaadi vahel.

Kontakt