Juba 619 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 6 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Sihtasutus Postimehe Fond (edaspidi SA) on loodud 2016. aastal. Alates 01.07.2017 on SA

Postimees Fond kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.

SA põhieesmärk on toetada Eesti riigi, eesti keele ja kultuuri arengut ning eesti identiteeti. SA annab välja teadusgrante, mis aitavad kaasa Eesti riigi, eesti keele, kultuuri ja identiteedi kestlikkusele ning mille toel saavutatud uurimistulemused võivad olla tähenduslikud ja olulised

Eesti ühiskonna eneseteadvuse arengule.

Põhieesmärgi täitmiseks on SA-l iga-aastased projektid ning üksikannetused, mille andmist otsustab juhatus vastavalt võimalustele ja kooskõlas SA eesmärkidega.

Üks suuremaid projekte SA tegevuses on Postimehe Ajakirjanduskool, mille eesmärk on toetada ajakirjandusharidust. Õppimise tulemusena omandab õppija oskused kirjutada ajakirjanduslikke tekste olulisemates ajakirjanduslikes žanrides, ta teab, kuidas töötab ajakirjandusorganisatsioon ning on kursis ajakirjanduseetikaga. 2023. aasta sügisel alustas ajakirjanduskoolis 33 õppijat, kellest edukalt lõpetas 32.

SA jätkas ka stipendiumite väljaandmist ajakirjanduse erialal õppivatele tudengitele.

Stipendiumikonkursi sihtrühmaks olid bakalaureuseõppe üliõpilased alates teisest nominaalõppeaastast ja magistriõppe üliõpilased, kes soovisid ennast täiendada välisriikide ülikoolides ajakirjanduse erialal. Ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon valis kandidaatide hulgast välja 5 bakalaureuseõppe stipendiaati ning ühe magistriõppe toetuse saaja. 2023/24.

õppeaastaks määras Postimehe Fond stipendiumi 5000 eurot magistriõppes õppivale Egeli

Raudmäele. Toetus maksti saajale välja kahes osas. Bakalauresuseõppe 4000-eurosed stipendiumid pälvisid Karoliina Vertjajeva, Ingrid Landeiro, Andres Urbla, Karmen Kikas ja Richard

Särk. Bakalaureuseõppe stipendiumid maksti stipendiaatidele välja igakuiselt jaotatuna perioodile september 2023 kuni mai 2024.

SA annab välja erinevaid teadus- ja raamatugrante, mis aitavad kaasa Eesti riigi, eesti keele, kultuuri ja identiteedi kestlikkusele ning mille toel saavutatud uurimistulemused võivad olla tähenduslikud ja olulised Eesti ühiskonna eneseteadvuse arengule. Nende toetuste taotlemiseks tuleb kandidaadil esitada taotlus, sellega tutvub teadusnõukogu, kes teeb SA juhatusele ettepaneku rahastamise kohta.

Sel aastal laekus konkursile 25 raamatugrandi taotlust, grant anti viiele autorile. Teadusnõukogu esitas aprillis 2024 toimunud istungi järel SA juhatusele rahastamisotsuseks järgmised raamatugrandi taotlused: (cid:127) Kalevi Kull «Rohelusse sündinud, elus» (cid:127) Marin Laak «Elav Kalevipoeg» (cid:127) Mihkel Mäesalu «Jüriöö ülestõus» (cid:127) Eerik Jõks « Kirikulaulu teadmuse varakamber» (cid:127) Jüri Liiv «Ringmajanduse ringmäng»

Olulise sündmuse ja võimalusena parendada ajakirjanduse kvaliteeti ning panustada valdkonna arengusse näeb SA juhatus inimeste tunnustamist, mistõttu anti ka sel aastal välja Jaan Tõnissoni meediaauhinnad. Meediaauhindade eesmärk on väärtustada Jaan Tõnissoni kui Postimehe peatoimetaja ja Eesti ühe silmapaistvaima riigimehe elutööd, ergutada tänapäeva mõtlejaid ja arvamusliidreid ning tunnustada ajakirjandusvaldkonna töötajaid.

2024. aasta veebruaris tunnustati autasustamistseremoonial Jaan Tõnissoni meediaauhindadega valdkonna töötajaid 18 kategoorias ning Postimehe arvamusliidrite lõunal veel kolmes kategoorias: aasta noor ajakirjanik, Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia laureaat ja aasta arvamusliider.

Valdkondlike nominentide preemia suurus on 500 eurot bruto ning laureaadi preemia suurus 1000 eurot bruto. Aasta noore ajakirjaniku nominendi preemia suurus on 500 eurot bruto ning laureaadi preemia suurus 2000 eurot bruto. Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhinna nominendi preemia suurus on 2000 eurot bruto ning laureaadi preemia suurus 8000 eurot bruto.