Juba 101 159 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 516 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,8 punktiga ja kommenteeritud 147 korda.

Tegevusaruanne 2023

1. Üldinformatsioon 1.1.(cid:3)Sissejuhatus

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab konsolideeritud teavet AS-i SEB Pank (edaspidi Pank) ja selle tütarettevõtja AS SEB Liising (edaspidi ühiselt Grupp) osas, mis on koostatud 31. detsembril 2023 lõppenud aasta kohta. Kõik esitatud arvud on 31.12.2023. aasta seisuga või lõppenud aasta kohta, kui ei ole toodud teisiti.

AS-i SEB Pank sajaprotsendiline omanik on Rootsis registreeritud ja börsil noteeritud emaettevõtja Skandinaviska Enskilda

Banken AB (publ), mis on pika ajalooga Põhja-Euroopa juhtiva finantsteenuste kontserni SEB Grupi (edaspidi SEB või SEB Grupp) emaettevõtja. SEB Grupil on üle 17 800 töötaja.

SEB on ainulaadse kliendibaasi ja turupositsiooniga pank, mis teenindab kliente koduturgudel ja rahvusvahelise võrgustiku kaudu üle maailma. SEB Grupp pakub laia valikut juhtivaid finantsteenuseid ettevõtetele ja asutustele Põhjamaades, Saksamaal ja

Ühendkuningriigis. Rootsis ja Baltikumis pakub SEB universaalseid pangateenuseid. SEB Grupil on hea positsioon äriklientide teenindamisel üle maailma, omades kontoreid mitmes rahvusvahelises finantskeskuses. SEB rahvusvaheline võrgustik on väga tõhusaks vahendiks ülemaailmsetele finantsasutustele juurdepääsu pakkumisel investeerimisvõimalustele Põhjamaade varadesse – valdkonda, milles SEB on turuliider.

AS SEB Pank on SEB Grupi koosseisu kuuluv Eesti finantsgrupp, mis teenindab eraisikuid, ettevõtteid ja avalikku sektorit.

Innovatsioon, ettevõtlus ja rahvusvaheline haare on osa SEB DNAst. SEB visioon on pakkuda maailmatasemel teenust. SEB teeb seda pikaajaliste suhete, personaalse nõustamise ja digitaalsete teenuste kaudu ning toetades oma kliente üleminekul jätkusuutlikumale maailmale. Seisuga 31.12.2023 on Grupil ligilähedaselt 729 000 klienti, keda teenindab 1 072 töötajat.

1.2.(cid:3)Õiguslik struktuur

Grupi õiguslik struktuur seisuga 31.12.2023:

Registri Registreerimis- Soetusmaksu-

Ärinimi Aadress Põiitegevusala Osalus number kuupäev mus (milj. EUR)

Grupi

AS SEB Pank 10004252 08.12.95 Tallinn, Tornimäe 2 Pangandus emaettevõtja

AS SEB Liising 10281767 03.10.97 Tallinn, Tornimäe 2 Liising 100,0% 1,8

AS Rentacar (AS SEB Liising tütarettevõtja) 10303546 20.10.97 Haapsalu, Posti 41 Liising 100,0% 0,0

Sertifitseerimis- ja

SK ID Solutions AS 10747013 27.03.01 Tallinn, Pärnu mnt 141 ajatempliteenused 25,0% 1,0 2,8

Kõik ettevõtjad on registreeritud Eesti Vabariigi Äriregistris.

Kõigi investeeringute puhul võrdub osaluse protsent nii osalusega aktsiate arvust kui ka osalusega häälte arvust.

Muudatused Grupi õiguslikus struktuuris

Grupi struktuuris ei toimunud 2023. ma(cid:3)j(cid:3)andusaastal ja kuni käesoleva aruande heakskiitmiseni mingeid muudatusi.

Muud ühendused, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi: (cid:3)(cid:3)(cid:3)(cid:3)

Mittetulundusühing SEB Heategevusfond on konsoli(cid:3)deerimisgruppi mittekuuluv ühing, mis registreeriti 06.01.2006. Ühingu eesmärgiks on rahaliste vahendite kogumine ning jaotamine heategevuslikel eesmärkidel vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega tegelevatele organisatsioonidele. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega Eesti Vabariigi Valitsuse nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Mittetulundusühing SEB Spordiklubi on konsolideerimisgruppi mitte kuuluv ühing, mis alustas tegevust 2008. aasta septembris.

Ühingu eesmärgiks on spordiürituste korraldamine võistlustasemel ning oma tegevuse ja toetajate reklaamimiseks reklaamürituste korraldamine.

Ühingu lõpetamisel antakse ühingu vara üle ühinguga samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või teistele isikutele põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikkuse huvides.

Teave kontorite kohta 2023. aasta lõpu seisuga oli pangal üle Eesti 15 kontorit, millest 100% olid finantsnõustamisega tegelevad kontorid, kus sularahatehinguid tehakse iseteenindusalal.

Konsolideerimisgrupp Eesti krediidiasutuste seaduse mõistes ja Grupp konsolideerimises vastavalt IFRS-ile kattuvad.

1.3.(cid:3)Organisatsioonistruktuur ja panga komiteed

Panga juhtimisraamistik on kehtestatud vastavalt seadustele, põhikirjale ning sise-eeskirjadele ja juhistele, milles on selgelt määratletud juhtorganite ülesanded ja kohustused. Panga juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

Juhatus on panga täitevorgan.

Nõukogu – kollektiivne järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet panga tegevuse üle ja tagab, et pangal on tõhus sisekontrollisüsteem.

Nõukogus on 8 liiget: Pia Warnerman (esimees), Niina Äikäs, Aušra Matusevičienė, Mats Torstendahl, Erkka Näsäkkälä, Juha

Kotajoki (sõltumatu), Nina Hammarström (sõltumatu), Athina Pehrman (sõltumatu). 2023. aastal toimus 9 koosolekut.

Nõukogu komiteed

Nõukogu on moodustanud komiteed, mis tegelevad konkreetsete kindlaksmääratud küsimustega ja valmistavad need küsimused ette nõukogule otsuse tegemiseks. Komiteesid on kolm: - Riskikomitee, mis annab nõu olemasoleva ja tulevase riskivalmiduse ja -strateegia osas, aitab jälgida sellise strateegia rakendamist; - Auditi- ja vastavuskontrollikomitee, mis toetab panga raamatupidamisarvestuse, varahalduse ja finantstingimuste rahuldava kontrolli kehtestamist ja kontrollimist vastavalt välis- ja sise-eeskirjadele, toetab nõukogu ka sisekontrollide piisavuse ja tõhususe kehtestamisel ja jälgimisel eesmärgiga tagada vastavus sisemistele ja välistele nõuetele; - Töötasukomitee, mis nõustab töötasude, juhtimisoskuse, talitluspidevuse ja muude personalijuhtimisega seotud küsimuste osas.

