Juba 358 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 17 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

8.-13. mail 2023 toimus kahekümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mille teemaks oli seekord “Soovida võimatut” ning patrooniks Mehis Heinsaar. Tänavust festivali iseloomustas paari viimase aastaga võrreldes märksa mahukam kava, ka oli seekord festivalil läbi aegade kõige rohkem lisa- ja eriprogramme.

Prima Vista raames toimus lisaks põhiprogrammile AHHAA teaduskeskuse ja Eesti Lavaluule MTÜ koostöös sündinud lavaluulefestival planetaariumis, ühendades luulemaailma ja tehnoloogia, et luua kordumatu kultuurikogemus, mis oli esimene neljast rahvusvahelise projekti Urban Travel Machines festivalist. Projekti raames toimusid ka luulelabori töötoad, mis hõlmasid loovkirjutamist Sirel Heinlooga, esinemise koolitust Philip Meersmaniga (Belgia) ning ettekandeid 360 luuleprojektsioonide lavatagusest laboritööst.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 festivali „Prima Vista 2024: Paremad ja halvemad tulevikud“ eelsündmusena oli festivalinädala jooksul Raekoja platsi ja Rüütli tänava nurgal avatud Utoopia saatkond, mis selle eestvedajate Jan Teeveti ja Oliver Issaku sõnul oli mõeldud positiivse ebakindluse, julge mõtte ja taltsutamatu kujutlusvõime kaitsealaks ning kus 8. mai õhtust kuni 13. mai varaste tundideni kõlasid kõned ja sõnavõtud igatsusest teistsuguse järele, sõna võtta võisid sealjuures kõik soovijad. Igal päeval oli saatkonnal ka saadik, kelleks selle rolli täitmise järjekorras olid Mehis Heinsaar, Clara Amaral (Portugal), Cloud Circuit (Kanada), Hans Platzgumer (Austria) ja Maarja Pärtna.

Nagu juba tavaks kujunenud, kaasnes ka tänavuse festivaliga teemat mitmel viisil tõlgendav ja avardav kunstiprogramm, tuues vaatajateni 14 kunstnikelt ja kunstitudengitelt, mis pakkusid graafikat, joonistusi, koloreeritud plaatkaamerafotosid, maastikufotosid koos heliga, maale, skulptuure, nahakunsti tehnikaid, köitekunsti ja gobelääne. Lisaks eksponeeriti Tartu Linnaraamatukogus kahte näitust, mis olid pühendatud Prima Vista 20. sünnipäevale: „Primavera Prima Vistaga: 20 aastat kirjandusfestivali Prima Vista“ andis ülevaate festivali katusteemadest, patroonidest ja väliskülalistest läbi aastate ning festivali ühest populaarsemast sündmusest, kirjanike kontserdist, pakkus läbilõiget näitus „Muusika kirjanduse keskel: kirjandusfestivalil Prima Vista 20 aasta jooksul kõlanud muusika”.

Festivali pikaajaline partner on olnud ka Tartu Elektriteater, pakkudes teemaga suhestuvat filmiprogrammi. Tänavu sai selle programmi raames Elektriteatris vaadata kolme filmi: Werner Herzogi „Fitzcarraldo”, Victor Flemingi “Võlur Oz” ning Karel Zemani „Imeline parun

Münchhausen”. Lisaks toimus festivali ajal Elektriteatris Anu Auna filmi „Vetelkõndija” eriseanss, kus kohtuti ka filmitegijatega.

Juba enne festivali algust Tartus, 6. mail toimus Prima Vista päev seekordses partnerlinnas Paides, kus päeva jooksul peeti raamatulaata, käidi Wittensteini retkel „Raamatulooline Paide“, esitleti Tiiu Saaristi raamatu „Järvamaa laulu- ja tantsupeod” II osa ning toimus ka kaks etendust: Miksteatri „Võti“ lastele ning Paide Teatristuudio etendus „Mu nimi on eikeegi”. Õhtuses programmis astusid üles Mari-Liis Müürsepp, Lauri Sommer ja Kristel Mägedi ning muusikaline duo Cloud Circuit Kanadast. Õhtu lõpetas Dr Ormussoni (Igor Kotjuh) disko „Muusikalised sähvatused”.

