Juba 181 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

MTÜ Eesti Fotopärand tegevus 2022. aastal koostanud Vahur Puik

MTÜ Eesti Fotopärand 2022. aasta põhitegevus oli jätkuvalt seotud Ajapaiga platvormiga, ainsa palgalise töötajana (käsunduslepingu alusel) jätkasin mina, Vahur Puik. Ühingu peamised sissetulekud tulid koostööst Wikimedia Soomega ja andmeteaduse ettevõttega STACC OÜ, kes teostas Muinsuskaitseametile piltide masinõppelise kirjeldamise demolahenduse ehk kratt Folli, milles osalesin konsultandina ning mis kasutas

Ajapaiga märgendeid ning ka pildifaile (kuivõrd neid oli Ajapaigast lihtsam kätte saada kui Muisist). Töö Folliga algas veebruaris ning minu jaoks oli kõige intensiivsem kevadisel analüüsi perioodil, suvest alanud demorakenduse loomise protsessis ma enam aktiivselt ei osalenud. Soomest saime rahastust Wikimedia Soome kolmeaastasest projektist, mida toetas Helsingi linn. Selle projekti rahastus lõppes 2022. a mais ja pärast seda on Ajapaik sisuliselt jäänud rahastuseta.

Samas jätkus 2022. aastal Ajapaiga sisu mahu kasv väga tempokalt – kui aasta alguses oli Ajapaigas üle poole miljoni ajaloolise pildi, siis aasta lõpuks ligi 900 000, nii et teist aastat järjest lisandus Ajapaika suurusjärgus 300 000 pilti. Seda siis ennekõike tänu Muisi kollektsioonide massimpordile, ent samuti hakkasime 2022. aastal suuremas mahus tõmbama pildimaterjali ka Rahvusarhiivi Fotise platvormilt (vaatamata sellele, et sealsed kujutised on väga väikesed). Massimpordiga kaasnes muidugi ka lisamuresid – ennekõike mittefotoliku ainese nt dokumentide reprode lisandumine Ajapaika, kuivõrd selline aines on materjalist tulenevalt muuseumide fotokogudes.

Veebruaris esitasime rahataotluse Kultuurkapitalile eesmärgiga viia läbi kaheetapiline pildilise pärandi õiguslik analüüs koostöös Peeter

Mõtskülaga advokaadibüroost Triniti. Projekti esimese etapi eesmärk oli teostada pildilise pärandi ja Ajapaiga platvormiga seotud õigusriskide analüüs, milles hinnata õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning võimalikke erandeid (isikuandmete töötlemine ajaloouuringu eesmärgil) ja nende rakendatavust ühisloometöös. Tuleb rõhutada, et analüüs ei oleks olnud üksnes Ajapaiga-keskne, vaid oleks käsitlenud pildipärandi õigusküsimusi laiemalt, nii et selle tulemusi oleks saanud arvesse võtta kultuuripärandivaldkonnas laiemalt (sh riiklike pärandirepositooriumide puhul kuivõrd Eesti kesksete pildipärandi repositooriumide Muis ja rahvusarhiivi Fotis jaoks ei ole isikuandmete kaitsele keskenduvaid analüüse teostatud). Esimese etapi analüüsi tulemusena valmima pidanud memorandumi põhjal oleksime projekti teises etapis plaaninud koostada õigusdokumendid (nt Ajapaiga kasutustingimused jms), mille vajaduse oleme eelnevalt välja selgitanud. Projekti tulemusena oleksime saanud maandada Ajapaiga platvormiga seotud õigusriskid, mis on eelduseks, et ühisloome abil jätkata nii avalike kollektsioonide kui ka erakogude pildipärandi andmetega rikastamist. Samuti oli projektis ette nähtud Ajapaiga mõningane tehniline täiendamine (sh nt kasutustingimuste jms esitamiseks veebilehel). Kahjuks meie taotlus rahastust ei pälvinud. Vajadus selle järele ei ole aga kuhugi kadunud, kuivõrd pildimaterjali hulga kasvades oleme saanud üha enam ka avalikest kollektsioonidest (ennekõike Muisist pärit) Ajapaigas eksponeeritud piltide eemaldamise nõudeid.