Lisaks täidab töötasukomitee nomineerimiskomitee ülesandeid, hinnates juhtorganite ja võtmeisikute sobivust; valides ja nimetades ametisse juhtorganite ja võtmeisikute kandidaate.

Need komiteed annavad nõukogule korrapäraselt aru. Nõukogu hindab jooksvalt selliste komiteede ülesehitust, koosseisu ja volitusi.

Juhatus – Panga juhtimisfunktsiooni täitev juhtorgan, kes viib ellu panga strateegiat ja strateegias nimetatud eesmärke. Juhatus vastutab Panga usaldusväärse ja turvalise haldamise ning juhtimismeetmete rakendamise eest, et tagada Panga tegevuse tõhus ja usaldusväärne korraldus.

Juhatuse liikmed seisuga 31.12.2023:

Allan Parik Juhatuse esimees

Peep Jalakas Juhatuse liige, Ettevõtete panganduse valdkonna juht

Ainar Leppänen Juhatuse liige, Jaepanganduse valdkonna juht

Eve Kümnik Juhatuse liige, Finantsjuhtimise ja operatsioonide valdkonna juht

Alto Aljas Juhatuse liige, panga riskijuht, Krediidi ja riski valdkonna juht

Monika Kallas-Anton Juhatuse liige, Kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht 08.09.2023 astus Artjom Sokolov juhatusest tagasi.

Alates 09.09.2023 valiti uueks juhatuse liikmeks Peep Jalakas.

AS-i SEB Pank juhatuse liikmed kuuluvad SEB Grupi ühingute nõukogudesse. Allan Parik on AS SEB Liising, AS SEB Varahaldus ja

SEB Life and Pension Baltic SE nõukogu liige. Ainar Leppänen on AS-i SEB Liising ja AS-i SEB Varahaldus nõukogu liige. Peep

Jalakas on AS-i SEB Liising nõukogu liige.

Teave välisaudiitori kohta

Grupi konsolideeritud raamatupidmisaruannet auditeerib Ernst & Young Baltic AS. Grupi audiitor on 2023. aasta jooksul osutanud muid kindlustandvaid teenuseid, mida audiitorid peavad osutama vastavalt krediidiasutuste seadusele, väärtpaberituru seadusele ja muid, Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud teenuseid.

AS SEB Pank juhtimiskorda käsitlev teave

AS SEB Pank juhindub panga juhatuse ja nõukogu liikmete värbamisel krediidiasutuste seadusest ja Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) suunistest juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta.

Panga juhatuse ja nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Töökuulutused otsitava ametikoha kohta avaldatakse erinevates personaliotsingu kanalites sh pangagrupi siseveebis, samuti kasutatakse sihtotsingut. Erinevate kanalite kasutamine tagab võimalikult suure hulga potentsiaalselt sobivate kandidaatide informeerituse vakantsest ametikohast ja sellele esitatud nõuetest.

Värbamisprotsessi käigus esitab potentsiaalne kandidaat pangale ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad sellised asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla krediidiasutuse juht.

Panga juhatuse ja nõukogu liikmete kandidaatide sobivust hindab panga nõukogu töötasukomitee, mis täidab ühtlasi nomineerimiskomitee ülesandeid. Kandidaadi hindamisel lähtutakse AS-i SEB Pank tegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest ning ametikohaga kaasnevatest kohustustest. Komitee hindab kandidaadi reputatsiooni, tema ametikohale vastavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti sõltumatust ja ametiülesannete täitmisele pühendatavat aega. Komitee peab tagama kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste sobiva tasakaalu.

Oluliseks kriteeriumiks juhatuse ja nõukogu liikmete valikul on ka mitmekesisuse põhimõtete järgmine, mis tähendab, et AS SEB

Pank pakub võrdseid võimalusi ja õigusi kõigile, sõltumata soost, rahvusest, etnilisest päritolust, vanusest, seksuaalsest orientatsioonist, soolisest identiteedist või usutunnistusest.

Uute liikmete valimisel lähtutakse põhimõttest, et nõukogu ja juhatuse koosseis peab olema panga juhtimiseks piisavalt mitmekesine. See võimaldab erinevate kogemuste, teadmiste ja vaatenurkade laialdasemat kasutamist juhatuse ja nõukogu töös, mis omakorda tagab parema juhtimis- ja otsuste kvaliteedi ja äritulemused. Panga juhatuse ja nõukogu moodustamisel pöörab pank tähelepanu, et selle koosseis oleks lisaks teadmistele ja kogemustele piisavalt laiaesinduslik ka lähtuvalt vanusest, soost, geograafilisest päritolust, haridusest ja töökogemusest.

Juhatuse liikmete värbamise ja sobivuse hindamise protsessi koordineerib Personali- ja koolituse divisjon.

1.4.(cid:3)Grupi sisekontrollisüsteemi eesmärgid, ülesehitus ja organisatsioon

Sisekontroll finantsaruandluse üle (ICFR) viitab protsessidele, mida Grupp ja Pank on rakendanud finantsaruannete täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. See hõlmab kontrolle, mis on suunatud finantsaruandlusega seotud vigade ja pettuste ennetamisele või avastamisele. Need kontrollid hõlmavad tavaliselt põhimõtteid, tegevuskordi ja järelevalvemehhanisme, mis annavad piisava kindluse usaldusväärsete finantsaruannete koostamise kohta. ICFR on ettevõtte juhtimise oluline osa ja selle vaatab igal aastal läbi auditi- ja vastavuskontrollikomitee.

ICFR on väljakujunenud protsess, mille eesmärk on pakkuda piisavat kindlust finantsaruandluse usaldusväärsuse osas ja vähendada väärkajastamiste riski. ICFR põhineb Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee (COSO) kehtestatud raamistikul ja SEB rakendab seda iga-aastases tsüklis.