Põhiprogramm ise algas esmaspäeval, 8. mail konkursi „Lehekülg lehekülje haaval – sinu raamatuprojekt“ /„Seitenweise” Eesti finaaliga

Tarti Linnaraamatukogus, samal ajal oli Karlova-Ropka raamatukogus võimalik kohtuda noortekirjaniku Mann Loperiga. Ülikooli raamatukogus toimus avapäeval vene keeles kirjutavate Tartu autorite kirjandus- ja muusikaõhtu ning Jaani kirikus avanes võimalus nautida teatriõhtut “Lenz” Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaste esituses. Tartu Kirjanduse Majas esitleti Ly Seppel-Ehini raamatut „Ma kuulan sind. Psühhoteraapilisi kõnelusi laste ja noortega”. Mitmekesine programm toimus sel päeval aga ka teisel pool Emajõge: kõigepealt oli huvilistel võimalik osaleda Kaspar

Jassa juhitud kirjanduslik-kultuuriloolisel retkel Raadi kalmistul, seejärel aga toimus sealsamas lähedal, Puiestee tänaval asuvas Urve kohvikus Kaspar Jassa, Siim Lille ja Paavo Matsini eestvedamisel värvikas dändide maskiball.

Teise festivalipäeva hommikul olid koolinoored oodatud Tammelinna raamatukogusse, et saada osa “Elavast raamatukogust”, juba ennelõunal sai hoo sisse ka Prima Vista raamatulaat Raekoja platsil, kus osales enam kui 30 kirjastust ning mis päeva jooksul pakkus ka kultuuriprogrammi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Venekeelse programmi raames toimus sel päeval Roman Voitehhovitši avalik loeng ”Võimatu on võimalik“: võlurid vene kirjanduses” ning Rimma Markova (Rootsi) luuleõhtu „Luuletusi sõjast ja rahust“. Pärastlõunal viisid Ülo Treikelder linnaraamatukogust ning Ants Siim linnamuuseumist huvilised kirjanduslikule jalutuskäigule „Tartu (linna)kirjanike teekond”, seejärel aga toimus TÜ raamatukogu konverentsisaalis festivali avatseremoonia. Avamise järel suunduti Tartu Kirjanduse

Majja kuulama patrooni Mehis Heinsaare õhtujutlust ning seejärel kultuuriklubisse Salong, kus esmalt esinesid läti luuletajad Lote Vilma ja Marija Luize Melke ning hiljem võis kuulata kontserti, kus astusid üles kitarristid Edgars Rubenis (Läti) ning Eerik Kokk (Eesti). Õhtu lõpetas luuleõhtu Veinis ja Vines, kus kõlas Toomas Kiho luulepõimik „Soovida võimatut — armastust”.

Kolmapäeval, 10. mail pakkus päeva esimene pool taas programmi lastele ja noortele: Tammelinna raamatukogus toimus kohtumine

Kaia Raudsepaga, Karlova-Ropka raamatukogus aga “Elav raamatukogu”. Tartu Kirjanduse Maja saalis arutleti päeval aga kirjanduse, kunsti ja looduse suhete üle vestlusringis “Kaasates teisi liike”, kus osalesid kunstnik Uku Sepsivart ning kirjanik David Hartley (Ühendkuningriik), vestlust juhtisid semiootik ja luuletaja Timo Maran ning romanist ja kuraator Sara Bédard-Goulet. Õhtupoolikul toimus TÜ raamatukogus Andrei Ivanovi autoriõhtu ja uue raamatu esitlus, millele järgnes Jelena Skulskaja autoriõhtu ja avalik loeng „Metamorphosis“. Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes esitleti aga Epp Petrone ja Väikese Myy raamatut „Meie maaelu” ning kultuuriklubis Promenaadiviis Indrek Hargla raamatut „Heade mõrvade linn“. Tartu Linnaraamatukogus toimus saksa kirjaniku Jenny

Erpenbecki autoriõhtu ning Tartu Kirjanduse Maja saalis avanes võimalus kohtuda soome kirjaniku Anni Kytömäkiga. Hilisõhtul