Juba 913 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

Õpetatud Eesti Seltsi 2025. aasta tegevuse aruanne

Õpetatud Eesti Selts (ÕES) on rahvusteaduste esindajaid koondav selts, mille eesmärk on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Aastal 2025 oli seltsi esimeheks Mihkel Mäesalu, aseesimeesteks Marju

Luts-Sootak ja Heiki Valk ning juhatuses Andres Andresen, Reet Bender, Brita Melts, Taavi Pae ja Tõnu-Andrus Tannberg. Seltsi sekretäri ametikohuseid täitis Kristo Oks. Seltsil on hetkel 108 tegevliiget ja 14 auliiget.

Aastakoosolekul pidas ettekande „Tartu-Jaani kesk- ja varauusaegne maakihelkond“ seltsi esimees Mihkel Mäesalu. Aasta jooksul korraldas selts kolmteist ettekandekoosolekut, mille seas oli ka saksa õigusajaloolase Peter Oestmanni inglisekeelne ettekanne „Legal remedies and instances in the late Middle Ages and early modern period”. Ülejäänud kaksteistkümne eestikeelse ettekande esinejate seas oli tunnustatud teadlaste kõrval ka viis doktoranti ja noorteadlast. Veebruaris kõnelesid Mari Nõmmela teemal “Kadunud ajas: Narva lastekodud” ja Mait Sepp teemal “Mitut ilma- ja kliimaterminit eesti keel vajab?”. Märtsis pidasid Kaarel Vanamölder ja Kristi Viidingühise ettekande “Taasavades

Lode-Werneri kroonika”. Aprillis kõneles Mihkel Truman teemal „„Eesti ajaloo” ja „Eesti rahva ajaloo” autorite vastuolude kajastumine A. R.

Cederbergi kirjavahetuses” ning Anti Selart rääkis teemal „Lätlased Eesti põlisvaenlastena. Muistsed lätlased Eesti ajalookirjutuses 1920-1940”.

Mais toimus koguni kolm ettekannet: Kadi Kähär-Peterson „Leppimise-kaup, väävel või Balti patriotism: Garlieb Merkel 19. sajandi teise poole eesti kirjasõnas”; Linda Kaljundi „Eestlased kui põlisrahvas. Hilisnõukogudeaegse idee teisenemisi üleminekuaja identiteediloomes ja välissuhetes“; Kerli Kraus „Õiguslik pluralism hiliskeskaegsel Liivimaal: kaasaegsed väljakutsed ja võimalused”. Oktoobris kõneles seltsi sekretär

Kristo Oks teemal “Eksperimentaalarheoloogia rollist Eesti muistse rauatootmise uurimisel”. Novembris pidas Kaarina Rein ettekande „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides ja oratsioonides“ ning Uku Tooming ettekande „Eestikeelse filosoofia mõttest ja mõttetusest vaimufilosoofia näitel.“ Aasta viimasel ettekandekoosolekul detsembris kõneles Mihkel Braun teemal „ENSV kirjaniku sissetulek oma loometöölt:

Betti Alveri stiilinäide aastatest 1944–1969”.

11. oktoobril korraldas ÕES koostöös Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga konverentsi „Võimuvahetused ja ränded Eesti ajaloos“.

Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis toimunud konverentsil peeti järgnevad kaksteist ettekannet: Kristjan Oad „Põhja-Eesti 1219–1241: jäljed rännetest võimuvahetuste perioodil“; Mihkel Mäesalu „Sisseränne 13. sajandi Liivimaale – juhitud või juhuslik?“; Erki Russow ja Arvi Haak „Kolm linna – kas ka kolm lahendust? Sisseränne 13. sajandil Riiga, Tartusse ja Tallinna ainelise kultuuri vaates“; Enn Küng „Rootsi-Soome ametnikkonna ja sõjaväelaste tulek Tallinnasse pärast 1561. aastat“; Mati Laur „Ränne ja paigalpüsimine pärast Põhjasõda“;

Linda Vilumets ja Ülle Aguraiuja-Lätti „Uustulnukad 18. sajandi Tallinnas – garnisoni hospidalikalmistule maetud laste lühikesed ja keerulised elulood“; Eero Medijainen „Eesti ja Vene emigrandid 1918–23“; Lea Leppik „Vene emigrandid Eesti riiki ehitamas“; Hanna-Riin Karu „Eesti

Vabariiki saabunud optandid 1920–1922: ränne, järelevalve ja andmestiku kasutamine“; Aigi Rahi-Tamm “Sundränne ühiskonna vormimise vahendina 1940. aastate küüditatute näitel; Kaja Haukanõmm „Võimu roll Teise maailmasõjaaegses eestlaste väljarändes läände“; Tõnu-Andrus

Tannberg „Sõjast tagasitulek Punaarmee demobiliseerimine Eesti NSV näitel“. Moderaatoriteks olid Heiki Valk, Kaarel Vanamölder, Madis

Maasing ja Olaf Mertelsmann. Ajaloolaste kõrval esines konverentsil ka neli arheoloogi. Lisaks tunnustatud teadlastele astusid konverentsil üles ka üks magistrant ja kaks doktoranti. Konverentsi korraldamist toetasid Eesti Teaduste Akadeemia ja uurimisprojekt „Külma sõja kodanikud:

Eesti pagulaskond Rootsis kahe maailma vahel“ (PHVAJARENG21).

Jaanuaris 2025 ilmus ÕES aastaraamat 2023, peatoimetajaks Tõnu-Andrus Tannberg. Aasta jooksul valmistati publikatsiooniks ette aastaraamat 2024. ÕES osales ka arheoloogiaajakirja Tutulus 2025. aasta numbri väljaandmisel.

ÕES-i esimees PhD Mihkel Mäesalu

ÕES-i aseesimees PhD Heiki Valk

ÕES-i aseesimees dr. iur. Marju Luts-Sootak