Kogu aasta jooksul viiakse läbi järgmised etapid: 1. Riskianalüüs ja piiritlemine. Et teha kindlaks ja mõista, milliseid riske, mis on aruandlusprotsessi, majandustulemuste ja bilansiaruannete jaoks asjakohased ja olulised, analüüsitakse SEB Grupi ja üksuse tasandil. Tulemusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, milliseid üksusi, protsesse ja süsteeme peab ICFR-protsess tuleval aastal hõlmama.

2. Riskide ja kontrollide kindlakstegemine. SEB otsustab riskihindamise ja piiritlemise tulemuste põhjal, milliseid protsesse tuleb järgmisel aastal analüüsida. Seejärel vaadatakse piiritletud protsessid läbi töötubades, kus arutatakse riske ja kontrolle.

3 Kontrollide hindamine. Kontrollide omanikud hindavad kontrolle aasta jooksul pidevalt enesehindamise kaudu. Nii saab tuvastada panga nõrgad kohad, rakendada kompenseerivaid kontrolle ja teha parandusi. Hindamisel kirjeldatakse olulisi finantsaruandluse riske ja kommenteeritakse olulisi kõrvalekaldeid võrreldes eelmiste kvartalitega.

4. Aruanne. Järelevalvealaste tegevuse tulemused koondatakse ja analüüsitakse, et hinnata ICFRi jääkriski. Järelevalvearuanded esitatakse finantsjuhile kord kvartalis. Aruanne aitab kaasa läbipaistvusele SEBs ja võimaldab jääkriskide alusel seada parendustegevused tähtsuse järjekorda. Aruanne esitatakse igal aastal ka auditi- ja vastavuskontrollikomiteele.

5. Sõltumatu ülevaatus. Lisaks sellele protsessile viivad siseaudit ja SEB Grupi välisaudit läbi sõltumatuid ICFR-raamistiku ülevaatusi. Samas aastases tsüklis, nagu eespool kirjeldatud, kohaldatakse veel kaht teist COSO-l põhinevat raamistikku, nimelt sisekontrolli järelevalvearuandluse üle (ICSR) ja sisekontrolli riskide aruandluse üle (ICRR).

2. Ülevaade Grupi tegevustest ja olulistest sündmustest 2.1.(cid:3) Majanduskeskkond

Eesti SKP vähenes 2023. aastal järsult, kusjuures esimese kolme kvartali jooksul kahanes majandus 3,5%. Ehitustegevuse järsk langus Põhjamaades oli töötleva tööstuse jaoks tõsine löök, põhjustades ekspordi vähenemise. Majandusaktiivsuse langus oli siiski ulatuslikum, sest ka eratarbimine ja investeeringud vähenesid märkimisväärselt. Varasem kõrge inflatsioon aasta lõpus selgelt aeglustus, kuid madala võrdlusbaasi tõttu ulatus keskmine aastane inflatsioonimäär peaaegu 10% -ni. Tugev palgakasv jätkus ka 2023. aasta III kvartalis, kus keskmine brutopalk tõusis üle 10%, aidates kaasa leibkondade ostujõu taastumisele.

Pikaajaline majanduslangus ja kahvatud majandusväljavaated mõjutasid ebasoodsalt tarbijate usaldust, mis oli kõigi aegade madalaima taseme lähedal ja surus alla erasektori nõudluse. Tööturgu iseloomustas kõrge tööhõive tase ja kiire palgakasv, kuid aasta teisel poolel hakkas tööpuudus järk-järgult suurenema. Euribori määrade järsust tõusust tingitud kõrgemad laenukulud vähendasid kinnisvaraturu aktiivsust, samas kui hinnatasemed püsisid paigal.

2.2.(cid:3)Tulemuste kommentaar

Grupi majandustulemusi mõjutas 2023. aastal enim baasintresside ehk raha hinna kiire kallinemine. Ühelt poolt kergitas see klientide laenumaksete suurust, kuid teisalt võimaldas tõsta hoiuste intresse. Kui 2022. aastal teenisid Grupi kliendid hoiustelt 3,3 miljonit eurot, siis 2023. aastal oli see summa juba 57,3 miljonit eurot. Seoses raha hinna kerkimisega pidasime õigeks maksta taas asjakohast intressi kõigile eraklientide pangasäästudele - oleme hetkel ainus pank Eestis, kelle kõik erakliendid teenivad arvelduskontolt seadusega nõutud miinimumist suuremat tulu.

2023. aastat kasutati Grupi turupositsiooni tugevdamiseks. Vähendati teenustasusid ja laenumarginaale, investeeriti IT- süsteemide moderniseerimisse ning värvati uusi töötajaid ja tõsteti palku. Loodame nende investeeringute toel olla parimas positsioonis majanduse taastumisel. Alanud aastal on Grupi jaoks oluline klientide toetamine, et ka nemad oleks parimas stardipositsioonis majanduskeskkonna paranemisel.

Grupi laenukvaliteet on hoolimata majanduskeskkonna järkjärgulisest halvenemisest püsinud stabiilselt hea. Laenukahjumite eraldisi vähendati 3,1 miljoni euro väärtuses, mis on märk vastutustundlikkust laenamisest – kasvanud baasintressid ja nõrk majanduskeskkond ei ole suurendanud Grupi klientide võlgnevusi.

Grupp finantseeris eelmisel aastal 1,3 miljardi euro väärtuses ettevõtete ning 555,0 miljoni euro väärtuses eraklientide uusi projekte. Grupi laenuportfell kasvas eelmisel aastal 3,1 %. Kokku finantseeris Grupp eelmisel aastal ligi 7 000 ettevõtte äriplaani ja aitas soetada peaaegu 3 700 uut kodu.

Kui 2022. aastal kasvasid ettevõtete hoiused Grupis veel 13,2%, siis eelmisel aastal vähenesid need 2,2%, mis on märk, et ettevõtetel on tulnud igapäevategevuses kasutada sääste. Eraisikute hoiused kasvasid pangas 1,2%, mis on enam kui 2022.

aasta 0,5%-line kasv. Seega on eraisikute säästuvõime aastaga pisut paranenud. Aasta lõpuks oli tähtajalisel hoiusel 28% klientide likviidsetest vahenditest, sealhulgas 34% eraklientide deposiitidest.

Eurotsooni kriisilahendusfondi osamakse (SRF) kulud on SEB Eesti jaoks aastatega vähenenud. Osamaksed on ajas vähenenud kuna SRF metoodika võtab ühe enam arvesse, millist riski kujutab SEB Pank Eurotsooni finantsstabiilsusele (varasemal, alates 2016 oli metoodika suunatud sellele, millist riski kujutab SEB Pank Eesti finantsstabiilsusele). Kuna SRF sihttase on nüüdseks täis (1% tagatud hoiustest Eurotsoonis), siis eelduslikult vähenevad SRF osamaksed edasiulatuvalt veelgi ja seda põhjusel, et fondi ei vaja enam pangandussektorilt sarnases mahus osamakseid.

