Juba 754 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 22 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2023

Avalikes huvides tegutsev MTÜ Eesti Muusikanõukogu (EMN) aitab oma tegevusega kaasa muusikavaldkonna arengule ning tegeleb selle jätkusuutlikkuse nimel. EMN liikmeteks on juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on seotud muusikaga (õpetamine, kontsertide korraldamine ja muusika esitamine) või kes koondavad liikmetena muusikuid (erialaliidud jms). Eesti Muusikanõukogu eesmärgiks on Eesti muusikakultuuri ja muusikaharidusega tegelevate ühenduste ja organisatsioonide ühistegevuse arendamine, liikmete ühishuvide eest seismine, avalikkuse ja oma liikmete kaasamine muusikavaldkonna arendamisse ning osalemine kultuurikapoliitika kujundamises. Eesti Muusikanõukogu väärtustab ja propageerib Eesti helikunsti tema kõikides avaldusvormides.

EMN (asutatud 1992 a) on 1993. a st Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) ja Euroopa Muusikanõukogu (EMC) liige.

2023. aastal jätkas Eesti Muusikanõukogu oma eesmärgiliste tegevuste täitmist.

Traditsioonilselt selgitatakse välja Aasta Klassikaalbumi auhinna saaja. Koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga toimub aasta kammermuusika, sümfoonilise- või lavamuusika, koorimuusika ja heliloomingu albumi valimine 2014. aastast. Klassikaalbumite valmise protsess toimub kaks korda aastas nii aasta alguses kui ka aasta lõpus. 2022. aasta lõpus esitatud kandidaatide hulgast valiti 2023. aasta klassikaalbumiks CD Estonian Premieres (esitaja Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi). 2023. aasta lõpus esitasid EMN liikmed Aasta

Klassikaalbum konkursile 18 albumit, EMN moodustas ekspertidest žürii plaate hindama, valiti välja nominendid, kes avalikustati 2024 jaanuaris.

EMN on Eesti muusikat ja muusikuid käsitlevat ingliskeelset trükist „Music in Estonia“ perioodiliselt välja andnud aastast 1994, eesmärgiga laiemalt tutvustada Eesti helikunsti sealhulgas oma liikmeskonna saavutusi. Nii on trükist saadetud Rahvusvahelise Muusikanõukogu liikmesorganisatsioonidele ja saatkondadele ning jagatud mitmesugustel rahvusvahelistel sündmustel. 2022. aastal koostas ja andis EMN välja ajakirja 14. numbri, mis keskendus helikunsti eri aspekte peegeldavatele artiklitele. Trükiste levitamine toimus 2023. aasta esimeses pooles.

„Music in Estonia“ materjal on kättesaadav EMN kodulehelt.

EMN koostas ja esitas materjalid olemaks partner Euroopa Liidu Loov Euroopa projektis (Creative Europe), mille algataja oli Comitato Nazionale

Italiano Musica (CIDIM). Projekti üldeesmärk on arendada koos Euroopa partneritega välja toetus- ja mentorlusskeem Euroopa esilekerkivatele sooloartistidele klassikalise muusika sektoris, et aidata neil välja töötada oma strateegiaid ja rahvusvahelistumise teed, suurendades nende leviku potentsiaali ELi piirides ja väljaspool.

Loometöö tasustamise ja loomepalkade mõju uuringust tulenevalt toimus mai alguses interpreetide õiglase tasustamise avalik arutelu. EMN,

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Pianistide liidu ühiskorraldusel toimuval sündmusel toodi välja, et loovisiku töö finantseerimine on varjul tugistruktuuride ja korraldajate järjest hägusamaks muutava rahastuse kihtides. Lahendusena pakuti välja erinevaid variante, nii riigi poolt korraldajatele antud toetuse osas kuluefektiivsuse analüüsi läbiviimist saamaks teada, milline osa üldse interpreedini jõuab; kultuuriministeeriumi toetusprogrammide juurde analoogiliselt heliloomingu programmiga interpreedi programmi loomist; helikunstniku palga käivitamist; luua võimalus ettevõttetel suunata 3% käibemaksust vabalt valitud kultuuri- ja spordiga tegelevate MTÜde toetuseks.

Paneeldiskussioonis osalesid EMN president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, pianist Ivari Ilja, Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus

Allikmaa, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, muusikamänedžer ja -produtsent Kadri Tali, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille, organist

Aare Paul Lattik, trompetist Indrek Vau ja pianist Marko Martin. Arutelu juhtis Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees, EMN juhatuse liige ja

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor professor Henry-David Varema.

Helikunsti väärtustamiseks asutas EMN 2002. aastal kolm muusikapreemiat, milliste väljaandmiseks on läbi aastate panustanud erakapital.

Koostöös Kultuurkapitaliga on traditsiooniks saanud preemiate väljaandmine iga aasta 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval. 2013.

aastast viib EMN 1. oktoobril ellu koos oma liikmete, muusikute ja koostööpartneritega üle-eestilist muusikapäeva programmi väärtustamaks muusikakultuuri, tagamaks tasuta juurdepääsu vahetule muusikasündmusele. 2023 aasta Muusikapäeva kontserdid toimusid üle Eesti. Nendel esines ligi tuhat muusikut ja muusikapäeva sündmustest sai hinnanguliselt osa üle viiekümne tuhande inimese. Muusikapäeva üle eestilises kontsertprogrammis olid esindatud meie solistid, kammermuusikud, tippkollektiivid, koorid, muusikaõppurid. Tunnustamaks muusikuid või muusikainstitutsioone toimus muusikapäeval traditsiooniline muusikapreemiate tseremoonia, millest ERR vahendusel said osa tuhanded televaatajad, kontserdisaalist 350 kuulajat. 2023. aastal toimus muusikapäeva tähistamine muusikapreemiate väljaandmisena 22. korda ja see toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis uuenduslikult formaadis „Suur muusikamäng“. Tunnustati helikunsti valdkonna silmapaistvamaid ja väärikamaid ning tseremoonial anti välja EMNi ning kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemiad. Rahvusvahelist muusikapäeva tähistati ning muusikapäeva kajastati lisaks ERR kanalitele ka teistes Eesti meediakanalites ja väljaannetes. Muusikapäeva programm on kättesaadav kodulehel www.muusikapäev.ee.

2023. valmistati ette olulist lõimumisalgatust - projekti „ViruLaul24“, mille eesmärgiks on eesti heliloomingu propageerimine ja selle esitamise kaudu sidusama ühiskonna loomine, noortele muusikast osasaamise võimaluste parandamine ja integratsioon läbi muusika, keeleõppe ning omavahelise suhtluse. Projekti kaudu saavad Ida-Virumaa noored osa Eesti koorilaulu traditsioonist, mis on meie riigi rahvusliku eneseteadvuse üks alustalasid. Õppeaastal 2023/2024 toimuva projekti “ViruLAUL 24” raames moodustatakse Ida-Virumaa õpilastest ühendkoor, kes valmistab ette ja esitab koos sümfooniaorkestri ja solistidega 2024. aastal taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertidel eesti heliloomingut.