Ärevus on emotsioon, millega paljud meist tunnevad end tuttavana, kuid ärevushäire diagnoos võib tekitada segadust ja mure. Silver Kleimann-Leimann, vaimse tervise kogemusnõustaja, jagab oma kogemusi ja teadmisi ärevuse kohta, selgitades, kuidas see on emotsioon, mitte haigus, ning pakub praktilisi nõuandeid ärevuse haldamiseks.

Ärevuse olemus: emotsioon, mitte haigus

Kui sain ärevushäire diagnoosi, tundsin üheaegselt kergendust ja segadust. Diagnoos andis sõnastuse sellele, mis minuga toimub, kuid samas tekitas mure, et midagi on valesti, kuigi füüsiliselt polnud mul haavu ega murtud luid. Ärevus, nagu paljude teiste emotsioonide puhul, on osa meie elust, kuid kui see muutub krooniliseks, võib see häirida igapäevaelu ning viia ärevushäire tekkimiseni.

Ärevushäire sümptomid

Ärevushäire võib avalduda mitmeti, kuid tihti esinevad järgmised sümptomid:

• Pidev mure ja ärevus: Kontrollimatu muretsemine, sageli tervise pärast, mis kestab päevade, nädalate või isegi kuude kaupa.
• Väsimus: Pidev väsimus ja kurnatus, isegi pärast head und.
• Unetus: Raskused uinumisega, sagedane ärkamine öösel või rahutu uni.
• Lihaspinged ja valud: Pinges lihased kaelas ja õlgades, samuti valud rinnus, peas ja silmis.
• Tähelepanu südamelöökidel: Kiired või ebaregulaarsed südamelöögid ja südamekloppimine.
• Hingamisraskused: Hingeldus või tunne, et õhku ei jätku.
• Ärrituvus: Liigne ärrituvus ja närvilisus, mis mõjutab suhteid ja igapäevaelu.

Ärevus versus ärevushäire

Ärevus on loomulik emotsioon, mis aitab meil mõista ja kohaneda meie keskkonna väljakutsetega. Kui ärevus muutub krooniliseks ja hakkab igapäevaelu häirima, võib sellest kujuneda ärevushäire. Oluline on mõista, et ärevus on emotsioon, mitte haigus. Just see teadlikkus aitab leevendada ärevuse negatiivset mõju.

Praktilised nõuanded ärevuse haldamiseks

1. Ärevuse aktsepteerimine
Ärevus on tavaline osa elust, mis aitab meil märkida ohte ja motiveerib tegutsema. Aksepteeri ärevust kui osa oma emotsioonide spektrist. Ära püüa ärevust kõrvale heita, vaid õpi seda mõistma ja aktsepteerima.

2. Füüsiline aktiivsus
Regulaarne füüsiline aktiivsus, nagu jooksmine või muu intensiivne treening, aitab maandada ärevust ja parandada vaimset heaolu. Kui viid oma keha piiripealsesse punkti, saad teada, et ärevuse füüsilised sümptomid ei ohusta su elu.

3. Emotsioonide eristamine
Erinevate emotsioonide, nagu elevus, hirm, ootusärevus ja motivatsioon, eristamine aitab paremini mõista, kuidas ärevus sinu elus esindub ja kuidas seda hallata. Näiteks võib elevus sarnaneda ärevusega füüsiliste sümptomite poolest, kuid on positiivne ja seotud meeldiva ootusärevusega.

4. Teadlikkuse suurendamine
Jälgi oma käitumismustreid ja eluviisi, mis võivad ärevust süvendada. Näiteks unetundide vähendamine või pauside tegemine võivad aidata ärevust vähendada ja üldist heaolu parandada.

Ärevuse mõistmine ja aktsepteerimine

Ärevus ei ole midagi, mida saab täielikult kõrvaldada. See on osa meie emotsioonide spektrist, mille vastuvõtmine ja mõistmine aitavad elada täisväärtuslikumat elu. Uute teaduslike meetodite ja teadlikkuse abil on võimalik ärevusest üle saada ja leida tasakaal, et ärevuse mõju oleks minimaalne.

Kui soovid rohkem teada saada ärevuse haldamise kohta või jagada oma lugu, võta minuga ühendust: silver@tervevaim.ee või külasta minu veebilehte: tervevaim.ee/minu-story.

Ärevuse aktsepteerimine ja selle emotsiooni mõistmine aitab avardada meie teadlikkust ja parandada elu kvaliteeti. Meie võime juhtida oma reaktsioone ja käitumist on suurenenud, kui me suudame ärevuse osana oma elu aktsepteerida.

vaata veel