Grupp lõpetas 2023. aasta 231,7 miljoni euro suuruse kasumiga (2022. aasta kasum oli 115,9 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 356,0 miljoni euroni (2022. aastal 206,9 miljoni euroni) ning tegevuskulud 78,4 miljoni euroni (2022.

aastal 69,1 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid vähendas Grupp 3,1 miljoni euro ulatuses (2022. aastal vähendati 0,1 miljonit eurot). Kehtestatud lõivusid kriisilahendusfondi arvestati 1,9 miljonit eurot (2022. aastal 2,2 miljonit eurot). Tulumaksu arvestati 47,1 miljonit eurot (2022. aastal 19,8 miljonit eurot). Grupp maksis 2023. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 64,5 miljonit eurot erinevaid makse.

2.2.1. Likviidsuse juhtimine ja rahastamisstruktuur

Grupi likviidsuse juhtimise üldine eesmärk on kindlustada, et Grupp omaks kontrolli likviidsusriski üle, sh omaks piisavalt raha või raha ekvivalente oma likviidsuskohustuste õigeaegseks täitmiseks kõikides ettenähtavates olukordades ja vääringutes ilma oluliste täiendavate kuludeta. Grupi likviidsuspositsioon püsis 2023. aastal kindlana, mida iseloomustasid tugevad likviidsuse suhtarvud, ületades regulatiivseid ja sisemisi limiite ning eesmärke piisava puhvriga.

Grupi rahastamisstruktuuris 2023. aastal olulisi muudatusi ei toimunud – hoiused jäid peamiseks varade rahastamisallikaks.

Aasta jooksul võis täheldada tähtajaliste hoiuste osakaalu järkjärgulist tõusu, mis tulenes muutunud intressikeskkonnast. Grupi peamiseks hulgirahastamise allikaks jäi endiselt SEB Grupp.

2.2.2. Riskijuhtimine

Risk on defineeritud Grupis kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Grupi kasumlikkus sõltub otseselt võimest tuvastada, mõõta, hinnata, jälgida, juhtida, leevendada, raporteerida ja hinnastada riske, millega Grupp kokku puutub, hoides samal ajal piisavat kapitali- ja likviidsuspositsiooni ettenägematuteks sündmusteks.

Panga võetavate riskide maksimaalse aktsepteeritava taseme kehtestamise eest vastutab nõukogu. Riski seisukohavõttudes on esitatud pikaajaline vaade Grupi aktsepteeritavate riskiliikide ja -tasemete kohta. Grupp juhib oma finants- ja mittefinantsriski, nagu on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamisaruande lisas 2. Riskipoliitika ja -juhtimine. See osa sisaldab ka riskipoliitika ja -struktuuri kirjeldust, samuti riskijuhtimise ja mõõtmismeetodite kirjeldust riskiliikide kaupa.

Riskijuhtimise põhimõtetes olulisi muudatusi ei toimunud. Samas rakendati mitu uut riskimõõtmismudelit ja täiustati riskiisu raamistikku.

2.3.(cid:3)Suhtarvud ja varade kvaliteet

Suhtarvud (miljonites eurodes) 2023 2022

Puhaskasum 231,7 115,9

Omakapitali tootlus (ROE), % 20,44 10,74

Vara tootlus (ROA), % 2,74 1,43

Neto intressitulu 294,6 147,0

Puhas intressimarginaal (NIM), % 3,58 1,84

Kulude ja tulude suhe, % 22,02 33,40

Laenude ja deposiitide suhe, % 108,26 106,32

Neto eeldatava krediidikahjumi määr*, % (Lisa 10 ) 0,04 0,00

Eeldatava krediidikahjumi kaetuse määr, % (Lisa 14 ) 0,29 0,33

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv, % (Lisa 34 ) 27,22 27,20

Selgitused

Omakapitali tootlus (ROE) = Puhaskasum/Keskmine omakapital * 100

Vara tootlus (ROA) = Puhaskasum/Varad, keskmine * 100

Puhas intressimarginaal (NIM) = Neto intressitulu/Intressitootvad varad, keskmine * 100

Kulude ja tulude suhe = Tegevuskulud kokku/Tulud kokku * 100

Laenude ja deposiitide suhe = Laenud klientidele/Klientide hoiused ja laenud *100

Neto eeldatava krediidikahjumi määr=Neto eeldatav krediidikahjum/Laenude, finantsgarantiide ja laenukohustuste jooksva aasta algsaldo, ilma ECL allahindluseta *100

Eeldatava krediidikahjumi kaetuse määr=Laenude, finantsgarantiide ja laenukohustuste eeldatava krediidikahjumi allahindlus kokku/ Bruto laenud, finantsgarantiid ja laenukohustused *100

Esimese taseme põhiomavahendid (CET1) / Koguriskipositsioon *100

Varade kvaliteet (miljonites eurodes) 31.12.2023 31.12.2022

Koguvarad 8 647,8 8 275,7

Tähtajaks tasumata nõuded ja laenud 10,3 5,9

Tähtajaks tasumata nõuded ja laenud / Koguvarad, % 0,12 0,07

Eeldatavad krediidikahjumid laenudelt krediidiasutustele ja laenudelt klientidele 21,6 24,7 3. Tasustamise põhimõtted ja nende elluviimine Grupis

Grupil on kinnitatud töötasupoliitika, mis on kooskõlas Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) töötasupoliitikaga. Kõnealuse töötasupoliitika koostamisel arvestatud kohalikke õigusaktide nõuete ja Grupi tegevusega.

