Juba 659 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 2 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga ja kommenteeritud 8 korda.

Tegevusaruanne 2022

Naiste Tugi- ja Teabekeskus on olnud ka 2022.aastal väga tegus.

Oleme Tartus ja selle ümbruses abivajajatele tuge pakkunud alates 2002.aastast. Alates pakume tuge ka Põlvamaal. Meieni jõuab naisi ja lapsi kõigist Eesti nurkadest. Sel novembril tähistasime meie keskuse 20ndat sünnipäeva ja me oleme väga uhked oma ajaloo üle.

Viimastel aastatel on meile pöördujate arv püsinud, õnneks ka pandeemia seda ei vähendanud. Kindlasti on siin seos perevägivalla teema laiema kõlapinnaga ühiskonnas üldiselt. Kui meie olemasolust teatakse rohkem ning maha on võetud valehäbi ja -hirm, on abivajajatel kergem meie juurde tulla.

Mida vajab naine, kes on vägivalla all kannatanud lühemat või pikemat aega? Ennekõike usaldust - tunnet, et teda kuulatakse, usutakse ja toetatakse. Ja professionaalset nõustamist – kriisi-, juhtumipõhist ja turvanõu, lisaks abi edasise elu planeerimisel. Enamasti vajab ta psühholoogilist tuge, mille kestus sõltub läbi elatud trauma olemusest ja võib kesta aastaid. Kui abivajajal on lapsed, on kliinilise psühholoogi tehtav hindamine nende jaoks hädavajalik, sellele järgnev töö lapse või lastega sõltub jällegi trauma sügavusest ja olemusest. Vaja võib minna ka juristi abi – alates lihtsamatest juriidiliste toimingute tegemisest kuni kohtuprotsessides osalemiseni välja. Meil on kogemusi, kus kohtuprotsessid võtavad aega aastaid. Töö nendega, kes on ohvriks sattunud, on pikaajaline ja kallis.

Selle aasta 10 kuu jooksul pakkusime Tartus asuvas nõustamiskeskuses nõustamist 297 erinevale naisele (2021: 297 naisele), kellest esmapöördujaid oli 147 (2021: 145). Pöördujatest 2,1% olid vanemad kui 65 aastat (2021: 5,8%). 80% naistest tuli Tartumaalt (2021: 84%)

Psühholoogilist nõustamist pakkusime 883 tundi (2021: 1039 tundi) ning juriidilist nõustamist (mh. kohtus esindamist) 264 tundi (2021: 676 tundi).

Varjupaigas vajas öömaja 11 naist (2020: 26), kelle keskmine ööbimispäevade arv oli 18 ööd (2021: 53 ööd). Ööbimist vajavate naiste ja laste osakaal väheneb, jätkates viimase paari aasta trendi – varasematel aastatel vajas ööbimist ligikaudu 30% meieni jõudnud abivajajatest.

Ööbimist vajavate naiste ja laste arv on jäänud enam-vähem samaks, märgatavalt on juurde tulnud peamiselt neid, kes elukoha pärast muretsema ei pea.

Nõustamiskeskuse tiim on vabariigi suurim ja nad on suure südamega valdkondlikud eksperdid: meil on põhitöökohaga tööl 2 sotsiaalnõustajat, lisaks osalise tööajaga nõustajad ja öise telefonivalve inimesed. Veel on meil tööl kaks psühhoterapeuti ning kliiniline lapsepsühholoog, samuti kaks juristi. Terapeutide, psühholoogi ja juristide hõivatus on otseselt seotud rahalise ressursi olemasoluga – riik toetab nende tööd ohvritega ainult osaliselt, sõltuvalt abivajaja vastu suunatud kuriteo olemusest. Lisavahendite leidmiseks teevad juht ja projektitiim tõsiselt tööd ja oleme leidnud ka toetajaid. Näiteks toetas TÜ Kliinikumi Lastefond meie lapsepsühholoogi tööd 7 aastat aastatel 2014.-2021., toetades 360 tunni jagu nõustamist aastas. Viimastel aastatel on annetusi tulnud ka erafirmadest, mille üle on meil väga hea meel. See tähendab, et kogukond on nõus meie töö olulisusega ning aitavad seal, kus mujalt raha ei jätku. Meil on alati olnud väike aga väga järjekindel hulk eraannetajaid, kelle üle on meil kõige suurem rõõm. Need on inimesed, kellele on mõne puhul juba aastaid meie töö olnud oluline ja nad on meid igakuiste annetussummadega toetanud.

Paraku pole Tartu linn viimaste aastate jooksul terapeutide ja juristide tegevuse toetamiseks võimalust leidnud. Me ei ole kaotanud optimismi ja käime meie tegevuse vajadust linnavanematele järjepidevalt üle selgitamas.

Vajadus teraapia ja juriidilise abi järgi on praegu märgatavalt suurem, kui selleks ressurssi jätkub.

Reaalsus on, et Tartu suurune piirkond vajab juurde otseselt perevägivalla valdkonna eksperte – juriste ja terapeute ning lapsepsühholooge.

Järjest sagedasem perevägivallast rääkimine toob meieni suurema hulga abivajajaid. Pelgalt öömaja pakkumise ja sotsiaaltöötaja nõustamisega nende elu paremaks ei muuda.

Loodame väga, et lõpuks võetakse vastu uus Ohvriabiseadus, mida oleme oodanud üle kolme aasta. Ning et alates märtsist saame perevägivallaohvritest laste nõustamise jaoks lisaraha riigieelarvest. Laste õigeaegne toetamine on nende tulevikku arvestades erakordselt