Kõikidele on teada tuntud, et Eesti on krüptovaluuta sõbralik riik. Tallinnas asub Baltimaade esimene sularahaautomaat bitcoinide ostmiseks ja lisaks saab ligi 20 kohas tasuda erinevate teenuste ning kaupade eest bitcoinidega.

Viimase paari nädala jooksul on aga tänavapildis silma jäänud päris mitmete erakondade ja ka ettevõtjate reklaamid, mille loosungid on seotud Tallinna krüptopealinnaks saamisega või pensioni krüptovaluutas maksmisega. Seega liigub krüptovaluuta areng ja populaarsus kiirete sammudega.

Keskmisele tänaval liikujale tundub kogu krüptomaailm natuke kosmilise ja kaugena, kuid kui juba erakonnad sellega end reklaamivad, siis tasub ilmselt korraks süveneda, millega siis tegu on ning millised võimalused pakub Eesti krüptovaluuta äri korraldamiseks.

Eesti on üks väheseid riike maailmas, kes on seadustanud krüptovaluuta äri ja üritab tehnoloogia arenguga kaasas käia. Alates 27.11.2017 on jõustunud seaduse muudatus, mille kohaselt on ettevõtjatel võimalik taotleda tegevusluba kahel tegevusalal: virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine. Tegevusloa taotluse on võimalik esitada majandustegevuse registri kaudu ning taotluse vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Tegevuloa taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 345 eurot. Lisaks riigilõivu tasumisele tuleb ettevõtjal esitada mitmed andmed ja dokumendid, mis on loetletud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 70 lg-s 3. Näiteks peab ettevõtja esitama protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad, andmekaitse reeglite tagamisalase dokumentatsiooni, andmeid kontaktisiku kohta jne.

Tegevusloa taotluse lahendamisel kontrollitakse, kas ettevõtjal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegeliku kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kas ettevõtja poolt määratud kontaktisik vastab RahaPTS-i nõuetele. Lisaks eeltoodule kontrollitakse, et ettevõtjal oleks esitatud nõuetekohaselt majandusaasta aruanne ja täidetud teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lg 1, 2 ja 5 mõistes.

Oluline on ka kindlaks teha, millist tegevusluba taotletakse ning milliseid teenuseid soovib ettevõtja tulevikus faktiliselt pakkuda. Protseduuriliselt ei olegi tegu keerulise küsimusega, küll aga tuleb sisuliselt aru saada, mida kumbki teenus, millele tegevusluba väljastatakse, endast kujutab ning mida mõeldakse virtuaalvääringu mõiste all.

Virtuaalvääring (krüptovaluuta) on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses.

Virtuaalvääringute näol on tegu väärtustega, mida ei ole füüsiliselt olemas enne, kui virtuaalvääring vahetatakse päris valuuta vastu.

Virtuaalvääringutega tegelevad ettevõtted ja isikud teadvustavad ning on omavahel kokkulepetes, et nad teevad tehinguid maksevahendiga, mida füüsilisel kujul ei eksisteeri. Virtuaalvääringu puhul on kõige olulisem silmas pidada, et kui seda ei ole emiteerinud selleks õigust omav asutus, siis puudub selle omanikul kindlus, et ta saab vääringu igal ajahetkel mõne ametliku valuuta vastu vahetada. Siinkohal toimib teatava tagatisena üksikute virtuaalvääringute adekvaatset nõudluse ja pakkumise vahekorda peegeldav aktiivne järelturg, mis tagab tavakasutaja omanduses olevate mahtude juures piisava likviidsuse. Selleks, et kaitsta erinevaid pooli sellistes suhetes on nii EL kui ka Eesti reguleerinud selles valdkonnas tegutsemist.

Nagu varasemalt sai mainitud, saab tegelusluba taotleda nii virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumisele kui ka virtuaalvääringu rahakotiteenusele.

Virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil.

Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumise puhul vahetatakse virtuaalseid vääringuid reaalse valuuta vastu, olgu selleks siis €, USD vms, virtuaalvääringu rahakotiteenuse puhul puudub aga ettevõtjal õigus virtuaalseid vääringuid raha vastu vahetamiseks. Tulenevalt sellest tasuks ettevõtjatel enne tegevusloa taotluse esitamisel kaaluda, milliseid teenuseid tahetakse faktiliselt osutada.

Virtuaalvääringutega tegutsemisel tuleb arvestada lisaks ka erinevate maksuküsimustega, samuti võivad sõltuvalt teenustest rakenduda lisanõuded (investeerimisfondide seadus, väärtpaberituru seadus jne).

Krüptovaluuta äri legaliseerimine on aktraktiivne võimalus välisinvestorite jaoks. Virtuaalvaluutade tunnustamine ja tegevuse legaliseerimine meelitab välisinvestoreid, kes on huvitatud äri alustamisest ja korraldamises Eestis. Tegevusloa taotlemine on võimalik ka äriühingutele, mille äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, selleks peab olema määratletud kontaktisik RahaPTS-i tähenduses.

Kui Sul tekkis küsimus virtuaalvääringute (krüptovaluuta) tegevusloa kohta, Lex Law Office juristid aitavad hea meelega.

Meie abiga on asjad lihtsad!

Nii originaalartikel kui ka teisd õigusteemalised artiklid on leitavad meie kodulehel!