SEB Grupi eesmärk – läbi vastutustundliku nõustamise ja kapitali kujundada positiivset tulevikku, nii täna kui tulevastele põlvedele. Selleks, et nimetatud eesmärki ellu viia, on äärmiselt oluline, et Grupp suudab kaasata, hoida, arendada ja tasustada õigeid talente ning töötajaid. Grupi töötasupoliitika eesmärk on kehtestada peamised töö tasustamise põhimõtted, mis võimaldavad tasustada jätkusuutlikku pikaajalise väärtuse loomist kooskõlas aktsionäride huvidega. Töötasupoliitika edendab kindlat ja tõhusat riskijuhtimist ning toetab soovitud sooristust, teguviisi ja käitumisviisi. Samuti aitab töötasupoliitika vältida riski, et töötasumudelid võiksid ajendada võtma liigseid riske või tekitaksid huvide konflikti, mis kahjustaks Panga klientide parimaid huve. Samuti on Grupi eesmärgiks maksta oma töötajate konkurentsivõimelist töötasu turgudel ja segmentides, kus Grupp tegutseb, et motiveerida kõrge sooritusega töötajaid. Tulemusjuhtimise protsess – selgete ja ühistele eesmärkidele suunatud tulemusmõõdikute seadmine, eesmärkide täitmise pidev jälgimine ja tulemustele vastava tasusüsteemi loomine – on pangas kehtiva tulemusjuhtimise kultuuri alus.

Töötasupoliitika kehtestamise protsess, sealhulgas töötasukomitee koosseis ja volitused

Grupp juhindub töötasupoliitikast, mis kinnitati AS-i SEB Pank nõukogu poolt 23.03.2023. Kõik Grupi ettevõtted on töötasupoliitika nõuded rakendanud. Töötasupoliitika väljatöötamisel ei kasutatud väliseid nõustajaid.

Kord aastas vaatab Panga personali- ja koolituse divisjon koos vastavuskontrolli ja riskikontrolli üksustega töötasupoliitika üle ja esitab poliitika muutmiseks ettepanekud. Töötasupoliitika kinnitab Panga nõukogu Panga töötasukomitee ettepanekul. Panga juhatus vastutab töötasupoliitika rakendamise eest.

Personali- ja töötasukomitee (31.12.2023)

Personali- ja töötasukomitee (Töötasukomitee) toetab nõukogu tasustamise, juhtimise, talitluspidevuse ja teistes personaliga seotud küsimustes ning pakub kandidaate Grupis olevatele vabadele ametikohtadele ja soovitab neid vastavates äriüksustes arutada. Töötasukomitee täidab ka teisi funktsioone vastavalt töötasukomitee regulatsioonidele ja seotud õigusaktidele.

Töötasukomitee liikmete kandidaadid on kinnitatud AS-i SEB Pank nõukogu poolt. Töötasukomitee esimeheks või liikmeteks ei tohi valida AS-iga SEB Pank või tema tütarettevõtjatega töösuhtes olevaid isikuid ega olla AS-i SEB Pank juhatuse liikmeid.

Töötasukomitee liikmed on:

Nina Hammarström

Sõltumatu nõukogu liige

Mats Emil Torstendahl

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) asepresident ja tegevjuht

Juha Lassi Johannes Kotajoki

Sõltumatu nõukogu liige

Töötasu ja töötulemuste hindamise omavaheline tasakaal

Grupp jälgib ja kindlustab pidevalt, et muutuvtasu mudelid ei tekitaks olukorda, kus töötajad satuksid klientidega huvide konflikti, et need soodustaksid ärieetika koodeksile vastavat käitumist ja ei motiveeriks liigset riskivõtmist. Seda jälgimist toetavad Grupi kontrollfunktsioonid. Töötasukomitee uurib riski ja kapitali komiteega konsulteerides, kas tasustamissüsteemide pakutavad stiimulid võtavad asjakohaselt arvesse riski, kapitali, likviidsust ja tulude tõenäosust ja ajastust.

Suurepärase äritulemuse saavutamiseks tuleb kombineerida individuaalne tulemuslikkus tasakaalustatud riskivõtmisega.

Tasustamine peab olema üles ehitatud nii, et see innustaks saavutama tulemusi kohe ja ühtlasi tegema ka pikaajalisi strateegilisi otsuseid, mis on vajalikud jätkusuutlikuks äritegevuseks. Kogu tasu, mida konkreetse ajavahemiku eest makstakse, tuleb asetada mitmeaastasesse raamistikku ning see ei tohi ohustada Grupi võimet saavutada ühe äritsükli vältel koondtasandil positiivset tulemust ega mõjutada negatiivselt Grupi tugevat kapitalibaasi.

Individuaalne hindamine on töötajale tasu määramise aluseks. Individuaalset sooritust hinnatakse SEB Grupi äriplaanist tulenevate sihtvaldkondade finants- ja mittefinantsnäitajate ning eesmärgi põhjal pakkuda Grupi klientidele tipptasemel teenust.

SEB käitumisviisid on kompassiks nii ettevõtte sees kui ka klientide ja ühiskonnaga suhtlemisel. Need moodustavad organisatsiooni loomuliku osa ja annavad suuniseid kõigiks olukordadeks.

Töötasu struktuuri kõige olulisemad elemendid, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks ja korrigeerimiseks kasutatavate kriteeriumite, väljamaksete edasilükkamise korra ning hoidmiskriteeriumite kohta

Grupi töötasu struktuur sisaldab kolme elementi: (cid:120) põhipalk; (cid:120) muutuvtasu, mida võib määrata järgmiste programmide raames: o All Employee Programme – SEB kasumijagamise programm kõigile SEB Grupi töötajatele; o individuaalne programm, millest võtab osa kindel osa töötajatest ja sisaldab muutuvpalka, mis võib koosneda kahest osast: rahaline töötasu või töötasu SEB aktsiates või muudes finantsinstrumentides, mis makstakse välja teatud ajaperioodi möödumisel; (cid:120) täiendavad hüved.

Põhipalk – töölepingus kindlaks määratud kuine tasu.

Muutuvtasu – tegemist on töötasu muutuva osaga, mida võib töötajatele maksta lisatasuna ametikohtade lõikes – preemiana, õigusena SEB aktsiatele, aktsiatega seotud finantsinstrumentidena, muude finants- või mitterahaliste instrumentidena ja summas, mis sõltub konkreetse töötaja panusest oma üksuse või SEB Grupi tulemustesse. Muutuvtasu maksmise erinõuded, mida kohaldatakse Grupi erandina käsitletavatele töötajatele, on sätestatud töötasupoliitikas.

SEB All Employee Programme (AEP) on kõigile SEB Grupi töötajatele mõeldud kollektiivne kasumijagamise programm. AEP on eelnevalt kindlaksmääratud maksimumtulemusega ja baseerub SEB absoluutsetel ja suhtelistel tulemustel finantseesmärkide (omakapitali tootlus ja kogutulude tase), kliendirahulolu (mõõdetud vastavate divisjonipõhiste kliendirahulolu indeksite kooslusena) ning vastavast äriplaanist valitud täiendavate eesmärkide osas. AEP tulemuse väljamakse otsustab töötasukomitee

SEB otsuse alusel. Kollektiivse kasumijagamise raames tehtava makse osas on võimalik käsitlus, et seda ei loeta õigusaktidega reguleeritud muutuvtasuks.

