Juba 1623 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Sissejuhatus

Mereranna Põllumajandusühistu jätkas 2023.a. oma varasemal tegevussuunal, kus peamiseks tegevussuunaks oli jätkuvalt toorpiima tootmine.

Klimaatiliselt oli 2023.a. väga keeruline. Väga tagasihoidlikeks jäid nii põhisööda ( silo ja hein ) kui ka teravilja saagid. Põhisööda puudusest tulenevalt ei olnud võimalik suurendada ka põhikarja. Seega panime rohkem rõhku,et saada olemasolevatelt lehmadelt kõrgemat toodangut.

Aastaga tõusis keskmine lehmade arv 556-lt lehmalt 604-le lehmale ja toodang lehma kohta tõusis 7508. kg.-lt 8185. kg.-le. Kogu aasta piimakogus tõusis 3 654 678. kg.-lt 5 452 108. kg.-le

Piima hinna järsk langus 2023.a. alguses aga ei võimaldanud suurendada müügitulu loodetus mahus.

Lisaks piima tootmisele jätkame ka teravilja ja maisi kasvatamisega. 2023.a. jäid aga kõikide kultuuride saagid tagasihoidlikeks ja ei õnnestunud saada kokku ka loomadele vaja minevat aastast kogust.

Tulud, kulud ja kasum 2023. aastal oli Mereranna Põllumajandusühistu müügitulu 2 103 358 eurot, millest piima müük oli 1 685 824 eurot. Müügitulust moodustas piimamüük 80,15 %, elusloomade müük 7,8 %, teravilja müük 1,34 % , traktoritööde müük 8,45 % ning muude kaupade ja teenuste müük 2,26 %.

Peamisteks kuluartikliteks olid:

Ostusöödad - 718 391 eurot.

Varuosad - 156 737 eurot.

Diiselküte ja bensiin - 204 904 eurot.

Elektrienergia - 76 512 eurot.

Taimekasvatuse tarvikud - 200 132 eurot.

Mereranna Põllumajandusühistu kahjumiks kujunes 981 331 eurot.

Peamised finantssuhtarvud 2022 2023

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,62 0,25 (käibevara/lühiajalised kohustused)

ROA – ettevõtte varade tulukus (puhaskasum/keskmine varad 4,5 -11,9 kokku*100)

ROE – ettevõtte omakapitali tulukus 17,0 -84,5 (puhaskasum/keskmine omakapital kokku*100)

Keskkonna ja sotsiaalsed mõjud 2023.a. soetasime omale järelveetava lägatsisterni koos kamarasse panemise agrekaadiga. Sellega soovime saavutada parema läga kasutuse põldude väetamisel. Otse kamarasse panemisega vähendame lägast õhku lenduvate toitainete hulka. Sedasi regulaarselt põlde väetades soovime parandada muldade tervist ja vähendada mineraalväetiste osakaalu taimekasvatuses.

Investeeringud 2023.a. soetasime tehnika poolelt omale järelveetava lägatsisterni koos kamarasse panemise agrekaadiga ja kivikoristus masina. Lisaks renoveerisime noorloomalauda katuse.