2022. aastal jätkus aga augustis ka lõppes Ajapaiga osalemine Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsiooniprogrammis, mis oli alanud 2021. a kevadel. Toimusid igakuised mentorsessioonid Juta Kuhlbergiga. Lisaks minule osales mitmetes sessioonides ka Hembo Pagi ettevõttest

Archaeovison OÜ, mis tegeleb kultuuripärandi mitmesuguse mõõdistamise (sh nt fotogrammeetria, RTI, 3D skännimisega) ning digilahendustega. Oleme Hemboga ammu mõtteid vahetanud ning arutanud, kuidas oma jõudusid ja kompetentse ühendada ning mismoodi tootestada Ajapaiga platvormi. Koos esitasime veebruaris taotluse Euroopa inkubatsiooniprogrammi DOORS, the Digital Incubator for Museums, aga jõudsime kahjuks vaid ootenimekirja. Kevadel esitasime koos Hembo ja Kimmo Virtaneniga Wikimedia Soomest Ajapaiga kandidatuuri ka

EU Datathonile, kus jõudsime 156 esitatud projekti hulgast 24 parema hulka, ent finaali ei pääsenud.

17. ja 18. mail osalesime koos Hemboga Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias toimunud Pärandihäkatonil. Lisaks olime kampa kutsunud digitootedisaineri Anu Kritšmanni, koha peal liitus meie tiimiga ka Mari Sarv Eesti Kirjandusmuuseumist. Kahepäevase ajurünnaku jooksul otsisime Ajapaiga jätkusuutlikkuse mudelit ja jõudsime järeldusele, et lahenduseks võiks olla Ajapaiga konsortsium, mille liikmeteks oleksid mäluasutused, kohalikud omavalitsused (ennekõike Tallinn, Tartu, kuivõrd mõlemal on muuseumivõrk ja kollektsioonid), ülikoolid. Otseseks eeskujuks on nt Elnet ehk Eesti raamatukoguvõrgu konsortsium. Sellisel moel oleksid Ajapaiga platvormist kasu saajad ehk kollektsioonide omanikud Ajapaiga valitsemisse kaasatud ning peaksid samas panustama ka rahaliselt platvormi ülevalpidamisse. Baasrahastuse olemasolul oleks võimalik ka täiendavate rahastusallikate (nt Euroopa tasandilt) otsimisse rohkem panustada. Häkatoni järel kohtusin mitmete pärandivaldkonna esindajatega, kelle peal mõtet testisin. Kõigile, kellega rääkisin, tundus selline organisatoorne reform mõistlik ja põhjendatud.

Ent olukorras, kus olid lõppenud vahendid, et minule kui Ajapaiga juhile maksta mingisugustki palka, olin sunnitud sügisest võtma vastu tööotsi, mille kõrvalt jäi Ajapaigaga ja eriti just organisatoorsete küsimustega tegelemiseks aega ja jaksu väheks. Nii jäi sisuliselt soiku ka töö organisatoorse reformi nimel. Samuti otsustasin samal põhjusel augustis lõpetada ka meie inkubatsiooni Tartu Loomemajanduskeskuses.

Kevadel suhtlesin Ajapaiga teemal ka Tallinna abilinnapea Kaarel Oja ja tema nõuniku Laura Tootsiga. Mulle teadaolevalt uuris selle peale linn ka linnamuuseumist, millist rolli mängib Ajapaik muuseumi jaoks, ent kontakt jäi soiku ning mingeid järelmeid sellel polnud. Samuti õnnestus mõnedel üritustel Ajapaigast näost näkku rääkida Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevatsiga, kes oli väga

Ajapaika toetav, aga tunnistas ka, et seoses Ukraina sõja ja sellega kaasnenud energiakriisiga ei ole meie algatuse toetamise võimalust näha…

Kevadel esitasime oma kandidatuuri ka Muinsuskaitseameti, agentuuri Motor ja National Arts Fundraising School koolitusele „How to Transform your Fundraising with Behavioural Science“ ning osutusime valituks viie organisatsiooni hulka, kes programmist osa said võtta. Programmi raames toimunud veebiseminaridel osalesime samuti koos Hembo Pagiga ning koolituse lõppetapis oleksime pidanud läbi viima ka konkreetsed eksperimendid, et täiendada Ajapaiga veebilehte eesmärgiga veebisaidi külastajaid tõhusamalt annetusi tegema suunata, ent olles sügiseks