Täiendavad hüved – sisaldavad täiendavat tervisekindlustust, tööandjapensionit, täiendavat iga-aastast puhkust, täiendavat tasustatud puhkust üliõpilastele ja teisi võimalikke hüvesid.

Töötasupoliitika sätestab, et riskivõtjatele mõeldud muutuvtasu määramise ja maksmise põhimõtted peavad olema vastavuses

SEB Grupi pikaajaliste ärihuvide, äristrateegia, eesmärkide ning käitumisviisidega ja soodustaks usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning ei julgustaks töötajaid võtma liigsed ja SEB Grupi jaoks vastuvõetamatuid riske.

Muutuvtasu Grupi töötajatele, kelle ametialasel tegevusel ja/või otsustel võib olla oluline mõju Grupi poolt võetavatele riskidele, kehtestatakse vastavalt sellele, milline on nende otsuste mõju riskile. Töötajat peetakse võimeliseks tegema otsuseid, millel on oluline mõju Grupi poolt võetud riskidele (ehk erandina käsitletavad töötajad), kui töötaja vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: (cid:120) nõukogu liikmed; (cid:120) juhtivatel strateegilistel ametikohtadel olevat kõrgema juhtkonna liikmed; (cid:120) peamiste äriüksuste juhid, kellel on õigus teha otsuseid, mis võivad oluliselt mõjutada Grupi tegevuse tulemusi; (cid:120) kontrollfunktsioonide töötajad; (cid:120) riskivõtjad ehk töötajad, kellel on õigus sõlmida tehinguid või võtta kohustusi ja/või otsuseid ja kellel on oluline mõju

Grupi poolt võetud riskile; (cid:120) Uue toote heakskiitmise komiteede esimehed ja liikmed; (cid:120) töötajad, kelle töötasu on võrdne või ületab kõrgema juhtkonna liikmete ametikohtade tasusid.

Erandina käsitletavate töötajate muutuvtasu arvutamisel lähtutakse vastava töötaja sooritusest mitte vähem kui nelja kuni viie aasta jooksul ja tegelik muutuvtasu makstakse osade kaupa – perioodil, mis ühtib SEB Grupi tegevustsükli ja operatsiooniriskiga.

Vähemalt 50% selliste töötajate töötasust peab koosnema aktsiatest või muudest finantsinstrumentidest.

Edasilükatud muutuvtasu osa jaotatakse proportsionaalselt kogu edasilükkamise perioodi peale ja selle väljamaksmist alustatakse mitte varem kui ühe aasta möödumisel vastava töötaja soorituse hindamisest ja seda mitte sagedamini kui üks kord aastas.

Kui on tegemist finantsinstrumentidega, mis moodustavad osa muutuvtasust, siis neile rakendatakse mitte vähem kui 12-kuulist edasilükkamise perioodi. Sellist perioodi arvestatakse finantsinstrumentidele õiguste andmise hetkest.

Püsi- ja muutuvtasu suhted

Grupp tagab kindla tasakaalu püsi- ja muutuvtasu vahel ning viib muutuvtasu väljamakse perioodi vastavusse riskihorisondiga.

See tähendab, et erinevate töötajate kategooriate suhtes kohaldatakse teatud piirmäärasid ja edasilükkamise korda.

Enamik töötajaist on kaetud kollektiivse AEP-ga, mille maksimaalne summa on eelnevalt kindlaks määratud iga riigi AEP tingimustes.

Muutuvtasu ei tohi ületada 50% aasta põhipalgast. Töötasukomitee võib otsustada teistsuguse muutuvtasu ja ametlike proportsioonide üle, kuid muutuvtasu ei tohi ületada 100% aasta põhipalgast.

Garanteeritud tasustamist Grupis ei kasutata.

Teave soorituse näitajate kohta, mis on aluseks õigusele saada aktsiaid, optsioone või muid muutuvtasu komponente

Grupil on õigus rahas või teistes finantsinstrumentides makstavast muutuvtasu maksmisest kas osaliselt või täielikult loobuda, kui konkreetse töötaja, äriüksuse või panga tegevus toob kahju.

Erandina käsitletavatele töötajatele rakendatakse ja makstakse muutuvtasu, sealhulgas edasilükatud osi, ainult siis, kui see tagab

Panga kui terviku finantsseisundi jätkusuutlikkuse, ei avalda negatiivset mõju Panga tugevale kapitalibaasile ja on Panga, divisjoni/ärivaldkonna/äriüksuse ja konkreetse töötaja tulemustest lähtuvalt põhjendatud. Riskiga korrigeerimisel võidakse arvesse võtta mitte ainult selle aasta muutuvtasu, mille suhtes korrigeerimine toimub, vaid ka teiste aastate edasilükatud muutuvtasu ning ka juba kogunenud, kuid jaotamata muutuvtasu.

Grupp rakendab edasilükatud muutuvtasu riskiga korrigeerimise kriteeriumeid vastavalt Panga Grupi, divisjoni/ärivaldkonna/äriüksuse ja individuaalsel tasandil.

Töötajatel ei ole lubatud kasutada selliseid isiklikke riski maandamise strateegiaid või tagamisvõtteid, mille eesmärk on leevendada või kõrvaldada tagajärgi, mille tekitab edasi lükatud makse korrigeerimine või tühistamine.

Üldine informatsioon 2023.aasta töötasustamise kohta

Kommentaarid ja mõisted allolevates tabelites: (cid:120) Kõik summad on esitatud ilma tööandja maksudeta; (cid:120) Erandina käsitletavate töötajate arv on seisuga 31.12.2023; (cid:120) Tabel Töötasud ja eritasud - Üldine kvantitatiivne teave tasudest (põhitasu, tulemustasu, edasilükatud osa, lahkumishüvitised jne) Grupi erandina käsitletavate töötajate kohta (cid:120) Tabel Tasustamine divisjonides - Üldine kvantitatiivne teave tasudest Grupis valdkonna järgi.

