Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ärimeedia ja uudisvoog
?
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kohtus täna Finest Bay Area Development OY esindaja Peter Vesterbackaga, et tutvuda Tallinna ja Helsingi vahelise tunn

Kadri Simson: rongiga võiks Helsingisse saada 20 minutiga

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kohtus täna Finest Bay Area Development OY esindaja Peter Vesterbackaga, et tutvuda Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli projekti hetkeolukorraga ning võimalike järgmiste sammudega. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM on seisukohal, et Eesti ja Soome vahelise raudteetunnel on riiklikult oluline projekt. „Vesterbacka veetav projekt on kahtlemata intrigeeriv, kuid me näeme sellel veel mitmeid lahtiseid otsi, mille osas on loomulikult küsimusi. Näiteks on meie jaoks tähtis, et lisaks Tallinnas Ülemistel asuva peatuskoha asukohale, peaks ühe alternatiivina kaaluma ka lisapeatuskohta Tallinna kesklinnas. Projekti eestvedajate kinnitusel on see võimalus olemas ning erinevaid alternatiive kaalutakse,“ rääkis Simson ja lisas: „On selge, et Tallinna-Helsingi vaheline tunnel oleks mõlemale riigile kasulik ning võimaldaks meie pealinnade lennujaamu ühendada nii, et tulevikus saaks nende vahel ligikaudu 20 minutiga reisida.“ Planeeringuala hõlmab endas nelja erinevat tunneli trassivarianti, mille hulgast valitakse planeeringu käigus sobivaim. Lisaks tunnelile näeb Vesterbacka plaan ette ka kahe tehissaare rajamist, millest üks asub Soome ning teine Eesti territoriaalvetes. „Finest Bay Area projekti taotluses on märgitud, et tehissaare juurde võidakse rajada ka püsiv süvasadam koos laevatee ja sadamakaiga. Kuna taotluses puudub meie hinnangul selgitus, miks sellist süvasadamat on vaja ning milleks seda kavatsetakse kasutada, uurisime Vesterbackalt ka antud võimaluse kohta. Nende selgitustest jäi hetkel arusaam, et peetakse silmas Soome poolel olevat tehissaart, kuhu arendajatel on plaanis rajada elukohad 50 000 inimesele ning hotellikohad 10 000 inimesele,“ selgitas majandus- ja taristuminister. Veel tundis minister tänasel kohtumisel huvi tunneli potentsiaalsete reisijate arvu vastu, sest varasemad uuringud ja Vesterbacka projekti mahud erinevad märgatavalt. „Nagu mainitud, on antud projektil mitmeid lahtiseid otsi, kuid see on projekti tänases faasis arusaadav. Sellised kohtumised, nagu oli meil täna Peter Vesterbackaga, on aga projekti edasise arengu nimel ääretult vajalikud,“ lõpetas Kadri Simson.

Kommentaarid (0)


Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Dropdown

kõik artiklid

Eesti hakkab e-riikluse lahendusi eksportima

Eesti riik käivitab Globaalse Digiühiskonna Fondi, mille abil soovitakse eksportida Eesti digiühiskonna lahendusi ja luua uusi ärivõimalusi meie IKT-ettevõtjate
ssb.ee
Eesti riik käivitab Globaalse Digiühiskonna Fondi, mille abil soovitakse eksportida Eesti digiühiskonna lahendusi ja luua uusi ärivõimalusi meie IKT-ettevõtjatele. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ning ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SA sõlmisid täna leppe, et asutada Globaalne Digiühiskonna Fond. Ühiste kavatsuste leppe allkirjastanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Globaalne digiühiskonna Fond sündinud viimase paari kuu jooksul toimunud mõttevahetustest Eesti ettevõtjate ja rahvusvaheliste ekspertidega. “Maailmas tuntakse suurt huvi Eesti e-riigi kogemuse

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM: Ettevõtlusega alustamine saab paindlikumad toetustingimused

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas starditoetuse määruse, mille muudatused võimaldavad alustada ettevõtlusega varasemast paindliku
ssb.ee
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas starditoetuse määruse, mille muudatused võimaldavad alustada ettevõtlusega varasemast paindlikumatel tingimustel. „Ettevõtlusega alustamist edendav starditoetus aitab laiendada piirkondlikku ettevõtlust ja lükata käima arengupotentsiaaliga ettevõtlusideid. Senine praktika toetuse andmisel on toonud välja mitu olulist muutmist vajavat aspekti, mis alates kevadest lahenduse saavad. Nii EAS kui  RIIGI TUGITEENUSTE KESKUS on toetuse taotlejate ja saajatega pidevas koostöös ning nende tagasiside põhjal teinud mitmeid

Statistikakaubanduse täiendav tulu vähendab taastuvenergia tasu

Eesti müüb Luksemburgile rohkem taastuvenergia statistilisi ühikuid kui algselt kokku lepiti, mis lubab alandada tarbijatele plaanitust enam taastuvenergia tasu
ssb.ee
Eesti müüb Luksemburgile rohkem taastuvenergia statistilisi ühikuid kui algselt kokku lepiti, mis lubab alandada tarbijatele plaanitust enam taastuvenergia tasusid, teatas  MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM . „Kui 2017. aastal kahe riigi poolt allkirjastatud lepingu kohaselt soovis Luksemburg osta Eestilt 300 GWh ulatuses energiastatistikat, siis nüüd kasvas maht 250 GWh võrra,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. „See tähendab, et Eesti tulud 2018. aasta taastuvenergia statistiliste ühikute müügist tõusevad 4,5 miljonilt eurolt 8,25 miljonini,“ lisas ta. Vastavalt

Meremehed võivad varsti tulumaksust pääseda

Täna tuleb Riigikogus kolmandale lugemisele seaduste pakett laevade Eesti lipu alla toomiseks. Tegemist on esimese sammuga, et taastada Eesti kaubalaevastik nin
ssb.ee
Täna tuleb Riigikogus kolmandale lugemisele seaduste pakett laevade Eesti lipu alla toomiseks. Tegemist on esimese sammuga, et taastada Eesti kaubalaevastik ning tuua järgneva seitsme aasta jooksul Eesti registrisse kolmsada suurt kaubalaeva. Meremehed võivad saada muuhulgas ka 0-protsendilise tulumaksumäära. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on Riigikogus kolmandale lugemisele jõudev pakett hädavajalik, et tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet. „Eesti kui mereriigi maine sai mõned aastad tagasi, 2014. aastal, kõva hoobi, kui meie registrist lahkus viimane Eesti lippu

Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Loader

Loader

App Ad

Storybook Chrome laiendus

Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.