EESTI TÖÖTUKASSA ümber on lahvatanud heleda leegiga põlema tuline diskussioon, kas kuni 865 000 eurot maksma minev nimevahetus on ikka kõige otstarbekam moodus maksumaksja raha luhvtitamiseks. Igasuguseid kummalisi kulutusi tehakse seal aga veel ning ka neile võiks päevavalgust näidata. Maikuu seisuga on EESTI TÖÖTUKASSA selle aasta esimese 5 kuu tulud ligi 176 miljonit eurot ning tegevuskulud pisut üle 164,5 miljoni euro. Kuludest vast kõige kummalisemad on üle 2 miljoni eurosed "muud administreerimiskulud", mille kohta on raske midagi arvata, kuna häguse terminoloogia taga võib peituda mis iganes. Kulmu panevad kergitama ka "kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud", mis küündivad üle 1,3 miljoni euro. Kokku on sellesama aruandeperioodi tulem positiivne ligi 11,5 miljonit euroga. Selliste summade juures tundub nimevahetuseks kuluv 865 000 eurot esmapilgul kui koolipoisi taskuraha, kuid on tegelikult ikkagi väga suur summa - üks keskmine töötaja teeniks sellist summat umbes 12 aastat, kui saab 1200€ kuus puhtalt kätte. Ettevõttel, mis loob töökohti ja investeerib tasapisi oma jõudude ning väheste laenudega - kuluks selleks  vähemalt 5 aastat. Kui vaadata EESTI TÖÖTUKASSA töötajaskonda, siis möödunud aasta seisuga oli arvel 764 töötajat, kellest 4 on nõukogu ja juhatuse liikmed, 49 on juhid, 140 on tippspetsialistid ning 571 on keskastme spetsialistid. Tänaseks on töötajate arv tõusnud juba 871-ni, mis tähendab 107 inimese lisandumist ehk peronalikasvu tervelt 14%. Iga nelja keskastme spetsialisti kohta oli EESTI TÖÖTUKASSAS 1 tippspetsialist ja iga 2,8 tippspetsialisti kohta 1 juht. Üldiselt paistab seega, et elatakse väga hästi. Meie eesmärk ei ole siinkohal öelda, et EESTI TÖÖTUKASSA ainult maksumaksja raha raiskamisega tegeleb. Küll aga peaksid ülal toodud arvud aitama juba niigi intriige kütnud nimevahetuse kulusid mõningasse konteksti panna. Kas see kontekst täienes nüüd positiivses või negatiivses võtmes, jäägu lugeja enda otsustada.   • Hakka Inforegistrit kasutama!