Töötasu ja eritasud (miljonites eurodes)

Muud 2023 Juhtkond ja Muu erandina nõukogu tippjuhtkond käsitletavad Kokku

Põhitasu 1,4 1,1 3,5 6,0

Erandina käsitletavate töötajate arv 11 11 47 69

Tulemustasu 0,2 0,2 0,1 0,5

Erandina käsitletavate töötajate arv 6 10 13 29

Sellest: aktsiad või samaväärsed osalused 0,2 0,2 0,1 0,5

Sellest: edasilükatav osa 0,2 0,2 0,1 0,5

Kokku tasud (põhitasu +tulemustasu) 1,6 1,3 3,6 6,5

Koondamishüvitis* - - 0,1 0,1

Erandina käsitletavate töötajate arv - 1 3 4

Edasilükatud ja arvestatud töötasu 0,8 0,7 0,3 1,8

Eelmiste tulemusperioodide eest määratud edasilükatud tasu 0,6 0,5 0,2 1,3

Sellest: saadav majandusaastal 0,1 0,1 0,0 0,2

Sellest: õigus saada järgmistel majandusaastatel 0,5 0,4 0,2 1,1

Enne majandusaastat määratud edasilükatud töötasu, mis on majandusaastal tegelikult välja makstud 0,1 0,1 0,0 0,2

Edasilükatud tasu, mis on määratud eelmise tulemusperioodi eest, mis on omandatud, kuid mille suhtes kehtivad säilitamisperioodid 0,1 0,1 0,0 0,2 * suurim ühele isikule makstud hüvitis oli 42 629 eurot

Tasustamine divisjonides (miljonites eurodes) 2023 Investee- Sõltumatu

Juhtkond ja rimis- Jaepan- Vara- Korporatiiv- sisekontrolli Kõik nõukogu pangandus gandus haldus pangandus funktsioon muud Kokku

Kokku erandina käsitletavate töötajate arv 11 4 13 - 29 11 1 69

Sellest: juhatuse liikmed 11 - - - - - - 11

Sellest: muu tippjuhtkond - 1 9 - - - 1 11

Sellest: muud erandina käsitletavad töötajad - 3 4 - 29 11 - 47

Kokku erandina käsitletavate töötajate tasud 1,6 0,2 1,5 - 2,3 0,8 0,1 6,5

Sellest: põhitasu 1,4 0,2 1,3 - 2,2 0,8 0,1 6,0

Sellest: tulemustasu 0,2 0,0 0,2 - 0,1 0,0 - 0,5

Töötasu ja eritasud (miljonites eurodes)

Muud erandina 2022

Juhtkond ja Muu käsitletavad nõukogu tippjuhtkond töötajad Kokku

Põhitasu 1,3 1,0 3,5 5,8

Erandina käsitletavate töötajate arv 13 10 51 74

Tulemustasu 0,2 0,2 0,1 0,5

Erandina käsitletavate töötajate arv 6 10 13 29

Sellest: aktsiad või samaväärsed osalused 0,2 0,2 0,1 0,5

Sellest: edasilükatav osa 0,2 0,2 0,1 0,5

Kokku tasud (põhitasu +tulemustasu) 1,5 1,2 3,6 6,3

Koondamishüvitis* - - - -

Erandina käsitletavate töötajate arv - - 2 2

Edasilükatud ja arvestatud töötasu 0,5 0,7 0,5 1,7

Eelmiste tulemusperioodide eest määratud edasilükatud tasu 0,4 0,5 0,2 1,1

Sellest: saadav majandusaastal 0,0 0,1 0,1 0,2

Sellest: õigus saada järgmistel majandusaastatel 0,4 0,4 0,1 0,9

Enne majandusaastat määratud edasilükatud töötasu, mis on majandusaastal tegelikult välja makstud - 0,1 0,1 0,2

Edasilükatud tasu, mis on määratud eelmise tulemusperioodi eest, mis on omandatud, kuid mille suhtes kehtivad säilitamisperioodid - 0,1 0,1 0,2 * suurim ühele isikule makstud hüvitis oli 9 420 eurot

Tasustamine divisjonides (miljonites eurodes)

Investee- Sõltumatu 2022

Juhtkond ja rimis- Jaepan- Vara- Korporatiiv- sisekontrolli Kõik nõukogu pangandus gandus haldus pangandus funktsioon muud Kokku

Kokku erandina käsitletavate töötajate arv 13 4 13 3 27 13 1 74

Sellest: juhatuse liikmed 13 - - - - - - 13

Sellest: muu tippjuhtkond - 1 8 - - - 1 10

Sellest: muud erandina käsitletavad töötajad - 3 5 3 27 13 - 51

Kokku erandina käsitletavate töötajate tasud 1,5 0,2 1,4 0,2 2,0 0,9 0,1 6,3

Sellest: põhitasu 1,3 0,2 1,2 0,2 1,9 0,9 0,1 5,8

Sellest: tulemustasu 0,2 - 0,2 - 0,1 - - 0,5 4. Kestlik ettevõtlus

SEB-l on tugev ambitsioon võimaldada inimeste, ettevõtete ja ühiskonna teekonda kestliku tuleviku suunas.

SEB Grupi lahutamatuks osaks on meie Grupi kestlikkuse strateegia, mis on kooskõlas SEB Grupi üldise kestlikkuse strateegiaga.

Vastavusse viimine toimub viie peamise samba kaudu: (cid:120) vastutustundlik pangandus (klientide nõustamine kestlikkuse küsimustes ja nende toetamine ülemineku teekonnal); (cid:120) juhtimine (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisandmete taristu arendamine, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite integreerimine panga peamistesse protsessidesse ja tegevuskordadesse); (cid:120) tooteinnovatsioon (kestlike toodete arendamine); (cid:120) mõju ühiskonnale (uuenduste ja ettevõtluse edendamine ning väliste sidusrühmadega suhtlemine); (cid:120) otsene mõju (CO -heite otsese vähendamise jälgimine).

2

Eelmiste aastate analüüside põhjal on SEB Grupi olulised sihtvaldkonnad kliima ja keskkond, kestlik rahastamine, kestlik säästmine ja investeeringud, inimesed ja kogukond ning innovatsioon ja ärieetika. Grupi pikaajalise tulemuslikkuse jaoks on olulised mitmed põhivaldkonnad, nimelt finantstugevus ja vastupanuvõime, riskijuhtimine, ärieetika ja käitumine, tugev juhtimine ja kindel kestlikkuse poliitika raamistik. SEB väldib negatiivse keskkonna- ja sotsiaalmõju tekitamist, sellele kaasaaitamist või otsest seostamist sellega ning püüab luua enda tööviiside kaudu väärtust planeedile, inimestele ja ühiskonnale.

Juhindume visioonist edendada sotsiaalselt vastutustundlikku ja kaasavat keskkonda. Oleme võtnud endale kohustuse kaitsta inimõigusi, järgida tööõigust, edendada mitmekesisust ja kaasatust ning osaleda aktiivselt ühiskondlikku heaolu puudutavas tegevuses.

SEB tegeleb rahastamise ja investeeringute keskkonnaaspektidega ning ootab klientidelt ja investeerimisühingutelt loodusvarade vastutustundlikku juhtimist. Oma riskijuhtimisprotsesside kaudu tegeleb SEB kliimamuutuste ja loodusega seotud valdkondade võimalike mõjudega.

SEB arendab pidevalt tooteid, ja teenuseid ja ning kaasab ka neid olulisi keskkonnavaldkondi, mis jäävad kliimateemast väljapoole: näiteks elurikkus, vesi ja ringmajandus. Kuna need valdkonnad sõltuvad üksteisest, on Grupi arvates äärmiselt tähtis tegeleda nendega ennetavalt, nii riski kui ka võimaluste seisukohast.

SEB kõige olulisem kliimamõju on kaudne ning seotud Grupi krediidi- ja investeerimisportfelliga. SEB Grupp on välja töötanud mõõdikud, püüdlused ja eesmärgid, et juhtida äritegevust kooskõlas kestlikkuse strateegia ning Grupi väliste kohustustega. Need on lahutamatu osa SEB eesmärgist olla peamine katalüsaator üleminekul kestlikule ühiskonnale ja jõuda krediidiportfellis 2050.

aastaks nullheiteni. Mõõdikud on integreeritud Grupi otsustusprotsessidesse ning neid hinnatakse korrapäraselt siin aruandes varem kirjeldatud juhtimiskanalite kaudu. Peamised mõõdikud on: CO -heite indeks (pruun) ja Kestlikkuse tegevusindeks 2 (roheline).

AS SEB Pank on pühendunud sellele, et aja jooksul järk-järgult vähendada enda tegevusest tulenevat süsiniku jalajälge: tehes seda kooskõlas SEB Grupi eesmärkidega, on Grupi pikaajaline siht kahandada absoluutne CO -heide 2045. aastaks peaaegu 2 nullini. Et Grupil on SEB grupiülesed süsiniku jalajälje eesmärgid, siis esitab Pank tarbimisandmed vastavalt SEB Grupi metoodikale, mille alusel arvutatakse Rootsis asuvate väliskonsultantide abiga süsiniku jalajälg.

Allpool esitatud tulemustes on kasutatud kestlikkuse valdkonna konsultantidelt saadud heitekoefitsiente. Näiteks mõne heitekoefitsiendi puhul on kasutatud kohalikku teavet, nagu keskküttesüsteemi heitekoefitsiendid (Tallinna Tehnikaülikooli uurimus „Eesti kaugküttesektori CO -heitmed“). Teiste puhul, nagu näiteks energiaallikate jaotus (segajääk), on kasutatud 2 rahvusvahelisi allikaid, antud juhul päritolutunnistusi väljaandvate asutuste ühendust (Association of Issuing Bodies), kes analüüsib Euroopa energia päritolu. Seda meetodit kasutatakse aruandluse ühtlustamiseks kogu SEB Grupis.

Aastal 2023 ulatus AS-i SEB Pank tegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõõdetud CO e-heide 623 tonnini. Võrreldes 2 2022. aastaga oli langus 1%, kuigi 2023. aasta oli esimene aasta, mil pandeemiapiirangud ei mõjutanud panga tegevust: rohkem inimesi naasis kontorisse ja jätkas tegevust tavapärastes tingimustes, sealhulgas ilma ärireisipiiranguteta.

Võrreldes eelneva aastaga jäi suundumus samaks: enamik heitkogustest tulenes energiakasutusest. Elektri- ja küttekulu kokku moodustas 83% kogu mõõdetud süsiniku jalajäljest ja CO e-heide oli 517 tonni. Elektrienergiaga seotud CO e-heide vähenes 2 2 19% tänu väiksemale elektritarbimisele, kuigi autoparki lisandus uusi elektriautosid. Küttekulu kasvas nii veidi suurenenud küttetarbimise pärast, aga peamiselt 2023. aasta heitekoefitsiendi tõusu tõttu.

Teiseks suurimaks CO e-heite kategooriaks olid nii maanteel kui ka lennukiga tehtud tööreisid, mis tekitasid kõigist mõõdetud 2 heitkogustest 15%. 2023. aastal uuendas Pank enda autoparki ja nüüd koosneb see peamiselt elektrisõidukitest. Sellel on positiivne mõju, mis vähendab tulevikus maanteel reisimisega seotud süsiniku jalajälge.

Grupi süsiniku jalajälje arvutamise metoodika on veel piiratud ja seal on parandamist vajavaid valdkondi. Kuigi me oleme arvesse võtnud enamikku Grupi enda tegevusest tulenevatest heitkogustest (näiteks energiakulu, tööreisid ja suuremad tarbekaubad), ei ole veel arvestatud kõiki Grupi tarnijaid ja ülejäänud mõjuala3 heitkoguseid.

(cid:3)

Täiendav teave Grupi tegevusest tulenevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas personalijuhtimise, inimõiguste ja korruptsioonivastaste jõupingutuste kohta, on avaldatud AS SEB Panga Kestlikkusaruandes, mis on osa käesolevast meie veebilehel avaldatavast aastaaruandest (www.seb.ee/seb-st/seb-eesti-finantsaruanded).

Skandinaviska Enskilda Banken AB tütarettevõtjana kaasatakse Pank ja tema tütarettevõtja SEB Grupi konsolideeritud

Kestlikkusaruandesse. Selles dokumendis esitatakse Grupi jaoks oluline teave kooskõlas SEB Grupi strateegia, põhimõtete ja kestlikkuse protsessidega. Et kajastada Grupi tegevust Baltimaades, täiendab Grupp enda aastaaruannet Balti divisjoni ja riigipõhiste kestlikkuse üksikasjadega, mille hulka kuuluvad peamised tähtsündmused, tulemuslikkuse mõõdikud ning üldised edusammud. Vaata SEB Grupi põhjalikust Kestlikkusaruandest, mis on kättesaadav meie veebilehel (www.seb.ee/ee/seb-st/ seb- eesti-finantsaruanded -˃ SEB Grupp).